Redaktsioon: 3. aprill 2019, kell 22:01 redigeeri PikseBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 66 715 muudatust P Robot: kopeeritud kategooria navigeerimismallist ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuni 2019, kell 16:39 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
11. rida: Läinud äsja kooli, kukkus Bragg kolmerattalise ratta pealt ning murdis käeluu. Tema isa, kes oli lugenud [[Wilhelm Röntgen]]i eksperimentide kohta Euroopas ning eksperimenteeris ka ise, kasutas värskelt avastatud [[röntgenikiirgus]]t ja oma eksperimenteerimisvarustust, et poja murtud kätt uurida. See oligi esimene dokumenteeritud juhtum röntgenikiirguse kirurgilisest kasutamisest Austraalias. 16-aastaselt läks Bragg Adelaide'i ülikooli matemaatikat, keemiat ja füüsikat õppima ning lõpetas 1908. aastal. Samal aastal võttis ta isa vastu [[Leedsi ülikool]]i füüsika vanemprofessori koha pakkumise ning tõi oma pere Inglismaale. 1909. aasta sügisel asus Bragg [[Cambridge'i ülikool]]i [[Trinity College]]'isse ning sai suure stipendiumi matemaatikas, olgugi et eksami sooritas ta voodis kopsupõletikku põdedes. Saavutanud matemaatikas kõrge taseme, asus Bragg oma õpingute hilisematel aastatel ümber ~~füüsika kursusele~~füüsikakursusele, mille ta lõpetas 1911. aastal ''summa cum laude''. 1914. aastal valiti Bragg Trinity College'i stipendiaadiks, mis eeldab teesi esitamist ja kaitsmist kandidaadiks. Braggi huvide hulka kuulus veel teokarbikogumine. Tema kogusse kuulus isendeid 500 liigist, mis kõik olid Lõuna-Austraalias isiklikult kogutud. Bragg avastas ~~seepia~~ uue ~~liigi~~seepialiigi – ''[[Sepia braggi]]'', millele pani Braggi auks nime [[Joseph Verco]]. === Karjäär === 25. rida: ==Isiklik elu== Bragg abiellus Alice Hopkinsoniga (1899–1989) aastal 1921 ning neil oli neli last,: [[Stephen Bragg\|Stephen Lawrence]] (1923–2014), David William (1926–2005), Margaret Alice (sündis 1931 ja abiellus [[Mark Heath]]iga) ning Patience Mary (sündis 1935). Alice töötas Withingtoni tüdrukutekoolis, kuni Bragg nimetati NPL-i direktoriks 1973. aastal. Braggi hobideks olid maalimine ja kirjandus, kogu oma elu vältel oli ta suur aiandushuviline. Londonisse kolides hakkas Bragg isiklikku aeda igatsema ning otsustas alustada töötamist osalise koormusega aednikuna. Braggi tööandja ei tundnud teda ära, kuni üks majas peatuv külaline üllatus aednikku nähes. Bragg suri haiglas oma kodu lähedal Waldringdieldi külas Suffolki ~~maakonnas~~krahvkonnas. Ta maeti Cambridge'i Trinity ~~Kolledžis Cambridge~~College'i surnuaeda, tema poeg ja sõber Cecil Hopkinson on maetud samuti surnuaeda Cambridge'is. ==Tunnustused== 1915 – [[Nobeli füüsikaauhind]] 1921 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts\|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks 1941 – löödi rüütliks 1961 – valiti [[Uus-Meremaa Kuninglik Selts\|Uus-Meremaa Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks

William Lawrence Bragg: erinevus redaktsioonide vahel