Erinevus lehekülje "Aegna" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  1 aasta eest
P
Vanimad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad [[1297]]. aastast, mil [[Taani kuningas]] [[Erik Menved]] keelas Aegnal ja [[Naissaar|Naissaarel]] metsaraie. Aegna saar oli tõenäoliselt osa [[Viimsi vald|Viimsi]] küla kogukonnamaast.<ref name=":0" />
 
Saare püsiasustusest pärinevad varasemad teated [[1469]]–[[1470]]. [[1557]] (mitte 15751577) toetas Tallinna linn Aegna elanikke Jurgen Sani ja Katrynit raha ning teraviljaga. <ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2018/11/01/aegna-1557-aasta/ Kalmer Mäeorg: "Aegna 1557. aasta." Linnaarhiivi blogi. 1. november 2018].</ref> [[1681]]. aasta talumeeste loendi järgi oli saarel 10 talu. Aegnal oli tollal eesti ja rootsi segarahvastikuga püsiasustus. Kalapüük tõi kohalikele elanikele vähe tulu ning saare liivase pinnase tõttu oli seal võimalik kasvatada ainult heina, kuid sedagi pidi mandrilt juurde tooma.<ref name=":0" />
 
Aegna saar läks koos mitme teise saarega [[1689]]. aastal Tallinna alluvusest riigi haldusse. Saare elu hakkas sellest ajast peale korraldama riigile kuuluv [[Viimsi mõis]]. [[1726]]. aastal oli Aegnal 3 talu, neist suurima peremees oli rootslane Hansfarre Dier.<ref name=":0" /> [[1736]]. aastal on esmamainitud [[Aegna kalmistu]]t. [[1782]] hingerevisjoni järgi elas Aegnal 31 inimest ja saarel asus 4 talu.