Vabadussõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
20. rida:
| värv =
| ääris = 0
| tekst =
}}
|pildiallkiri =
197. rida:
23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks [[polkovnik]] [[Johan Laidoner]]. Korraldati [[mobilisatsioon]], mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 13 500 meest. Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes|Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid]] ja kooliõpilastest vabatahtlikud.
Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud [[Martin Ekström]]i juhitud [[Põhja Pojad|1. Soome vabatahtlike salga]] vabatahtlikud [[Soome]]st ning Eesti vabatahtlikest – koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest [[baltisakslased|baltisakslas]]te poolt moodustatud [[Balti pataljon]] [[Konstantin Weiss]]i juhtimisel ja Pihkva piirkonnas [[Punaarmee]]d takistanud vene [[valgekaartlased|valgekaartlas]]te [[Põhjakorpus|Pihkva korpus]].
==1918. aasta taganemislahingud==
{{vaata|Viru rinne}}, ''[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)]]''
Punaarmee
Punaarmee
1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Eesti väeosad taganesid kuni 4. jaanuarini 1919, mil edukalt tõrjusid Punaarmee kallaletungi [[Valkla lahing]]us<ref>[[Reigo Rosenthal]], [http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St09/valkla.htm Ülevaade Valkla lahingust 3.01.1919], http://www.sonumitooja.ee, 2008</ref> [[Harjumaa]]l, [[Valkla]] juures ning läksid seejärel vastupealetungile.
221. rida:
[[17. jaanuar|17.]]–[[18. jaanuar]]il toimus Viru rindel [[Utria dessant]] ja [[18. jaanuar]]il [[Laagna lahing]], vabastati [[Meriküla]], [[Narva-Jõesuu]] ja Riigi küla. [[19. jaanuar]]il vallutasid Viru rindel soome vabatahtlikud tagasi [[Narva lahing (1919)|Narva]]. Narva vallutamise järel mehitasid Eesti üksused sakslaste endised kindlustatud kaitsepositsioonid [[Jaanilinn]]a ees. Eesti üksused laiendasid sillapead Narva jõe idakaldal eesmärgiga hoida Punaarmeed Narvast võimalikult kaugel. Narva jõgi oli peamiseks aluseks rinde stabiliseerumisel Viru rindel, võimaldades positsioonisõja tekkimise. Rinde stabiliseerumine Viru rinde Narva jõel kindlustas Eesti vägedele seljataguse julgeoleku edasisteks operatsioonideks [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]].
{{Vaata|Viru rinne}}
[[21. jaanuar]]il vallutasid Eesti väed Lõuna-Eestis [[Ruhja]] suunalt [[Valga]] suunas, Lätimaal [[Pikksaare (Läti)|Pikksaare]] ja [[Pikksaare raudteejaam]]a. [[25. jaanuar]]il vabastati Lõuna-Eestis [[Rõngu]] ja [[Puka]], [[28. jaanuar]]il [[Sangaste raudteejaam]] ja [[29. jaanuar]]il [[Räpina mõis|Räpina]], [[Kanepi mõis|Kanepi]], [[Kurni mõis|Kurni]]. [[30. jaanuar]]il lõikasid Eesti väed läbi [[Võru]] ja [[Petseri]] vahelise [[Valga–Petseri raudteelõik|
[[31. jaanuar]]il toimus [[Paju lahing]] ja [[1. veebruar]]il hõivasid Eesti väed [[Valga]] ja [[Võru]]. [[4. veebruar]]il vallutasid Eesti väed Lõunarindel [[Petseri]].
255. rida:
Maipealetungi tulemusel hõivasid Vene valgekaartlaste väed territooriumi Venemaal ning see võimaldas neil oma valduses oleval territooriumil suurendada sõjajõudusid, seejärel moodustati Põhjakorpuse baasil Loodearmee, mille koosseisu kuulus juba kaks [[Korpus (sõjandus)|korpus]]t.
==
{{Vaata|
Eesti aitas Lätil luua sõjaväge pärast [[Kārlis Ulmanis]]e valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud läti sõjaväelastest ([[Põhja-Läti brigaad]]). [[1919]]. aasta suvel tegutses kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmee [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinde]] [[Nõukogude Läti armee]]st ([[Marienburg-Jakobstadti operatsioon]] 27. maist kuni 5. juunini).
275. rida:
Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu kaks armeed (7. ja 15.) kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Vene väejuhatus juhindus
pealetungil Narvale kahest eesmärgist: purustada lõplikult Loodearmee ja vallutada Narva linn ja Narva jõe joon, et sellega mõjutada algavaid Eesti
ja Nõukogude Vene vahelisi rahuläbirääkimisi.
{{Vaata|Narva kaitselahingud}}, ''[[Krivasoo lahing]]''
[[Narva kaitselahingud]] Eesti Vabadussõjas 1919–1920
==Tartu rahu sõlmimine==
{{Vaata|Tartu rahu}}
[[File:EstArmyHighCommnd1920.jpg|pisi|300px|Vabadussõja kõrgemad sõjalised juhid 1920. aastal. Ülevalt vasakult: [[kindralmajor]] [[Ernst Põdder]], kindralmajor Dr. [[Arthur Lossmann]], kindralmajor [[Aleksander Tõnisson]], [[kolonel]] [[Karl Parts]], kolonel [[Viktor Puskar]], kolonel [[Jaan Rink]]. Alt vasakult: kindralmajor [[Andres Larka]], kindralmajor [[Jaan Soots]], [[kaitseväe ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]], [[admiral]] [[Johan Pitka]] ja kolonel [[Rudolf Reiman]]
2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa [[Tartu rahu]]. Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma välja Eesti osa Venemaa kullatagavarast. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir.
287. rida:
Vabadussõda on leidnud võrdlemisi laialdast kajastust nii filminduses kui kirjanduses. Kuulsaimaks Vabadussõda kajastavaks teoseks võib pidada 1936. aastal ilmunud [[Albert Kivika]] romaani "[[Nimed marmortahvlil]]" ja sellel põhinevat 2002. aastal esilinastunud "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]], mille lavastajaks on [[Elmo Nüganen]]. Kivikat autasustati 1937. aastal romaani eest [[Riigivanema auhind|Riigivanema auhinnaga]]<ref name="U1EYY" /> ja filmivariant kogus kinodes ligi 168 000 vaatajat, mis oli kuni aastani 2016 [[Eesti kinokülastuse rekord]]iks<ref name="z8GvN" />.
Ilukirjandusteostest põhinevad
Filminduses on kuulsaimateks Vabadussõda puudutavateks teosteks [[Theodor Luts]]u 1927. aasta film "[[Noored kotkad]]" ning riikliku programmi [[Eesti Vabariik 90]] raames
== Vaata ka ==
| |||