Abruka: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pikse ettepanekul table maha võetud
PResümee puudub
1. rida:
{{see artikkel|räägib saarest, teiste tähenduste kohta vaata [[Abruka (täpsustus)]].}}
{{Saar
| Niminimi = Abruka
| Piltpilt = Abruka_maja,_2010.jpg
| Pildiallkiripildiallkiri = Abruka vanim hoone: Abruka Maja
| veekogu = [[Liivi laht]]
| Pindalapindala = 9,2728
| pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-1649798949}}, vaadatud 14. juunil 2019.</ref>
| Rannajoonerannajoone pikkus = 30,3
| kõrgus = 8,9
| kõrgeim koht =
| Rahvaarvrahvaarv = 16
| Rahvaarvurahvaarvu seis = 2011
| Rahvaarvurahvaarvu viide = <ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/01/09/rahvaloenduse-tulemused-naitavad-asustatud-saarte-arvu-kasvu/ Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu]. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.</ref>
| Asendikaardiiso piltpiirkond = EE Abruka.PNG-74
| asendikaardi pilt = EE Abruka.PNG
}}
 
19. rida ⟶ 20. rida:
 
==Nimi==
Abrukat on esmakordselt mainitud [[1552]] (''Abrow'') <ref>Marja Kallasmaa: "Saaremaa kohanimed I". Eesti Keele Instituut 1996</ref>. [[1654]] on saart nimetatud ''Abroh.''
 
Abruka nimi arvatakse olevat kujunenud 4 kilomeetri kaugusel asuvast Roomassaare nimest. Tänaseks Saaremaaga kokku kasvanud Roomassaare oli kunagi saar, mis oli kaetud pillirooga, seega ''roo maa saar''. ''Rohr'', ka ''roh'' alamsaksa keeles, tähendab roogu. Eesliide ''ab'' aga ''ära; eemale'', ''Abroh'' (ka ''Abrohr'') - roost eemal, roo maa saarest kaugemal. <ref name="KKK2011">Kristo Kiiker, Meeli Mesipuu, Fred Peetersoo, Tiina Kiiker: "Abruka looduskaitseala ja Abruka hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020."</ref>
 
==Loodus==
30. rida ⟶ 31. rida:
 
===Maismaaosad===
Abrukal on [[Elmereika]], [[Kadaka nina]], [[Koplina säär]], [[Limbi nina]], [[Männareika]], [[Pitkanina (Abruka)|Pitkanina]], [[Pootsareika]], [[Põlde lõugas]], [[Pöörna säär]], [[Riste nina]] ja [[Vaherahu nukk]].
 
===Mullastik===
Saare mullastikus on valdavad [[gleistunud muld|gleistunud mullad]]. Enim levinud on gleistunud rähkmullad ja leostunud gleimullad. <ref>Kristo Kiiker, Meeli Mesipuu, Fred Peetersoo, Tiina Kiiker: name="KKK2011"Abruka looduskaitseala ja Abruka hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020."/>
 
</ref>
===Taimestik===
[[Fail:Chaerophyllum_temulum_blossom.jpg|thumb|[[Uimastav varesputk]].]]
Abrukal kasvab liigirikas [[Eesti]]s haruldane kesk-euroopa tüüpi [[lehtmets]]. Salumetsa peamised puuliigid on [[harilik tamm]], [[harilik pärn]], [[harilik saar]] ja [[harilik vaher]].
 
Abrukalt on leitud 13 kaitstavat taimeliiki. <ref>Kristo Kiiker, Meeli Mesipuu, Fred Peetersoo, Tiina Kiiker: name="KKK2011"Abruka looduskaitseala ja Abruka hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020."</ref> Abrukal asuvad [[uimastav varesputk|uimastava varesputke]] ainsad kasvukohad Eestis.
 
===Loomastik===
47. rida ⟶ 48. rida:
 
===Looduskaitse===
Saart hõlmab 412,2 hektarilise pindalaga [[Abruka looduskaitseala]], mis kasvas välja [[3. detsember|3. detsembril]] [[1937]] asutatud [[Abruka salumetsa kaitseala]]st. Saare rannaalad kuuluvad Abruka hoiualasse. Abrukal asub 2kaks looduskaitsealust [[rändrahn]]u.
 
==Ajalugu==
53. rida ⟶ 54. rida:
[[Pilt:Abruka ülemine puidust tuletorn.jpg|pisi|Abruka ülemine puidust tuletorn (tänapäeval kõrgub sellel kohal raudbetoonist tuletorn)]]
 
Esimesed teated Abruka kohta pärinevad [[keskaeg|keskajast]], mil toona [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonnale]] kuulunud saarel hakati suviti [[hobune|hobuseid]] kasvatama. Hiljem rajati sinna ka väike [[karjamõis]], mida majandati [[Sõrve]]s elavate talupoegade abil, kes toodi [[kevad]]el saarele ja viidi [[sügis]]el saarelt koos hobustega. Loomade ja inimeste transpordiks kasutati suuri paate. Talurahva asustuse levimist saarele ei peetud soovitavaks, sest selle läbi oleks kannatanud siinse hobusekasvatusega tegeleva karjamõisa heina- ja marjamaad. Saarel oli karjastele elamiseks ehitatud paar onni. <ref>Kristo Kiiker, Meeli Mesipuu, Fred Peetersoo, Tiina Kiiker: name="KKK2011"Abruka looduskaitseala ja Abruka hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020."</ref>
 
Abrukale tekkis alaline asustus [[18. sajand]]il. [[1738]] on saarel märgitud Abråko Pawli Henric. <ref>Marja Kallasmaa: "Saaremaa kohanimed I". Eesti Keele Instituut 1996.</ref> 18. sajandi viimasel veerandil rajati Abrukale piirivalvekordon. Esimene teadaolev Abruka püsielanik oli piirivalvur (tonger) Carl Friedrich Krause, kes [[1802]] abiellus Kuressaares. [[1811]] sai Abruka [[metsavaht|metsavahiks]] Priidu Kristjansen.
 
[[1858]] jagati Abruka kroonumõisast 20 mõisatöölise perele maad.
61. rida ⟶ 62. rida:
[[19. sajand]]i lõpus elas saarel 150 elanikku, mis on oluliselt vähem kui teistel Liivi lahe saartel. Haldusterritoriaalselt oli Abruka seotud [[Saaremaa]] [[Sõrve poolsaar]]ega, kuuludes [[Liivimaa kubermang]]u [[Anseküla kihelkond]]a. [[1816]]. aastal, kui [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadus]]te alusel moodustati [[Abruka vald]], keskusega [[Salme alevik|Salme]]l Saaremaal, mitte Abrukal. Abruka küla kuulus [[1919]]. aastast [[Kaarma-Suure vald|Kaarma-Suure valda]]. Samal ajal Sõrve poolsaarel toiminud Abruka vald nimetati [[1936]]. aastal [[Salme vald|Salme vallaks]]. [[1939]]. aastal sai Kaarma-Suure vallast [[Kuressaare vald]].
 
[[Eesti Teises maailmasõjas|Teise maailmasõja ajal]] ehitas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonirežiim]] Abrukale [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]]süsteemi kuulunud [[rannakaitsepatarei nr 3]] [[Pikanina neem]]e piirkonda. Patarei koosnes kolmest (hiljem ühest) 130 mm suurtükist [[B-13]], mille laskekaugus oli 130 kaabeltaud. Patareid teenindas väeüksus, mille koosseisus oli 125 meest, sealhulgas 5viis ohvitseri.
 
[[1949]]–[[1962]] tegutses Abrukal kalurikolhoos Murdlaine.
 
[[1950]]. aastast kuulus Abruka [[Kuressaare külanõukogu]]sse. PealePärast külanõukogude kaotamisekaotamist 1990. aastate alguses sai Abruka [[Kuressaare vald|Kuressaare valla]] osaks. [[1999]]. aastal Kuressaare ja [[Kaarma vald]] ühendati.
 
==Asustus==
76. rida ⟶ 77. rida:
Abrukal tegutses [[1881]]–[[1972]], [[1980]]–[[1986]] ja [[1990]]–[[1997]] algkool.
 
PealePärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] tegutses Abrukal [[meierei]] ja juustuvabrik.
 
[[1928]] rajati Abruka raamatukogu.