Pikk tänav: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida:
==Hoonestus==
===Pikk 1===
Kinnistu Pikk 1 // Lai 2 // Nunne 2 kuulus [[1817]]. aastast Franz Wilhelm Brinckile ja [[1877]]. aastal omandas kinnistu Tallinna linn. Aastatel 1934–1944 tegutses hoones [[Kohvik Toom]] ja [[Eesti NSV]] ajal [[Kohvik Pärl]].
===Pikk 2===
[[File:Päevaleht kirjandus.jpg|pisi|püsti|Pikk 2 // [[Voorimehe tänav|Voorimehe]] 9 // Rataskaevu 1]]
Pikk 2 // [[Voorimehe tänav]] 9 on Rataskaevu tänava nurgal asuv neljakorruseline kivihoone, tiibadega Rataskaevu ja Voorimehe tänaval, on ehitatud arhitekt [[Artur Perna]] projekti järgi aastatel 1921–1923 [[Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus]]e ajalehe [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] toimetuseks ja ühisuse [[trükikoda|trükikoja]]hooneks. 1936. aastal valmis hoonele kahekorruseline funktsionalistlik juurdeehitis aadressiga [[Voorimehe tänav]] 9, mille arhitekt oli [[Eugen Habermann]].
Hoones asus varem [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]] [[Kommunist (trükikoda)|trükikoda Kommunist]].
32. rida:
===Pikk 4, 6, 8===
Hooned Pikk 4, 6, 8, mis projekteeriti 1920. aastal arhitekt [[Ernst Gustav Kühnert]]i poolt, moodustub kolmest hoonest kokkuehitatud kivimajast. Hoone allkorrusel asuvad suurte vitriinidega kaupluseruumid, ülakorrusel kontorid ja korterid. Kinnistu Pikk 4 // Voorimehe 6 kuulus [[1869]]. aastast [[Friedrich Müller]]ile ja seejärel tema pärijatele, 1914. aastal omandas kinnistu [[Sigfried Eberhardt]], 1920. aastal [[Eestimaa Kinnitus-aktsiaselts]] (1932. aastast sai Eestimaa Kinnitus aktsiaseltsist Eka).<ref name="GE6lD" />
===Pikk 5===
Kinnistu Pikk 5 // Lai 4 kuulus [[1848]]. aastast Lorenz Heinrich Petersonile, [[1891]]. aastast Karl August Johansenile, [[1906]]. aastast Winteri perekonnale.<ref name="aqAsp" />
[[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 7, 15.-20.saj.jpg|pisi|püsti|left|Elamu Pikk 7]]
44. rida:
===Pikk 10===
[[File:Tallinn, elamu Kinga 10 fassaad, 15.saj., 1923.jpg|pisi|püsti|Pikk tänav 10/Kinga tänav 10]]
Hoonetekompleks Pikk 10 // Kinga 10 koosneb kahest keskaegse põhiplaaniga ning 20. sajandi alguses tugevalt ümberehitatud endisest aidamajast, mis on ümberehituste käigus ühendatud üheks hooneks. Kinga tänava tänavafrondis asub keskaegse kolmnurkviiluga hoone fassaad, Pikal tänaval asub aastatel 1923–1928 ümberehitatud [[Uusbarokk|uusbarokne]] [[fassaad]]. Kultuurimälestis nr 3020.<ref>{{kultuurimälestis|3020|3020 Elamu Kinga t.10 fassaad, 15.saj., 1923.a.}}</ref>
Algselt asusid kahel kinnistul nurgapealne väikeelamu ja Pikka tänavat pidi kulgenud kivist [[aidahoone]]. Kinga tänava poolne, [[Keskaegne Tallinn|keskaegsele Tallinnale]] iseloomulik kolmnurkne [[otsaviil]] on kaunistatud [[petiknišš]]idega, mis sarnanevad kujunduslikult [[Pirita klooster|Pirita kloost]]ri kolmnurkse otsaviiluga. 17.–18. sajandil olid hoonete allosas [[pudupood|pudupoed]] ja üleval (pööningul) [[Viljaait|viljaai]]dad. 1900 aastal kinnistud ühendati, omanikuks sai [[Niguliste kirik]]u juures asunud Vaestehooldamise Selts. 1923. aastast kuulus hoone [[Vene tänav]]a [[Tallinna Nikolai kirik|Nikolai kiriku]] kogudusele.
51. rida:
===Pikk 11===
Kinnistu Pikk 11 // Lai 10, kuulus 19. sajandi lõpust [[Elfenbein]]ide perekonnale, [[1901]]. aastast [[Balti Kaubandus-Tööstus Pank|Balti Kaubandus-Tööstus Pangale]] ja [[1931]]. aastast kindlustus-aktsiaselts [[Eesti Lloyd]], AS.<ref name="mFYe1" />
===Pikk 12===
[[File:Tallinn, Estonia (7952353632).jpg|pisi|Jegorovi maja]]
Kinnistu Pikk 12 // Kinga 6 // Mündi 3 ([[Jegorovi maja]]) kuulus [[1865]]. aastast [[Aleksander Leonhard Riesenkampff|Aleksander Leonhard]] [[Riesenkampff]]ile, 1909. aastast Karl Eberhardt Riesenkampffile ja 1918. aastast [[Ivan Jegorov]]ile.<ref name="J3y9x" />
===Pikk 13===
61. rida:
===Pikk 14===
[[File:Pikk str. 14, Tallinn.jpg|pisi|püsti|Pikk 14 // Mündi 4, vasakul pool [[Saiakang]] ja Saiakangi kohvikuhoone]]
Kinnistu Pikk 14 // Mündi 4 // Saiakang 5 kuulus 1869. aastast [[Hickisch]]ite perekonnale, 20. sajandi algusest Hickischitele ja [[Freibusch]]idele ning seejärel nende pärijatele. 1919. aastal omandas kinnistu Oskar Raudsep ja 1935. aastal Jaan Kree.<ref name="gqEFa" />
[[Pilt:Elamu Pikk tn15 hooviansambliga, 15.-20.saj..JPG|pisi|püsti|left|Elamu Pikk 15]]
73. rida:
===Pikk 16===
Hoones Pikk 16 // Pühavaimu 1 asub [[Maiasmoka kohvik]], millel on pikk [[kondiitritööstus]]e ja [[Stude]] perekonnaga seotud ajalugu. [[1876]]. aastal ostis [[Georg Johann Stude]] varasema kondriitriäri hoone (kus varem olid Cavietzell suhkrupagaritöökoda, Johann Seegröni ja Conrad Raeperi kondiitriärid) ja kahekorruselise naabermaja Pika ja [[Pühavaimu tänav]]a nurgal ning lasi arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]al need ümber ehitada üheks suureks majaks Georg [[Stude kondiitriäri]]ks, mida tuntakse praegu [[Maiasmoka kohvik]]u nime all.
[[File:Suurgildi hoone.jpg|pisi|püsti|left|Pikk 17, Suurgildi hoone]]
86. rida:
===Pikk 18===
Pikk 18 // Pühavaimu 3 asuv hoone valmis [[1910]]. aastal arhitekt [[Jacques Rosenbaum]]i projekti järgi.
Hoone esimesel korrusel tegutseb [[Draakoni galerii]], kõrgemad korrused on kasutusel korteritena. Kultuurimälestis nr 3038.<ref>{{kultuurimälestis|3038|3038 Elamu Pikk t.18 ja Pühavaimu t.3 fassaadid, 1909.a.}}</ref>
99. rida:
===Pikk 19===
Hoonekompleksis Pikk 19 // 21 // 23 // 25 asub alates 1991. aastast [[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa Föderatsiooni saatkond Eestis]]. Krundi sisemuses on väike valgusõu, hoonekompleksi hooned on ühendatud naaberhoonetega Pikk 19, Pikk 21 ja Lai 18 // Pühavaimu 3. Kinnismälestis nr 3039.<ref>{{kultuurimälestis|3039|3039 Elamu Pikk t.19, 18.-20.saj.}}</ref>
Kolmekorruseline kivist elamu Pikk 19 ehitati [[18. sajand]]i lõpus A. Fr. v. [[Dellingshausen]]i tellimusel seniste suure ja väikese keskaegse elamu asemele. Hoonekompleks Pikk 19 // 21 // Hobusepea 3 kuulus [[Nikolai von Dellingshausen]]ile ja [[Eduard von Dellingshausen]]ile. [[1921]]. aastal omandas hoone [[Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik]].<ref name="NpwjA" /> Hoone on kuubitaolise üldkujuga, põhiplaaniga kuus ruumi igal korrusel, välja arvatud peakorrus, kus kahest ruumist moodustub saal. Hoone fassaadi stiilset terviklikkust rikub suur [[vitriin]]aken, mis ehitati aastatel [[1925]]–[[1930]], kui hoones jätkas tegevust alates [[1887]]. [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 7 tegevust alustanud Hans Granbergi ja seejärel Jan (Juhan) Tschipani (Jan Czipan) juhitav juuksetööstus Granberg, salong Pikal tänaval likvideeriti [[1944]]. aastal.
Eesti NSV ajal asusid hoonesse [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu julgeolekuasutused]] ja seejärel [[Eesti NSV Siseministeerium]]i allüksused kuni 1991. aastani.
121. rida:
===Pikk 21===
[[File:Jacques rosenbaum - pikk 21 - pilt 1.jpg|pisi|püsti|Pikk 23 // 25, Venemaa saatkonna hoone]]
Hoone Pikk 21 ehitati aastatel [[1910]]–[[1911]], insener [[Arthur von Hoyningen-Huene]] juhatusel.
127. rida:
Hoones asub [[Eesti Käsitöö Maja]].<ref name="dkU7C" />
===Pikk 23 // 25===
{{vaata|Reichmanni maja}}
Kolmekorruseline [[juugendstiil]]is hoonekompleks Pikk 23 // 24 // Hobusepea 1 ehitati aastail [[1908]]–[[1909]], arhitekt [[Jacques Rosenbaum]], insener [[Ernst Boustedt]]. Hoone kuulus [[Reinhold Reichmann]]ile ja seejärel [[Schein]]ide perekonnale.<ref name="IdxRT" /> Hoone fassaadi kaunistavad lopsakad [[uusrenessanss]]<nowiki/>frontoonid, mis lähtuvad Hollandi ja Põhja-Saksamaa eeskujudest; Pika ja Hobusepea tänavanurgal on hoone mahust sujuvalt väljakasvav sihvakas ümartorn.
[[File:Tallinna Oleviste gildi ja Mustpeade vennaskonna hooned, 14.saj., 15.saj., 16.-20.saj.jpg|pisi|püsti|left|Tallinna [[Olevi gild]]i ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] hooned, 14., 15. ja 16.–20. sajand]]
168. rida:
===Pikk 34===
Pikk 34 // Olevimägi 3. Esimesed andmed Pikk tänav 34 kinnistu hoonestamisest pärinevad 14. sajandi lõpust, elamut mainitakse [[1560]]. aastal. Hoone kujutas endast ''[[diele]]''-[[dornse]] tüüpi elamut, mille eeskoda asus Pika tänava ääres, põhjapool sellest köetav dornse ja viimasega lõunas külgnev külm kõrvalkamber. Arhitekt [[Christoph August Gabler]]i projekti järgi kohandati 1845. aastal hoone üürikorteriteks, [[Roheline turg|turupoolsesse]] külge ehitati aknad. 1911. aastal ehitati arhitekt [[Otto Schott]]i projekti järgi ümber I korrus – üks üürikorteritest muudeti äriruumideks, sissepääs Pika tänava fassaadi sisse rajatud uue ukse kaudu. Kultuurimälestis nr 3044.<ref>{{kultuurimälestis|3044|3044 Elamu Pikk t.34, 15.-20.saj.}}</ref>
===Pikk 34A===
178. rida:
===Pikk 37===
Vanimad teadaolevad kirjalikud andmed Pikk tn 37 kinnistu kohta pärinevad [[1335]]. aastast. Erinevate omanike hulgas on ülekaalus jõukad kaupmehed, raehärrad, bürgermeistrid. Kõige kauem, ligi kaks sajandit (1523 – u 1710) oli kinnistu [[Dellingshausen]]ite perekonna omanduses. [[Keskaeg Tallinnas|Keskaegsele Tallinnale]] tüüpilise
===Pikk 39===
204. rida:
Hoones Pikk 54, 56, 58 asus kirjastusühisuse Vaba Maa [[trükikoda]] ja ajalehe [[Vaba Maa]] toimetus, [[Eesti NSV]] ajal asus Pikk 58, [[Õhtuleht|Õhtulehe]] toimetus ja trükikoda Punane Täht.
===Pikk 59 // Pagari 1===
[[Pilt:Eesti siseministeeriumi hoone.jpg|pisi|Pikk 61 // Pagari 2, [[Eesti Vabariigi Siseministeerium]]i hoone]]
{{vaata|Pagari tänav}}
[[1911]]. aastal ostis [[Suurbritannia]] kodanik [[William Tulip]] Pagari, Pika ja Laia tänava vahelises kvartalis kolm kinnistut. Kinnistud liideti, seal asunud varasem kesk- ja varauusaegne hoonestus lammutati. Uus suur äri- ja eluhoone valmis [[1912]]. aastal arhitekt [[Hans Schmidt (arhitekt)|Hans Schmidt]]i projekti järgi. Tallinna [[Peeter Suure Merekindlus]]e rajamisel otsiti lisaks uute hoonete ehitamisele ka juba olemasolevaid. Tulipi üürimaja leiti olevat sobilik merekindluse juhtkonna elamuks ning osteti 1917. aasta jaanuaris [[Venemaa Keisririik|Vene riigile]], kus asus [[Keiser Peeter Suure merekindlus]]e ehitusvalitsus.
211. rida:
1918. aasta märtsi alguses toimusid maja ühes toas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] koosolekud, seejärel läks hoone [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni ajal]] Saksa keisririigi 8. armee staabi tooraine- ja kaubandusosakonnale (RoHa). 1918. aasta novembri keskel paiknes majas Harjumaa Maakonna Valitsus.
===Pikk 61 // Pagari 2===
[[File:Siseministeeriumi valgustatud hoone.jpg|pisi|Pikk 61 // Pagari 2, Siseministeeriumi hoone]]
Hoone Pikk 61 // Pagari 2 sai 1944. aastal Nõukogude lennuväe [[märtsipommitamine|märtsipommitamise]] käigus suuri kahjustusi ja taastati 1950. aastail.
===Pikk 62===
230. rida:
===Pikk 65, Oleviste kirik===
[[Pilt:St Olaf's church, Tallinn, July 2008.jpg|pisi|püsti|Pikk 65, [[Oleviste kirik]]]]
Kaksikaadressiga [[Oleviste kirik]], Pikk 65 // Lai 50.
{{vaata|Oleviste kirik}}
Kirik sai nime [[Norra kuningas|Norra kuninga]] [[Püha Olav]]i järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud [[1267]]. aastal, mil [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Erik V Klipping]]i ema [[Margrete Sambor]] annetas [[tsistertslased|naistsistertslaste]] [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Tallinna Püha Miikaeli kloostrile]] [[patronaadiõigus]]e Oleviste kiriku ja selle koguduse üle. Olgugi, et arheoloogilisi tõendeid selle oletuse kinnituseks pole, on tõenäoline, et kiriku eelkäija võis samas paigas asuda juba [[12. sajand]]il, mil sellesse paika oli tekkinud skandinaavia kaupmeeste kaubahoov ja asula. Tolleaegse kiriku ehitusviisi, arhitektuuri ning täpse asukoha kohta andmed puuduvad.
243. rida:
===Pikk 69===
[[Pilt:Pikk tänav 69, Tolli tänav 1.JPG|pisi|püsti|left|Pikk 69 // Tolli 1]]
Kinnistu Pikk 69 // Tolli 1 kuulus [[Hetling]]ite perekonnale, [[1889]]. aastast kuulus aga [[Tallinna Katariina II kõrgem linnakool|Tallinna Katariina II kõrgemale linnakoolile]].<ref name="9oxbt" /> Aastatel 1935–1944 tegutses hoones [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium|Tallinna Linna Vene gümnaasium ja progümnaasium]], Tallinna Linna 6. [[Gümnaasium]] ja 6. [[progümnaasium]], [[Tallinna 6. gümnaasium]].
===Pikk 70, Meremuuseum===
257. rida:
===Pikk 73, Kochi villa===
[[Pilt:Pikk tänav 73.JPG|pisi|püsti|Pikk 73 hoone, Kochi villa]]
[[Kinnistu]]t Pikk 73 on esmakordselt mainitud [[Tallinna linna kinnistusraamat]]us ehk nn numbriraamatus, mis seati sisse 1786. aastal, kui Tallinna linna kinnistud esmakordselt nummerdati, kinnistu nr 3. 1795. aastal oli maja antud kahe [[Tallinna Insenerikomando]] kindrali von Bohli ja von Streitenfeldi majutamiseks. 1880. aastatel nimetati kinnistul asunud hoonet vanaks politseimajaks ja varem politsei- või ka kardavoikasarmuks. Majas tegutses algul ka linna politseivalitsuse kantselei, mis hiljem viidi üle majja [[Vene tänav|Vene]] 23 // 25. 1843. aastal elas majas näiteks ka linna politseiülem [[titulaarnõunik]] [[Georg von Malch]]. Maja oli kohandatud ka linna 40–50 nn politseisoldati [[kasarm]]uks. Politsei käsutuses oli maja ilmselt 1805. aastal, mil taasloodi pärast [[asehalduskord|asehaldusaega]] riiklik [[Tallinna politseivalitsus]], mis oli [[Tallinna raad|Tallinna rae]] järelevalve all. Umbes 1830. aastal võeti teisel pool teed asuv [[Paks Margareeta]] torn (Pikk t 70) kasutusele vanglana.
[[1842]]. aastal omandas [[Andreas Koch]], [[Koch]]idele kuulusid ka [[Admiraliteedi bassein]]i ääres Uus-Hollandi piirkonnas, [[Uus-Hollandi tänav]]al asuvad laohooned ([[Kochi Aidad]]). 1900. aastal sai Kochide suguvõsa esindaja linnavalitsuselt loa kahekorruselise elamu ehitamiseks, milleks kasutati ära samal kohal asunud vana hoone ehituskehandit. [[Uusgootika|Uusgooti stiilis]] hoone projekteeris [[baltisakslased|baltisaksa]] [[arhitekt]] [[Rudolf Otto von Knüpffer]], kes oli [[Eestimaa kubermanguarhitekt]] ja ajuti täitis ka [[Tallinna linnaarhitekt]]i ülesandeid. Hoone ehitati aastatel [[1900]]–[[1902]] suurärimees [[Nikolai Koch]]i poolt. [[1933]]. aasta suvel müüdi maja [[Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur]]ile. 1937. aasta sügisel omandas maja Martha Salmann<ref name="wFo7i" /> ja 1938 ehitati hoone sisemus arhitekt [[Eugen Habermann]]i projekti kohaselt ümber.
| |||