Erinevus lehekülje "Brest (Valgevene)" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
| pindala = 145
| elanikke =
| asendikaardi_pilt = [[ImagePilt:Brest-pos.jpg|200px]]
}}
 
'''Brest''' ([[valgevene keel|valgevene]] Брэст, [[Vene keel|vene]] Брест, [[poola keel|poola]] ''Brześć'') on linn Edela-[[Valgevene]]s, [[Bresti oblast]]i ja [[Bresti rajoon]]i halduskeskus.
 
Linna nimekujud on veel Берасце ('''Bieraście''' [bj'erastje]; [[Taraškievica|''[[taraškievica'']]'': Берасьце) ning Бярэсце ('''Biareście''' [bjar'estje]; taraškievica: Бярэсьце).
 
Ta on samanimelise [[Bresti rajoon|rajooni]] ja [[Bresti oblast|oblasti]] keskus. Asub [[Lääne-Bug|Bugi]] jõe paremal kaldal Muhhavetsi jõe suudmes.
 
Linn on oluline transpordisõlm. Teda läbivad [[Läänemeri|Läänemerd]] [[Must meri|Musta merega]] ühendavad veeteed ning [[Moskva]]st [[Varssavi]]sse suunduvad [[maantee]]d ja [[raudtee]]d, kunagised [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja praegused Valgevene väravad lääne suunal.
==Ajalugu==
Bresti mainiti esimest korda [[1019]] (Берасце) [[Nestori kroonika]]s [[Kiievi-Vene]] linnana. Sellega on ta Valgevene vanuselt kolmas linn [[Połack]]i ([[862]]) ja [[Turaŭ]] ([[980]]) järel. Esialgu kuulus Brest Turaŭ [[vürst]]ile. [[1044]] hõivas linna [[Jaroslav Tark]] ja Kiievi-Vene koosseisu jäi Brest [[12. sajand]]ini, mil 1170-ndail läks üle [[Volõõnia|Volõõnia vürstkonnale]].
[[FilePilt:Bresti arheoloogiamuuseum.jpg|pisi|Algselt kaitses Bresti linna 11. sajandil ehitatud puidust linnus. Arheoloogilistel kaevamistel paljastus 4-meetrise kultuurkihi alt kaks tänavat ja elamute puidust seinad]]
Umbes 1319 läks Brest [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] koosseisu. Teda nimetati aastani [[1921]] ka '''Brest-Litovskiks''' (Брэст-Літоўск), kuna ta jäi Poola-Leedu riigis Leedu suurvürstiriigi (Litva) maadele. Ühe versiooni kohaselt olevat seal aastal a382 uputatud linnast varju otsinud [[Birutė]].
 
[[3. märts]]il [[1918]] sõlmiti siin [[Saksamaa]], Venemaa ja [[Ukraina]] vahel [[Bresti rahu]].
 
[[1919]]–[[1939]] kuulus Brest Poolale (Brześć),
 
1939. aasta 1. septembril alanud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] Saksamaa vägede pealetungi käigus toimus Poola vägede poolt [[Bresti tsitadell]]i kaitsmine 14.–16. septembrini, kindluse osade kaitsmine jätkus Poola vägede poolt ka pärast [[NSV Liidu kallaletung Poolale]] 17. septembril, siis juba [[Punaarmee]] väeosade vastu. Kuna Saksa väed olid ületanud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]is määratletud väekoondiste paiknemise piirjoone, pidid nad Bresti loovutama Punaarmeele. 22. septembril korraldati ühine sõjaväeparaad mida juhatasid Punaarmee 29. kaardiväe üksiku tankibrigaadi komandör kindralmajor Semjon Krivošein ja Wehrmahti 4. armee motoriseeritud korpuse kindralleitnant [[Heinz Guderian]]. Kindralid suhtlesid prantsuse keeles. Pidulike marsihelide saatel asus teele saksa sõjaväekorpus ja sisenesid nõukogude tankid. Hiljem, 22. juunil 1941 oli Bresti vallutamas kindralooberst Heinz Guderian. 28. juulil 1944 vallutas Bresti kindralmajor [[Semjon Krivošein]].1939. aasta sõbralikust Bresti paraadist osaleja Semjon Krivošein ([[Semyon Krivoshein]]) elas 79, kaotuse üle elanud Heinz Guderian 65 aastat.
[[FilePilt:Bundesarchiv Bild 101I-121-0011-20, Polen, deutsch-sowjetische Siegesparade.jpg|pisi|Nõukogude ja saksa ohvitserid keskustelus enne paaradi ja seljataga plakatid Staliniga.]]
Pärast piirkonna vallutamist Saksa vägede poolt ning selle üleandmist NSV Liidule liideti valgevenelastega asustatud ajalooline Valgevene piirkond [[Valgevene NSV]]-ga.
 
*[http://www.youtube.com/watch?v=uDIqzJgZNHM Kaadrid Saksa kinokroonikast Bresti paraadist]
*[http://www.rahvaraamat.ee/p/vabaduse-m%C3%B5tteis-endisel-n%C3%B5ukogudemaal/101075/et?isbn=9789949919970 e-raamat "Vabaduse mõtteis endisel Nõukogudemaal"]
*[http://blog.gomaailm.ee/autoga-endisele-poolamaale Bresti vallutajate ühisparaad] http://blog.gomaailm.ee/autoga-endisele-poolamaale
 
== Viited ==
* [http://brestcity.com Bresti fotod]
* [http://www.fotobel.by/goroda/brest/ Linn Valgevene fotoentsüklopeedias]
 
 
{{Bresti oblast}}
75 775

muudatust