Abruka: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pikse ettepanekul table maha võetud |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{see artikkel|räägib saarest, teiste tähenduste kohta vaata [[Abruka (täpsustus)]].}}
{{Saar
|
|
|
| veekogu = [[Liivi laht]]
|
| pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-1649798949}}, vaadatud 14. juunil 2019.</ref>
|
| kõrgus = 8,9
| kõrgeim koht =
|
|
|
|
| asendikaardi pilt = EE Abruka.PNG
}}
19. rida ⟶ 20. rida:
==Nimi==
Abrukat on esmakordselt mainitud [[1552]] (''Abrow'')
Abruka nimi arvatakse olevat kujunenud 4 kilomeetri kaugusel asuvast Roomassaare nimest. Tänaseks Saaremaaga kokku kasvanud Roomassaare oli kunagi saar, mis oli kaetud pillirooga, seega ''roo maa saar''.
==Loodus==
30. rida ⟶ 31. rida:
===Maismaaosad===
Abrukal on [[Elmereika]], [[Kadaka nina]], [[Koplina säär]], [[Limbi nina]], [[Männareika]], [[Pitkanina (Abruka)|Pitkanina]], [[Pootsareika]], [[Põlde lõugas]], [[Pöörna säär]], [[Riste nina]] ja [[Vaherahu nukk]].
===Mullastik===
Saare mullastikus on valdavad [[gleistunud muld|gleistunud mullad]]. Enim levinud on gleistunud rähkmullad ja leostunud gleimullad.
===Taimestik===
[[Fail:Chaerophyllum_temulum_blossom.jpg|thumb|[[Uimastav varesputk]].]]
Abrukal kasvab liigirikas [[Eesti]]s haruldane kesk-euroopa tüüpi [[lehtmets]]. Salumetsa peamised puuliigid on [[harilik tamm]], [[harilik pärn]], [[harilik saar]] ja [[harilik vaher]].
Abrukalt on leitud 13 kaitstavat taimeliiki.
===Loomastik===
47. rida ⟶ 48. rida:
===Looduskaitse===
Saart hõlmab 412,2 hektarilise pindalaga [[Abruka looduskaitseala]], mis kasvas välja [[3. detsember|3. detsembril]] [[1937]] asutatud [[Abruka salumetsa kaitseala]]st. Saare rannaalad kuuluvad Abruka hoiualasse. Abrukal asub
==Ajalugu==
53. rida ⟶ 54. rida:
[[Pilt:Abruka ülemine puidust tuletorn.jpg|pisi|Abruka ülemine puidust tuletorn (tänapäeval kõrgub sellel kohal raudbetoonist tuletorn)]]
Esimesed teated Abruka kohta pärinevad [[keskaeg|keskajast]], mil toona [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonnale]] kuulunud saarel hakati suviti [[hobune|hobuseid]] kasvatama. Hiljem rajati sinna ka väike [[karjamõis]], mida majandati [[Sõrve]]s elavate talupoegade abil, kes toodi [[kevad]]el saarele ja viidi [[sügis]]el saarelt koos hobustega. Loomade ja inimeste transpordiks kasutati suuri paate. Talurahva asustuse levimist saarele ei peetud soovitavaks, sest selle läbi oleks kannatanud siinse hobusekasvatusega tegeleva karjamõisa heina- ja marjamaad. Saarel oli karjastele elamiseks ehitatud paar onni.
Abrukale tekkis alaline asustus [[18. sajand]]il. [[1738]] on saarel märgitud Abråko Pawli Henric.
[[1858]] jagati Abruka kroonumõisast 20 mõisatöölise perele maad.
61. rida ⟶ 62. rida:
[[19. sajand]]i lõpus elas saarel 150 elanikku, mis on oluliselt vähem kui teistel Liivi lahe saartel. Haldusterritoriaalselt oli Abruka seotud [[Saaremaa]] [[Sõrve poolsaar]]ega, kuuludes [[Liivimaa kubermang]]u [[Anseküla kihelkond]]a. [[1816]]. aastal, kui [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadus]]te alusel moodustati [[Abruka vald]], keskusega [[Salme alevik|Salme]]l Saaremaal, mitte Abrukal. Abruka küla kuulus [[1919]]. aastast [[Kaarma-Suure vald|Kaarma-Suure valda]]. Samal ajal Sõrve poolsaarel toiminud Abruka vald nimetati [[1936]]. aastal [[Salme vald|Salme vallaks]]. [[1939]]. aastal sai Kaarma-Suure vallast [[Kuressaare vald]].
[[Eesti Teises maailmasõjas|Teise maailmasõja ajal]] ehitas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonirežiim]] Abrukale [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]]süsteemi kuulunud [[rannakaitsepatarei nr 3]] [[Pikanina neem]]e piirkonda. Patarei koosnes kolmest (hiljem ühest) 130 mm suurtükist [[B-13]], mille laskekaugus oli 130 kaabeltaud. Patareid teenindas väeüksus, mille koosseisus oli 125 meest, sealhulgas
[[1949]]–[[1962]] tegutses Abrukal kalurikolhoos Murdlaine.
[[1950]]. aastast kuulus Abruka [[Kuressaare külanõukogu]]sse.
==Asustus==
76. rida ⟶ 77. rida:
Abrukal tegutses [[1881]]–[[1972]], [[1980]]–[[1986]] ja [[1990]]–[[1997]] algkool.
[[1928]] rajati Abruka raamatukogu.
|