Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
 
Mõiste ühest defineerimist on raskendanud selle kasutamine lisaks [[teadus]]ele ka poliitilistel eesmärkidel – oma vaadete vastandina ja/või oma poliitiliste oponentide vaadete kirjeldamiseks.<ref name=Mudde2000 /> Teadlaste poolt paremäärmuslikeks nimetatud erakonnad reeglina enda kohta seda määratlust ei kasuta.<ref>Cas Mudde 2000, lk 7</ref>
 
==Populistlik paremäärmuslus==
[[File:Cas Mudde in 2018 05.jpg|thumb|Cas Mudde]]
[[Politoloog]] [[Cas Mudde]] tõi akadeemilisse kirjandusesse termini populistlik paremäärmuslus ([[inglise keel]]es ''populist radical right''),<ref name=Wierenga2017>[[Louis Wierenga]] (2017). [https://www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/apgads/PDF/Humanities_and_social_sciences_2017_1__internetam.pdf Russians, Refugees and Europeans: What shapes the Discourse of the Conservative People's Party of Estonia?] ''Humanities and Social Sciences Latvia'' , 25 (1), lk 5</ref> millega tähistatakse [[erakond]]i, mille [[ideoloogia]]s on (muuhulgas) kesksel kohal [[nativism]]-[[marurahvuslus]], [[autoritarism]] ja [[populism]].<ref name=Mudde2014>[[Cas Mudde]] (2014). [https://www.researchgate.net/publication/274285514_Fighting_the_system_Populist_radical_right_parties_and_party_system_change Fighting the system? Populist radical right parties and party system change]. ''Party Politics'' 20(2), lk 217–226</ref><ref name=Kasekamp2019>[[Andres Kasekamp]]. [https://epl.delfi.ee/arvamus/andres-kasekamp-kas-ekre-on-paremaarmuslik-pole-kahtlustki?id=85858013 Andres Kasekamp: kas EKRE on paremäärmuslik? Pole kahtlustki]. [[Eesti Päevaleht]], 10.04.2019</ref>
 
Nativismi all peab Mudde silmas [[rahvuslus]]e [[ksenofoobia|ksenofoobset]] vormi, mille ideaal on ühekultuuriline [[rahvusriik]] ja mis käsitleb kõiki mittepõliselanikke [[rahvus]]ele ohtlikena.<ref name=Mudde2014 /> Politoloog [[Andres Kasekamp]]i järgi iseloomustab marurahvuslust lisaks oma [[kodumaa]] ja [[rahvus]]e armastamisele ka vaen võõra vastu, mis ilmneb näiteks [[terrorist]]idest [[moslem]]i [[pagulane|pagulastega]] hirmutamises ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mahategemises.<ref name=Kasekamp2019 />
 
Autoritarism tähistab Mudde kohaselt uskumist korda ja selle rangesse rakendamisse ühiskonnas distsipliini, [[seadus]]te ja vastavate poliitikate kaudu.<ref name=Mudde2014 /> Kasekamp toob välja autoritaarsuse kaks mõõdet. Esimene on tugeva korra nõudmine, rangemad seadused ja karmimad karistused. Teine on „traditsiooniliste väärtuste” kaitsmine (võitlus naiste ja [[Homoseksuaalsus|samasooliste suhete]] võrdsete õiguste vastu). Ka paremäärmuslike erakondade korraldus on autoritaarsem kui peavoolu erakondadel, tuginedes tavaliselt ühele [[karisma]]atilisele juhile.<ref name=Kasekamp2019 />
 
Populism on ideoloogia, mille kohaselt jaguneb ühiskond kaheks sisemiselt ühetaoliseks ja omavahel lepitamatus vastuolus olevaks leeriks – rikkumata rahvaks ja [[korruptsioon|korrumpeerunud]] [[eliit|eliidiks]] – ja mis väidab, et poliitika peab olema [[rahva tahe|rahva tahte]] väljendus.<ref name=Mudde2014 /> Populistlik erakond väidab, et ta esineb rahva nimel. Näiteks ründavad populistid rahva poolt mittevalitud [[kohtunik]]ke ja nõuavad siduvate [[rahvahääletus]]te võimaldamist, mille kaudu saaks enamuse tahtega tühistada või piirata vähemuste õigusi. Kuigi ka peavoolu erakonnad kasutavad populistlikke võtteid, jäädakse üldiselt faktipõhiseks. Paremäärmuslased aga kasutavad sageli „alternatiivsed fakte”, võitlevad „kallutatud peavoolu ajakirjanduse” vastu ja levitavad [[vandenõuteeoria]]id.<ref name=Kasekamp2019 />
 
Politoloog [[Louis Wierenga]] on Mudde terminit aluseks võttes defineerinud populistliku paremäärmusliku erakonna kui partei, millel on rõhutatult nativistlik hoiak, mis on vastu [[immigratsioon]]ile ja [[multikultuurilisus]]ele ning kasutab taktikana eliidi eristamist kõigist teistest inimestest eesmärgiga meeldida neile, keda loetakse „tavakodanikeks”.<ref name=Wierenga2017 />
 
==Vaata ka==