Antakya: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
22. rida:
Antookiast sai [[varakristlus|varakristlaste]] keskuseks ja seal nimetati [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] järgijaid esimest korda [[Kristlased|kristlas]]teks. Antiookia oli kogu kristliku misjoni lähtekohaks, Antiookia tähtsus tugines ka traditsioonile, mille kohaselt oli [[algkristlus]]e ajastul linna esimeseks piiskopiks veel enne oma Rooma minekut [[apostel Peetrus]]. Vanas kirikus oli Antiookia patriarhaat tähtsuselt kolmandal kohal [[Rooma paavst|Rooma]] ja Aleksandria järel. [[Antiookia patriarh]]i valitsuse alla kuuluv [[Antiookia patriarhiaat|territoorium]] oli eriti esimesel kolmel sajandil territooriumist tunduvalt suurem kui [[Aleksandria patriarhiaat|Aleksandria patriarhiaadis]] Kui 4. sajandil tekkisid [[Konstantinoopoli patriarhiaat|Konstantinoopoli]] ja [[Jeruusalemma patriarhiaat|Jeruusalemma patriarhaadid]], siis rajati nad suuresti just Antiookia territooriumi ja koguduste arvel. 5. sajandi teoloogilistes võitlustes Süüria kirik, mille keskmeks oli Antiookia, lõhenes nende tülide käigus kolmeks: ida-ortodoksse kiriku Antiookia patriarhaadiks, Lääne-Süüria [[Monofüsiidid|monofüsii]]tlikeks jakobiitideks ja Ida-Süüria [[Nestoriaanlus|nestoriaa]]nlikuks kirikuks.
Aastal [[638]] vallutasid linna [[kalifaat]], [[islam]]i invasioon Antiookias mõjutas rohkem kreekakeelseid [[melkiidid|melkii]]te ehk riigiusulisi tunduvalt valusamalt kui dissidentlikke monofüsiite. Antiookia kreekakeelne ja -meelne patriarh [[Aleksander II (Antiookia)|Aleksander II]] hukkus aastal 701 [[Märter|märt]]risurma. Tema järeltulija, uus patriarh, sai aga ametisse [[kaliif]]i loal alles aastal 742.
968. aastal hukati Antiookia patriarh süüdistatuna [[Bütsantsi ajalugu#Bütsantsi-Araabia sõjad|Bütsantsi]] kasuks tegutsemises ning aastal [[969]] vallutas [[Bütsantsi keiser]] [[Nikeforos II]] linna tagasi. Aastal [[1084]] vallutasid linna [[seldžukid]].
[[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] ajal langes linn seitsmekuulise piiramise järel ristisõdijate kätte. Linnast sai [[Antiookia vürstiriik|Antiookia vürstiriigi]] pealinn. Ristisõdade ajal, Antiookia kreeklastest kirikujuhid olid Konstantinoopolis eksiilis, ja Euroopast tulnud ristisõdijate ja kohalike vastuolude aluseks oli ka [[Suur kirikulõhe|1054. aastast pingestunud vastuolu]] [[Idakirik]]u ([[kreekakatoliku kirik]]) ja [[läänekirik]]u ([[roomakatoliku kirik]]) vahel. Ristisõdijate valitsejad toetasid asutatud [[Ristisõdijate riigid|Ristisõdijate riikides]] Rooma paavstile alluvat
Aastal [[1268]] vallutasid linna Egiptuse [[mamelukid|mamelukkide]] väed [[sultan]] [[Baybars]]i juhtimisel. [[13. sajand]]il hakkas Antiookia linn oma tähtsust minetama ja [[14. sajand]]il asus Antiookia ortodoksne patriarh [[Damaskus]]esse, kus ta resideerib siiani. Antiookia patriarhaadi kristlaste suurimad kogukonnad asuvad
Aastal [[1517]] läks linn [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] koosseisu ning Antiookia patriarh sattus täielikult osmanite pealinnas ja kontrolli all oleva Konstantinoopoli patriarhi võimu alla. Pärast Esimest maailmasõda liitis linna okupeerinud Prantsusmaa selle oma mandaatmaa
Linna on tabanud korduvalt maavärinad, mis põhjustasid märkimisväärseid purustusi. Esimese maavärina kohta on teade juba aastast 148 eKr.
Linnas asub [[Püha Peetruse koobaskirik]], mida peetakse üheks maailma vanimaks kristlikuks kirikuks.
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonscat|Antakya}}
* [http://www.antakya.bel.tr/ Antakya koduleht] ''(türgi keeles)''
[[Kategooria:Türgi linnad]]
[[bs:Antiohija#Historija]]
|