Redaktsioon: 16. juuni 2019, kell 18:24 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 796 muudatust Andres Kasekamp liigitab populistliku paremäärmusluse eesti keeles üldise paremäärmusluse alla. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuni 2019, kell 19:07 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 796 muudatust →‎Ideoloogia, retoorika ja seisukohad Uuem muudatus →
117. rida: ==Ideoloogia, retoorika ja seisukohad== [[Akadeemia\|Akadeemilises]] kirjanduses klassifitseeritakse EKRE-t tavaliselt kui [[paremäärmuslus\|paremäärmuslikku]],<ref name=AuersKasekamp /><ref>[[Inglise keel]]es ''far right'', ''radical right'', ''extreme right''</ref><ref name=MadissonVentsel2018>[[Mari-Liis Madisson]], [[Andreas Ventsel]] (2018). [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/2de474ce-97d7-449c-9845-e2289c47d338 Groupuscular identity-creation in online communication of Estonian extreme right]. ''Semiotica: Journal of the International Association for Semiotic Studies'', 222, 25−46</ref><ref name=Saarts224>[[Tõnis Saarts]]. Persistence and decline of political parties: the case of Estonia. ''[[East European Politics]]'', 2015, Vol. 31, No. 2. Lk 224</ref><ref name=Mölder201686>[[Martin Mölder]] (2016). Estonia. ''European Journal of Political Research Political Data Yearbook'', 55 (1), lk 86</ref><ref name=Tiido201560>[[Anna Tiido]] (2015). The Russian minority issue in Estonia: host state policies and the attitudes of the population. ''Polish Journal of Political Science'', Volume 1, Issue 4. Lk 60</ref><ref name=Kasekamp2019EPL>[[Andres Kasekamp]]. [https://epl.delfi.ee/arvamus/andres-kasekamp-kas-ekre-on-paremaarmuslik-pole-kahtlustki?id=85858013 Andres Kasekamp: kas EKRE on paremäärmuslik? Pole kahtlustki]. [[Eesti Päevaleht]], 10.04.2019</ref>, kohati ka kui [[populistlik paremäärmuslus\|populistlikku paremäärmuslikku]],<ref>inglise keeles ''populist radical right'', ''radical right populist''</ref><ref name=Wierenga20176>[[Louis Wierenga]] (2017). [https://www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/apgads/PDF/Humanities_and_social_sciences_2017_1__internetam.pdf Russians, Refugees and Europeans: What shapes the Discourse of the Conservative People's Party of Estonia?] ''Humanities and Social Sciences Latvia'' , 25 (1), lk 6</ref><ref>[[Daunis Auers]] (2018). Populism and Political Party Institutionalisation in the Three Baltic States of Estonia, Latvia and Lithuania. ''Fudan Journal of the Humanities and Social Sciences'', september 2018, 11-3, lk 343</ref><ref name=Raik2018>[[Kristi Raik]] (2018). [https://www.ecfr.eu/article/commentary_the_rise_of_estonias_radical_right_to_engage_or_not_to_engage The rise of Estonia’s radical right: to engage or not to engage?]</ref> [[natsionalism\|natsionalistlikku]],<ref name=Veebel2017101>[[Viljar Veebel]] (2017). [http://rjea.ier.ro/sites/rjea.ier.ro/files/articole/RJEA_vol.17_no.2_dec.2017_art_5.pdf Opposing the European Union or Looking for More Reforms: Different Facets of Euroscepticism in Estonia]. ''Romanian Journal of European Affairs'', 17 (2), lk 101</ref><ref name=Wierenga15>Louis Wierenga 2017, lk 15</ref> [[rahvuskonservatism\|rahvuskonservatiivset]],<ref name=Henriksson>[[Péteris Timofejevs Henriksson]] (2015). [http://balticworlds.com/rewarding-the-squirrels/ Election The 2015 Parliamentary Elections in Estonia. Rewarding the squirrels]</ref> [[parempopulism\|parempopulistlikku]]<ref name=Trumm>[[Siim Trumm]] (2018). The ‘new’ wave of populist right-wing parties in Central and Eastern Europe: Explaining electoral support for the Conservative People’s Party of Estonia. ''Representation. Journal of Representative Democracy.'' Vol 54, Issue 4, lk 331–347</ref> või paremäärmusluse ja parempopulismi vahepeale jääva [[ideoloogia]]ga parteid.<ref name=Petsinis6 /> EKRE juhid ise kirjeldavad erakonda (rahvus)konservatiivse, [[patriotism\|patriootliku]] ja [[Globaliseerumine\|globaliseerumis]]vastasena ning on vastu selle paremäärmuslikuna määratlemisele.<ref name=MadissonVentsel2018 /><ref name=Petsinis20185>Vassilis Petsinis 2018, lk 5</ref><ref name="põhikiri"/> ===Rahvuslus=== 175. rida: EKRE on vastu [[liberalism]]ile.<ref name=Mölder201686 /><ref name=Raik2018 /> Wierenga, Kasekamp ja Madisson on leidnud, et erinevalt mitmetest teistest populistlikest paremäärmuslikest parteidest EKRE [[demokraatia]]vastast retoorikat ei kasuta<ref name=Wierenga20176 /> ja demokraatiale otseseks ohuks pole.<ref name=Kasekamp2019 /> Politoloog [[Tõnis Saarts]]i hinnangu järgi on partei juhtkonnas demokraatia ja [[liberaaldemokraatia]] osas mõisteline segadus, aga Mart Helme sõnavõttudest võib aru saada, et ollakse liberaalse demokraatia vastu, kuna see on "liiga liberaalne ja salliv, võimaldades vähemustele liialt palju õigusi ja sellega justkui surutakse alla konservatiivse vaikiva enamuse tahet". EKRE arusaam demokraatiast paistab olevat selline, et rahva võimul ei tohiks olla mingeid [[õigus]]likke ja [[Institutsioon\|institutsionaalseid]] piiranguid ning näiteks referendumi otsustega võib vähemustelt õigusi ära võtta. Kuigi ühest küljest näib, et EKRE pole rünnanud liberaalse demokraatia põhiinstitutsioone nagu [[sõnavabadus\|sõna]]- ja arvamusvabadus, [[õigusriik]] ning [[võimude lahusus]]e printsiip, siis samas on Martin Helme seoses kooseluseadusega ka teatanud, et "kohtunike pead peavad lendama", mis Saartsi meelest osutab, et EKRE juhitud Eestis poleks võimude lahusust ja kohtunikud peavad järgima võimupartei suuniseid.<ref name=SaartsSirp /> EKRE on näidanud üles sümpaatiat [[Visegrádi grupp\|Visegradi riikide]] äärmuslike ja anti-demokraatlike parteide ning riigijuhtide ([[Viktor Orbán]] [[Ungari]]s, [[Jaroslaw Kaczynski]] [[Poola]]s) suhtes, kes on uhked oma mitteliberaalse arusaama üle demokraatiast ja piiranud õigusriiki.<ref name=Kasekamp2019EPL /><ref name="Viljar Veebel 2017, lk 100">Viljar Veebel 2017, lk 100</ref> Saartsi arvates võib sellest välja lugeda, et võimule saades proovib EKRE nende eeskujul "kehtestada midagi pooldemokraatia taolist, kus võimude lahususel ja universaalsetel kodanikuõigustel ei ole enam kohta või siis rakendatakse neid valikuliselt (vastavalt inimese [[sugu\|soole]], [[rass]]ile, [[rahvus]]ele ja [[Seksuaalne sättumus\|seksuaalsele sättumusele]])".<ref name=SaartsSirp /> Tõnis Saarts ega Andres Kasekamp siiski ei usu, et Eestis võiks toimuda samasugused arengud nagu Poolas ja Ungaris, kuna erinevalt neist riikidest pole Eestis ühel erakonnal absoluutset enamust oma poliitika läbisurumiseks ning põhivoolu erakonnad ei lähe EKRE agendaga kaasa kartuses, et lääneliitlased hülgavad Eesti ja annavad Venemaale ära, kui otsustatakse läänelikele liberaalsetele väärtustele selg pöörata.<ref name=Kasekamp2019EPL /><ref name=SaartsSirp /> ===Majandus===

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: erinevus redaktsioonide vahel