Antakya: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
22. rida:
Antookiast sai [[varakristlus|varakristlaste]] keskuseks ja seal nimetati [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] järgijaid esimest korda [[Kristlased|kristlas]]teks. Antiookia oli kogu kristliku misjoni lähtekohaks, Antiookia tähtsus tugines ka traditsioonile, mille kohaselt oli [[algkristlus]]e ajastul linna esimeseks piiskopiks veel enne oma Rooma minekut [[apostel Peetrus]]. Vanas kirikus oli Antiookia patriarhaat tähtsuselt kolmandal kohal [[Rooma paavst|Rooma]] ja Aleksandria järel. [[Antiookia patriarh]]i valitsuse alla kuuluv [[Antiookia patriarhiaat|territoorium]] oli eriti esimesel kolmel sajandil territooriumist tunduvalt suurem kui [[Aleksandria patriarhiaat|Aleksandria patriarhiaadis]] Kui 4. sajandil tekkisid [[Konstantinoopoli patriarhiaat|Konstantinoopoli]] ja [[Jeruusalemma patriarhiaat|Jeruusalemma patriarhaadid]], siis rajati nad suuresti just Antiookia territooriumi ja koguduste arvel. 5. sajandi teoloogilistes võitlustes Süüria kirik, mille keskmeks oli Antiookia, lõhenes nende tülide käigus kolmeks: ida-ortodoksse kiriku Antiookia patriarhaadiks, Lääne-Süüria [[Monofüsiidid|monofüsii]]tlikeks jakobiitideks ja Ida-Süüria [[Nestoriaanlus|nestoriaa]]nlikuks kirikuks.
 
Aastal [[638]] vallutasid linna [[kalifaat]], [[islam]]i invasioon Antiookias mõjutas rohkem kreekakeelseid [[melkiidid|melkii]]te ehk riigiusulisi tunduvalt valusamalt kui dissidentlikke monofüsiite. Antiookia kreekakeelne ja -meelne patriarh [[Aleksander II (Antiookia)|Aleksander II]] hukkus aastal 701 [[Märter|märt]]risurma. Tema järeltulija, uus patriarh, sai aga ametisse [[kaliif]]i loal alles aastal 742.
 
968. aastal hukati Antiookia patriarh süüdistatuna [[Bütsantsi ajalugu#Bütsantsi-Araabia sõjad|Bütsantsi]] kasuks tegutsemises ning aastal [[969]] vallutas [[Bütsantsi keiser]] [[Nikeforos II]] linna tagasi. Aastal [[1084]] vallutasid linna [[seldžukid]].
 
[[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] ajal langes linn seitsmekuulise piiramise järel ristisõdijate kätte. Linnast sai [[Antiookia vürstiriik|Antiookia vürstiriigi]] pealinn. Ristisõdade ajal, Antiookia kreeklastest kirikujuhid olid Konstantinoopolis eksiilis, ja Euroopast tulnud ristisõdijate ja kohalike vastuolude aluseks oli ka [[Suur kirikulõhe|1054. aastast pingestunud vastuolu]] [[Idakirik]]u ([[kreekakatoliku kirik]]) ja [[läänekirik]]u ([[roomakatoliku kirik]]) vahel. Ristisõdijate valitsejad toetasid asutatud [[Ristisõdijate riigid|Ristisõdijate riikides]] Rooma paavstile alluvat [[roomakatoliku kirik]]utkirikut. Antakya vallutanud [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond]], keeldus tagastamast Bütsantsi kontrolli alla vallutatud [[Levant]]i linnu, kuulutas end [[Antiookia vürst]]iks ning saatis välja linnast [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilisele patriarhile]] allunud kreeka [[patriarh]]i. Paavst [[Paschalis II]] toetas [[1105]] [[Antiookia vürst]]ivürsti [[Bohemund I]] sõjakäiku [[Bütsants]]i vastu ja andis [[Jeruusalemma kuningas|Jeruusalemma kuninga]]le [[Baldwin I]]-le privileegi allutada Jeruusalemma patriarhaadi jurisdiktsiooni alla kõik vallutatud aladel olnud [[kogudus]]ed. Bohémond pidas Bütsantsiga veel lühikese sõja, kuid nõustus uuesti vasallistaatusega aastal 1108. Sellega õnnestus Alexiosel lõpetada vastasseis normannidega.
 
Aastal [[1268]] vallutasid linna Egiptuse [[mamelukid|mamelukkide]] väed [[sultan]] [[Baybars]]i juhtimisel. [[13. sajand]]il hakkas Antiookia linn oma tähtsust minetama ja [[14. sajand]]il asus Antiookia ortodoksne patriarh [[Damaskus]]esse, kus ta resideerib siiani. Antiookia patriarhaadi kristlaste suurimad kogukonnad asuvad [[Süüria]]sSüürias ja [[Liibanon]]is ning [[metropoliitkond]]i ja [[piiskopkond]]i on veel [[Lõuna-Ameerika]]s, [[Põhja-Ameerika]]s, [[Iraak|Iraa]]gis, [[Kuveit|Kuvei]]dis, [[Austraalia]]s, [[Uus-Meremaa]]l ja [[Lääne-Euroopa]]s.
 
Aastal [[1517]] läks linn [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] koosseisu ning Antiookia patriarh sattus täielikult osmanite pealinnas ja kontrolli all oleva Konstantinoopoli patriarhi võimu alla. Pärast Esimest maailmasõda liitis linna okupeerinud Prantsusmaa selle oma mandaatmaa [[Süüria]]gaSüüriaga, kuid [[1938]] läks linn Türgi koosseisu.
 
Linna on tabanud korduvalt maavärinad, mis põhjustasid märkimisväärseid purustusi. Esimese maavärina kohta on teade juba aastast 148 eKr.
 
Linnas asub [[Püha Peetruse koobaskirik]], mida peetakse üheks maailma vanimaks kristlikuks kirikuks.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{commonscat|Antakya}}
* [http://www.antakya.bel.tr/ Antakya koduleht] ''(türgi keeles)''
 
<references />
 
[[Kategooria:Türgi linnad]]
 
 
[[bs:Antiohija#Historija]]