Dublin: erinevus redaktsioonide vahel

| elanikke = 495 781 (2002; loendus), </br />eeslinnadega 1,3 miljonit

Dublini nimi pärineb [[iiri keel|iirikeelsest]] väljendist "Dubh Linn" (''dubh'' → must ja ''linn'' → bassein). [[Keldi keel]]es nime kuju veidi muutus ja kui prantsuskeelsed [[Normandia|normandlased]] Iirimaa vallutasid, sai linna nimeks Develyn või Dublin. Vahel räägitakse ka, et Dublin on tulnud [[islandi keel|islandikeelsest]] ''djúp lind'', mis tähendab sügavat lompi. Dublini tänapäevane iirikeelne nimi on Baile Átha Cliath, mida pikkuse tõttu tihti lühendatakse BÁC.

Arvatakse, et esimesed kirjalikud teated Dublini lähistel elavatest inimestest pärinevad [[Ptolemaios]]elt aastast 140 [[m.a.j.]] Mõnedel andmetel olid seal püsiasukad juba 1. sajandil [[e.m.a.]] Hiljem rajati sinna klooster. Linna rajasid [[841]]. aastal [[Skandinaavia|skandinaavlased]]. Pärast normandlaste sissetungi sai Dublinist keskne sõjaline ja õiguslik jõupunkt, kusjuures suurem osa jõust oli koondunud Dublini lossidesse. Nii elati kuni Iirimaa iseseisvumiseni. [[14. sajand|14.]]–[[16. sajand]]il oli Dublin ja selle lähiümbrus suurim valitsuse hallatav piirkond.

Parlament töötas mitu sajandit [[Drogheda]]s, ent [[1504]]. aastal koliti Dublinisse, kui kuningas [[Henry VII]] vallutas [[Kildare'i krahvkond|Kildare'i krahvkonna]]. Dublinis oli olemas kohalik omavalitsus juba [[keskaeg|keskajal]]. Tegu oli [[gild]]ipõhise [[oligarhia]]ga, kuni see [[1840. aastad|1840ndatel]] reformiti ja tunduvalt [[demokraatia|demokraatlikumaks]] muudeti.

Alates [[17. sajand]]ist hakkas Dublin laienema. Kuningas [[George IV]] ajal oli Dublin mõnda aega [[London]]i järel [[Briti impeerium]]i suuruselt teine linn. Sellest ajast on pärit ka suurem osa Dublini arhitektuurilistest vaatamisväärsustest. Samasse perioodi jääb ka [[Guinnessi õlletehas]]e sünd. [[19. sajand]]i algust iseloomustas Dublini langus, kuid [[Belfast]]is oli tööstuslik kasv. [[20. sajand]]i alguseks oli Belfasti rahvastik pea kaks korda suurem. Kui Belfastist oli selleks ajaks saanud õitsev tööstuslinn, iseloomustasid suursuguse ajalooga Dublinit räpasus ja tuntavad sotsiaalsed klassivahed. Dublin oli endiselt administratsiooni ja [[transport|transpordi]] keskus suuremale osale Iirimaast, kuigi jäi pea täielikult kõrvale [[industriaalrevolutsioon]]ist.

Kui majandusolude paranemisel paranes ka linna üldpilt, tehti arhitektuurilisi muudatusi, mis omakorda tõi kaasa suure kampaania Georg IV aegse arhitektuuri, [[tänav]]ate ja suursugususe säilitamiseks. Alates [[1997]]. aastast on linnapilt märgatavalt muutunud, peamised põhjused on nii era- kui ka riiklikul kapitalil põhinevad investeeringud ehitusse, transporti ja [[ettevõtlus]]se.

Dublinit iseloomustab põhja–lõuna-suunaline jagunemine mööda Liffey jõge. Põhja peetakse pigem [[töölisklass]]i ja lõunat kesk- ja [[kõrgem keskklass|kõrgema keskklassi]] koduks. Tegelikkuses sellist selget jagunemist ei ole. Vastavalt jõekaldale on jagatud ka postiteenuse piirkonnad: kõik põhjapoolsed on nummerdatud paaritute, lõunapoolsed paarisarvudega. Põhja ja lõuna vahel jaotumine sai alguse mõni sajand tagasi, kui Kildare'i krahv ehitas oma residentsi tollal jõe vähemaustatud lõunakaldale. Kui temalt küsiti, miks ta oma kodu sinna rajas, vastas ta vaid: "Kuhu lähen mina, sinna tuleb ka mood". Selle peale järgnesid talle mitmed Iiri [[kõrgklass]]i kuuluvad perekonnad. Lihtsustatud sotsiaal-majanduslik põhi-lõuna jaotus – rikas, liberaalne ja ennasttäis lõuna ning vaene, tööstuslik ja lihtkodanlik põhi – ei tule tänapäeval kuigi selgelt esile.

Dublin on Iirimaa hariduskeskus, siin on kolm ülikooli ja mitu muud kõrghariduslikku kooli. [[Dublini Ülikool|Dublini ülikool]], millele pandi alus [[16. sajand]]ilsajandil, on vanim ülikool Iirimaal. Peale selle asuvad Dublinis Iirimaa riiklik ülikool, Dublini ülikooli kolledž, Dublini linnaülikool, Kuninglik kirurgide kolledž, Dublini tehnoloogia instituut, Riiklik kunstikolledž jne. Dublinis asub ka Majanduslik-Sotsiaalsete Uuringute Instituut, valitsuse mõttekoda majanduslike ja sotsiaalsete probleemide üle arutlemiseks.

Dublini linnaks loetakse kogu ala, mida valitseb linnavolikogu, ent Dublini alla arvestatakse vahel ka linnaga piirnevad linnalised piirkonnad – Dun Laoghaire-Rathdown, Fingal ja Lõuna-Dublin. Seda ala kutsutakse Dublini Metropoli piirkonnaks.

[[2006]]. aastal elas linnavolikogu hallatavas alas 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Arvatakse, et aastaks 2021 kasvab see arv 2,1 miljoni elanikuni. 2010-ndatel elab umbes 40% Iirimaa rahvastikust 100 &nbsp;km raadiuses Dublinist.

Dublin on viimased 10–15 aastat olnud Iirimaa [[majanduskasv]]u keskpunkt. Seda perioodi kutsutakse ka Keldi Tiigri aastateks. Elustandard on linnas tuntavalt tõusnud, samuti elukallidus. Dublin on maailmas elukalliduselt 16., Euroopas 8. kohal. Samal ajal on Dublini palgatase maailmas 4. kohal, olles ees nii [[New York|New Yorgist]] kui ka [[London]]istLondonist. Dublinit edestavad vaid [[Zürich]], [[Genf]] ja [[Oslo]].

Dublinis ristub mitu riikliku tähtsusega [[maantee]]d. M50, Iirimaa kõige tihedama liiklusega maantee, puudutab linna lõuna-, lääne- ja põhjapiiri, ühendades kõige olulisemaid regioonidest linna suubuvaid teid.

Alates [[2008]]. aastast kehtib [[West-Link]]il, üle Liffey jõe jooksval kahel paralleelsel betoonsillal, kaheeurone [[teemaks]].

Et praegu Dublinit ümbritsev maantee moodustaks täisringi ümber linna, on välja käidud idee pikendada teed ka idaküljele. Praegu täidab sama rolli [[2006]]. aastal ehitatud Dublini sadama tunnel, mida kasutatakse transiidiks.

Äärelinnade [[rong]]iühendus ja DART (Dublini piirkonna kiirtransport). Dublini rongid sõidavad viiel liinil, vedades peamiselt [[äärelinn]]ast [[kesklinn]]a tööle sõitvaid inimesi. Samal eesmärgil on tihe rongiliiklus ka mõne ümbruskonna linnaga, nt Drogheda ja Dundalk. Üks nendest, Dublini lahte teenindav liin, on tuntud kui DART.

Dublin on [[Iirimaa meedia]]- ja kommunikatsioonikeskus. Siin asuvad mitme ajalehe (The Irish Times, Irish Independent), raadiojaama (Today FM ja Newstalk), telejaama (TV3, Channel 6, City Channel ja Setanta Sports) ning [[telefon]]i- ja [[mobiiltelefon|mobiilsidefirma]] (Eircom, Meteor, Vodafone ja O2) peakontorid. Iirimaa rahvusringhäälingu Radio Telefís Éireann (RTÉ) peamised kontorid ja stuudiod asuvad Dublinis Donnybrookis. RTE toodab populaarset telesarja "[[Fair City]]", mille tegevus toimub fiktiivses Dublini linnaosas [[Carraigstown|Carraigstownis]]is.

Linnavolikogu on ühekojaline ja sinna valitakse iga viie aasta tagant 52 linlaste esindajat. Enim hääli saanud [[partei]] määrab komisjonide koosseisu, milliseks kujuneb [[poliitika]] ja kellest saab linnapea. Linnavolikogu ülesanne on koostada iga-aastane eelarve, mis hõlmab kulutusi elamumajanduses, liikluskorralduses, jäätmekäitluses, kanalisatsioonis, planeeringutes jne. Linnavolikogu otsuste elluviimise eest vastutab linnahaldur (''Dublin City Manager'').

[[Iirimaa rahvusparlament]] (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. [[Iirimaa president]] elab Phoenix Parkis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House'is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest [[6. detsember|6. detsembril]] [[1922]].

[[Iiri valitsus]] asub valitsushoones, mille arhitekt on [[Sir Aston Webb]], kes on ühtlasi [[Buckinghami palee]] fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku teaduskolledži tarbeks. [[1921]]. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House'i läheduses, võeti osa teaduskolledži hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui ka Leinster House pidid olema valitsuse ja parlamendi ajutised asukohad, ent need täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi.

An Garda Síochána aastate [[2001]]–[[2005]]–2005 ametliku statistika järgi on Dublini linnastuala kuritegevus 1000 elaniku kohta riigi kõrgeim. [[1980. aastad|1980]].–[[1990. aastad|1990. aastatel]] puhkes töölisklassi elamurajoonides nii kesk- kui ka äärelinnas [[heroiin]]i<nowiki/>epideemiaiepideemia. Aastatel [[2004]]–[[2006]]2004–2006 sooritati Dublinis 80 [[mõrv]]a, 32 neist olid seotud kuritegelike kampadega. 2007. aasta esimesel poolel oli Dublinis 15 mõrva, millest 4 puhul oli tegu [[Jõuk|jõugukuritegudega]]. Dublin on esikohal ka surmavate [[pussitamine|pussitamiste]] teemal.