Vikipeedia

Eesti Vabaerakond: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Miacek (arutelu | kaastöö)
2276 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
| partei_staatus = Eesti erakond
| esimees = [[Heiki Lill]]
| ideoloogia = [[konservatism]]
| ideoloogia = Rahvuslik konservatiivne<ref name="info">[http://www.erakonnad.info/erakond/non/eve.html Eesti Vabaerakond (EVE)] Erakonnad.info (Vaadatud 23.09.2014)</ref>,<br>konservatiivne liberaalne
| kodulehekülg = [http://www.vabaerakond.ee vabaerakond.ee]
| värvus = #0086CF
19. rida:
'''Eesti Vabaerakond''' (lühendatult '''EVA''') on [[2014]]. aastal asutatud [[Eesti]] konservatiivne [[erakond]].
 
[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai erakondpartei 8,7% häältest, mis andis Riigikogus 8 kohtasaadikukohta.<ref>[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/tulemused/ Valimistulemused 2015]</ref>▼
Peamiste väärtustena vabaduse ja avatuse kõrval nimetab erakond oma programmis alalhoidlikkust ja rahvuslust.<ref name="Programm">[http://www.vabaerakond.ee/vabaerakonna-programm-anname-riigi-rahvale-tagasi Eesti Vabaerakonna programm] (Vaadatud 23.09.2014)</ref> Veebiportaali Erakonnad.info järgi on Eesti Vabaerakond rahvuslik konservatiivne.<ref name="info">[http://www.erakonnad.info/erakond/non/eve.html Eesti Vabaerakond (EVE)] Erakonnad.info (Vaadatud 23.09.2014)</ref>
[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimisetel]] saadi 1,2% häältest ning ei ületanud 5% [[valimiskünnis]]t. Partei esimees on [[Heiki Lill]].
 
==Ajalugu==
[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai erakond [[XIII Riigikogu]]s 8 kohta. Valituks osutusid [[Artur Talvik]], [[Krista Aru]], [[Jüri Adams]], [[Andres Herkel]], [[Andres Ammas]], [[Monika Haukanõmm]], [[Ain Lutsepp]] ja [[Külliki Kübarsepp]].▼
== =Asutamine ===▼
[[File:Herkel raamatukoguhoidjate ühingu koosolekul.IMG 6887.JPG|thumb|[[Andres Herkel]], Vabaerakonna esimene juht]]
MTÜ Eesti Vabaerakonna Algatusrühm asutati 2014. aasta jaanuaris. Esialgse teate kohaselt<ref>[https://web.archive.org/web/20140203075619/http://www.vabaisamaalinekodanik.ee/?news=tegevust-alustab-eesti-vabaerakonna-algatusruhm Tegevust alustab Eesti Vabaerakonna Algatusrühm]</ref> pidid selle looma MTÜ [[Vaba Isamaaline Kodanik]] – [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidust]] (IRL-ist) eraldunud organisatsioon<ref>[[Allan Sikk]] (2015). [http://discovery.ucl.ac.uk/1476318/1/Sikk_2015-European_Journal_of_Political_Research_Political_Data_Yearbook.pdf Estonia]. ''European Journal of Political Research Political Data Yearbook 54: 94–100</ref> – ja ühendus [[Parem Eesti]], kuid viimase esindajad otsustasid algatusrühmast lahkuda.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/2f004fa6-0c0a-47f1-9dff-cee0f907bee9 Ühenduste Vaba Isamaaline Kodanik ja Parem Eesti teed läksid lahku]. [[ERR]], 17.02.2014</ref> Asutav kogu, kus algatusrühm reorganiseerus erakonnaks, toimus [[20. september|20. septembril]] 2014. Erakonna esimeheks valiti [[Andres Herkel]]; kümneliikmelisse juhatusse [[Külliki Kübarsepp]], [[Jaanus Ojangu]], [[Kalle Pilt]], [[Märt Meesak]], [[Aimar Altosaar]], [[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]], [[Lii Ramjalg]], [[Kristo Krumm]] ja [[Emil Rutiku]].<ref>[https://www.err.ee/520540/eesti-vabaerakonna-esimeheks-sai-andres-herkel Eesti Vabaerakonna esimeheks sai Andres Herkel]. [[ERR]], 20.09.2014</ref> Kuna Vabaerakonnaga liitus palju IRL-i [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] tiiva esindajaid, kes polnud rahul [[Res Publica]] tiiva domineerimisega parteis, on [[politoloog]] [[Allan Sikk]] Vabaerakonda kirjeldatud kui osaliselt IRL-i järglast ja osaliselt täiesti uut parteid.<ref name=Sikkblog>[[Allan Sikk]] (2015). [https://blogs.lse.ac.uk/europpblog/2015/03/04/estonias-2015-election-result-ensures-the-reform-party-will-continue-to-dominate-the-countrys-politics/ Estonia’s 2015 election result ensures the Reform Party will continue to dominate the country’s politics]</ref> Vabaerakonna moodustamisele aitasid kaasa [[Erakonnaseadus]]esse sisse viidud muudatused, mis võimaldasid partei registreerida 500 (varem 1000) liikme olemasolul ja suurendasid parlamendiväliste parteide riiklikku rahastamist.<ref>[[Allan Sikk]] (2015). [http://discovery.ucl.ac.uk/1476318/1/Sikk_2015-European_Journal_of_Political_Research_Political_Data_Yearbook.pdf Estonia]. ''European Journal of Political Research Political Data Yearbook 54: 94–100</ref> [[Politoloog]] [[Anu Toots]]i arvates tõi Vabaerakonna loomine kaasa IRL-i nõrgenemise.<ref>[http://www.pealinn.ee/newset/anu-toots-irl-i-languse-taga-on-ebamaarane-ideoloogia-ja-n203904 Anu Toots: IRL-i languse taga on ebamäärane ideoloogia ja lahkumislained]. [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 16.10.2017</ref>
 
Erakonna põhiloosungiks valiti "Anname riigi rahvale tagasi!"<ref>[https://www.err.ee/520536/vabaerakond-lubab-riigi-rahvale-tagasi-tuua Vabaerakond lubab riigi rahvale tagasi tuua]. [[ERR]], 20.09.2014</ref> [[George Lakoff]]i metafooriteooriat kasutava [[Madis Ligema]] hinnangul sisaldab see loosung [[metafoor]]i "Minevikus oli parem", mis läheb vastuollu progressiivse ja jätkusuutliku suundmetafooriga "Sündmustekäik on liikumine edasi". Proovides minevikku taastoota, ei ole selline kampaanialoosung Lakoffi järgi jätkusuutlik. Ligema kirjeldab seda ka emotsionaalse loosungina, milles räägitakse rahva nimel ning vastandatakse rahvast ja riiki, olles nõnda ka [[populism|populistlik]]. 2015. aasta valimistele läks erakond peasõnumiga "Aru pähe!", mis oli inspireeritud erakonna nimekirjas kandideeriva [[Peeter Volkonski]] laulust ja viitas kandidaat [[Krista Aru]] nimele. Madis Ligema kirjeldas seda loosungit fastsineerivana ja selles sisalduvat informatsiooni konnotatiivsete tähenduste rohkuse tõttu neutraalsena.<ref>[[Madis Ligema]] (2016). Eesti Vabaerakond kui rahvusterviklik konservatiivsus liberaalses nahas, ''[[Acta Semiotica Estica]] XIII'', lk 176</ref>
[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimisetel]] sai erakond 6460 häält (1,2%) ning ei ületanud 5% valimiskünnist.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.delfi.ee/news/rk2019/tulemused/|Pealkiri=Valimistulemused|Väljaanne=Delfi.ee|Aeg=|Kasutatud=04.03.2019}}</ref>
 
===Riigikogus (2015–2019)===
▲== Asutamine ==
▲[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai erakond [[XIII8,7% Riigikogu]]shäältest, mis andis Riigikogus 8 kohta.<ref>[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/tulemused/ Valimistulemused 2015]</ref> Valituks osutusid [[Artur Talvik]], [[Krista Aru]], [[Jüri Adams]], [[Andres Herkel]], [[Andres Ammas]], [[Monika Haukanõmm]], [[Ain Lutsepp]] ja [[Külliki Kübarsepp]].<ref>[http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html Valitud Riigikogu liikmed]</ref>
MTÜ Eesti Vabaerakonna Algatusrühm asutati 2014. aasta jaanuaris. Esialgse teate kohaselt<ref>[http://vabaisamaalinekodanik.ee/?news=tegevust-alustab-eesti-vabaerakonna-algatusruhm Tegevust alustab Eesti Vabaerakonna Algatusrühm]</ref> pidid selle looma MTÜ [[Vaba Isamaaline Kodanik]] ja ühendus Parem Eesti, kuid viimase esindajad otsustasid algatusrühmast lahkuda.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/2f004fa6-0c0a-47f1-9dff-cee0f907bee9 Ühenduste Vaba Isamaaline Kodanik ja Parem Eesti teed läksid lahku]</ref>
 
[[Reformierakond|Reformierakonna]] kutsel osaleti koos [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraatide]] ja IRL-iga kõnelustel ühise [[koalitsioon]]i moodustamiseks,<ref>[https://www.err.ee/530949/fotod-ja-video-neli-erakonda-alustasid-konsultatsioone-koalitsiooni-loomiseks Fotod ja video: neli erakonda alustasid konsultatsioone koalitsiooni loomiseks]. [[ERR]], 06.03.2015</ref> kuid varsti läbirääkimised Vabaerakonnaga katkestati. Reformierakond põhjendas otsust muuhulgas Vabaerakonna radikaalsete maksumuudatuste nõudmisega, mis vähendaksid Eesti inimeste sissetulekuid ja majanduse konkurentsivõimet.<ref>[https://www.err.ee/531839/galerii-vabaerakond-jaeti-valitsuskonelustelt-korvale-reformierakond-sotsiaaldemokraadid-ja-irl-jatkavad-omavahel Galerii: Vabaerakond jäeti valitsuskõnelustelt kõrvale, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja IRL jätkavad omavahel]. [[ERR]], 21.03.2015</ref> Andres Herkeli väitel oli tegelik Vabaerakonna välistamise peamine põhjus hoopis [[väärtused|väärtus]]konflikt, mis kõige selgemini avaldus Vabaerakonna ettepanekus vähendada erakondade ülemäärast riigipoolset rahastamist.<ref>[https://www.err.ee/531836/andres-herkel-erakondade-rahastamise-kusimus-on-valitsuskoneluste-teistele-osalistele-kindlasti-valus-olnud Andres Herkel: erakondade rahastamise küsimus on valitsuskõneluste teistele osalistele kindlasti valus olnud]. [[ERR]], 21.03.2015</ref> Ka politoloog [[Vello Pettai]] meelest sai Vabaerakonna kaasamise takistuseks just erakondade finantseerimise küsimus.<ref>[[Vello Pettai]] (2016). [https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/9789264249455-en.pdf?expires=1560507709&id=id&accname=guest&checksum=9C350AADD3733178D7D1A96405DC965A Financing Democracy. Funding of Political Parties and Election Campaigns and the Risk of Policy Capture], Estonia. ''OECD Public Governance Reviews'', lk 138</ref>
Asutav kogu, kus algatusrühm reorganiseerus erakonnaks, toimus [[20. september|20. septembril]] 2014. Erakonna esimeheks valiti [[Andres Herkel]]; kümneliikmelisse juhatusse [[Külliki Kübarsepp]], [[Jaanus Ojangu]], [[Kalle Pilt]], [[Märt Meesak]], [[Aimar Altosaar]], [[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]], [[Lii Ramjalg]], [[Kristo Krumm]] ja [[Emil Rutiku]].
 
2015. aasta juunis tõusis Vabaerakond [[TNS Emor]]i küsitluse järgi 19% toetusega populaarsuselt teiseks Eesti parteiks.<ref>[https://www.err.ee/537189/tns-emor-vabaerakond-moodus-erakondade-populaarsusreitingutes-reformierakonnast TNS Emor: Vabaerakond möödus erakondade populaarsusreitingutes Reformierakonnast]. [[ERR]], 19.06.2015</ref> TNS Emori uuringuekspert [[Aivar Voog]] ütles, et ennast uueks jõuks poliitikas deklareerinud Vabaerakond pole paljude valijate jaoks oma usutavust kaotanud ja nad on alternatiiv rikutud mainega suurtele erakondadele.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/aivar-voog-parteide-reitingust-vabaerakond-on-lihtsalt-alternatiiv-rikutud-mainega-suurtele-erakondadele?id=71744287 Aivar Voog parteide reitingust: Vabaerakond on lihtsalt alternatiiv rikutud mainega suurtele erakondadele]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 19.06.2015</ref> Madis Ligema meelest oli parteile positiivselt mõjunud tagasihoidlik hoiak Riigikogus ja meedias,
== Seisukohad ==
kus puudusid negatiivsed uudised seoses Vabaerakonnaga tegemistega. Ligema arvates esitas Vabaerakond edukalt oma kujundit ja poliitikat ning ta ennustas neile samamoodi jätkates edu tulevastelgi valimistel, ehkki valitsuskoalitsiooni pääsemise järel oleks need šansid palju väiksemad.<ref>[[Madis Ligema]] (2016). [http://www.semiootika.ee/acta/wp-content/uploads/2017/02/Acta_XIII.pdf Eesti Vabaerakond kui rahvusterviklik konservatiivsus liberaalses nahas], ''[[Acta Semiotica Estica]] XIII'', lk 182</ref>
Erakonna loosungid on "Anname riigi rahvale tagasi!" ja "Lõpetada erakondade ületoitmine!".
 
2016. aasta jaanuaris avaldas politoloog [[Tõnis Saarts]] arvamust, et Vabaerakond ja IRL, olles end koos [[EKRE]]-ga positsioneerinud konservatiivsesse, venevastasesse nišši, võivad edaspidi sattuda keerulisse seisu, kui EKRE kehtestab seal sama edukalt kui seni oma mängureeglid ja pooltoonid kaovad. Ellujäämisvõimalusena nägi Saarts nihet [[liberalism|liberaalsuse]] poole, nt rääkides avatud [[rahvuslus]]est selle sisulises võtmes, ehkki selles nišis on juba ees [[rahvuskonservatiivsus]]e ja liberaalsuse piiril balanseeriv Reformierakond, kes seda rolli usutavamalt esindab. Sellest tulenevalt prognoosis Saarts, et Vabaerakond või IRL või mõlemad lähitulevikus hääbuvad.<ref>[[Tõnis Saarts]] (2016). [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/uuest-vaartuskonfliktist-eesti-parteipoliitikas/ Uuest väärtuskonfliktist Eesti parteipoliitikas]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 29.01.2016</ref>
[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistele]] läks erakond peasõnumiga "Aru pähe!", mis oli inspireeritud erakonna nimekirjas kandideeriva [[Peeter Volkonski]] laulust ja viitas kandidaat [[Krista Aru]] nimele. Erakond lubas vähendada valitsemiskulusid, lõpetada asendustegevused riigiasutustes ja vabastada omavalitsused parteide diktaadist.
 
[[File:RK Artur Talvik.jpg|thumb|[[Artur Talvik]], Vabaerakonna esimees aastatel 2017–2018]]
Erakonna üheks peamiseks nõudmiseks on vähendada riigi rahalist toetust erakondadele vähemalt poole võrra. Selle nõudmise toetuseks algatatud pöördumisele koguti ligi neli tuhat allkirja.<ref>[http://www.postimees.ee/2926819/vabaerakond-saab-parteiks "Vabaerakond saab parteiks"] Postimees, 20. september 2014</ref><ref>[http://www.vabaerakond.ee/news/vabaerakond-erakondade-rahastamise-susteem-vajab-remonti "Vabaerakond: erakondade rahastamise süsteem vajab remonti"] Vabaerakond, 18. september 2014</ref>
2017. aasta aprillis valiti Vabaerakonna esimeheks Artur Talvik. Juhatuse liikmeteks said [[Elo Lutsepp]], [[Inna Rose]], [[Liisa Ojangu]], Andres Ammas, Andres Herkel, Jaanus Ojangu, [[Kaul Nurm]], [[Tõnu Teeveer]], [[Urmas Ott (poliitik)|Urmas Ott]] ja [[Vahur Kollom]].<ref>[https://www.err.ee/591431/vabaerakond-valis-esimeheks-artur-talviku Vabaerakond valis esimeheks Artur Talviku]. [[ERR]], 23.04.2017</ref>
 
[[Turu-uuringute AS]]-i küsitlustes ületas Vabaerakonna toetus viimast korda 5% [[valimiskünnis]]t augustis 2017.<ref>[https://www.err.ee/860789/adams-talvikut-esimeheks-valides-tulistas-vabaerakond-endale-kuuli-pahe Adams: Talvikut esimeheks valides tulistas Vabaerakond endale kuuli pähe]. [[ERR]], 12.09.2018</ref> [[Sotsioloog]] [[Juhan Kivirähk]] seletas Vabaerakonna reitingut sellega, et neid polnud näha [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalike valimiste]] kampaanias, kuna ei kandideeritud mitte partei nime all, vaid [[valimisliit]]udes. Samamoodi põhjendasid partei populaarsuse langust ka vabaerakondlased Artur Talvik ja Andres Ammas. Kiviräha arvates võis Vabaerakonnalt toetajaid võtta sama valijaskonna pärast konkureeriv IRL, kes oli valimiskampaania ajal silmatorkavam.<ref>[https://www.err.ee/631521/erakondade-reitingud-vabaerakond-jaaks-riigikogu-ukse-taha Erakondade reitingud: Vabaerakond jääks riigikogu ukse taha]. [[ERR]], 21.09.2017</ref><ref>[https://www.err.ee/618544/talvik-me-teadsime-et-vabaerakonna-olukord-laheb-raskemaks Talvik: me teadsime, et Vabaerakonna olukord läheb raskemaks]. [[ERR]], 14.09.2017</ref>
▲[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai erakond 8,7% häältest, mis andis Riigikogus 8 kohta.<ref>[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/tulemused/ Valimistulemused 2015]</ref>
 
2017. aasta detsembriks oli Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi nende toetus langenud 3% peale.<ref name=Saarts0712>[https://www.err.ee/647393/saarts-vabaerakonna-reitingust-uutel-parteidel-on-keeruline-pusima-jaada Saarts Vabaerakonna reitingust: uutel parteidel on keeruline püsima jääda]. [[ERR]], 07.12.2017</ref> Vabaerakonna suurimaks probleemiks ja veaks pidas Tõnis Saarts seda, et ajaks, mil nende kui uue protestipartei toetus paratamatult langema hakkas, ei oldud selgelt defineeritud [[maailmavaade]]t ja [[ideoloogia]]t, mida nad esindavad, ega üles ehitatud partei organisatsiooni. Polnud kujunenud ka oma püsitoetajate tuumikut ega [[karisma]]atilist liidrit. Saartsi sõnul järgneb sellises olukorras tavaliselt erakonna kadumine ja edukad järgmised valimised oleks [[poliitikateadus]]te seisukohast lausa uurimist väärt kurioosum. Saartsi arvates üritas Talvik Vabaerakonnast kujundada [[ühiskondlik liikumine|sotsiaalset liikumist]], mitte erakonda, kuid selle jaoks olnuks vaja suuremat hulka inimesi köitvat protestinarratiivi, mida Vabaerakonnal aga polnud. Nii jäi tema meelest Vabaerakonnal loota ainult tugevale teistest eristuvale kampaaniale, oma peakonkurentide, eelkõige IRL-i ja sotside nõrkusele ning sellele, et mängu ei tule uusi tegijaid [[Eestimaa Rohelised|roheliste]] ja eriti [[Eesti 200]] näol, kes võtaks endale samasuguse värske protestipartei rolli, mida Vabaerakond 2015. aastal etendas, ja püüaks samu [[parempoolsus|parempoolseid]], haritud ja kriitilisi valijaid.<ref name=Saarts0712 /><ref name=Saarts2304>[https://www.err.ee/825243/saarts-kui-vabaerakond-riigikokku-ei-paase-voib-partei-kaduda Saarts: kui Vabaerakond riigikokku ei pääse, võib partei kaduda]. [[ERR]], 23.04.2018</ref><ref name=Saarts1605>[https://www.err.ee/831675/saarts-vabaerakonna-uuesti-riigikokku-saamine-oleks-kurioosum Saarts: Vabaerakonna uuesti riigikokku saamine oleks kurioosum]. [[ERR]], 16.05.2018</ref>
=== 2019. aasta Riigikogu valimised ===
[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] esitas erakond registreerimiseks 125 kandidaadiga nimekirja.<ref>https://www.valimised.ee/et/uudised/dokumendid-esitasid-k%C3%BCmme-erakonda-ja-18-%C3%BCksikkandidaati</ref> Nimekiri sai 1,2% valijate häältest (6461 häält) ning valimiskünnist ei ületanud. <ref>https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html</ref>[[Valimisringkond nr 11|Valimisringkonnas nr 11]] kandideerinud erakonna esimees Kaul Nurm sai 222 häält.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-11-voting-result.html</ref>
 
2018. aasta mais valiti uueks partei esimeheks Andres Herkel ja juhatuse liikmeteks Lii Ramjalg, Monika Haukanõmm, Jaanus Ojangu, Jüri Adams, Kaul Nurm, Vahur Kollom, [[Ain Ostra]], [[Enn Meri]], Elo Lutsepp ning [[Vello Väinsalu]].<ref>[https://www.err.ee/830841/vabaerakond-valis-uueks-esimeheks-andres-herkeli Vabaerakond valis uueks esimeheks Andres Herkeli]. [[ERR]], 12.05.2018</ref> Endine esimees Artur Talvik astus erakonnast välja.<ref>[https://www.err.ee/831062/artur-talvik-lahkus-vabaerakonnast Artur Talvik lahkus Vabaerakonnast]. [[ERR]], 13.05.2018</ref> Talviku sõnul hakkasid parteikaaslased tema vastu töötama ja erakonnas olemine muutus ebameeldivaks.<ref>[https://www.err.ee/832722/talvik-vabaerakonnast-lahkumisest-omad-oonestasid-jalgealust Talvik Vabaerakonnast lahkumisest: omad õõnestasid jalgealust]. [[ERR]], 19.05.2018</ref> Jüri Adamsi sõnul sai aastaga selgeks, et "erakonna juhiks ebasobivamat inimest ei anna välja mõelda" ja ta võrdles Talviku erakonna etteotsa valimist endale kuuli pähe laskmisega. Adamsi meelest algas parteis Talviku tulekuga imejuhi ootus ja hakati alahindama süstemaatilise poliitilise töö vajadust.<ref>[https://www.err.ee/860789/adams-talvikut-esimeheks-valides-tulistas-vabaerakond-endale-kuuli-pahe Adams: Talvikut esimeheks valides tulistas Vabaerakond endale kuuli pähe]. [[ERR]], 12.09.2018</ref>
== Liikmed ==
Erakonna liikmete seas on põhiseaduse alusteksti autor [[Jüri Adams]], näitleja [[Ain Lutsepp]], Saaremaa ettevõtja ja Aasta Ettevõtja 2014 elutööpreemia laureaat [[Enn Meri]], kirjanik [[Ülo Mattheus]], rahvuslane Sten-Hans Vihmar ja vene noorte eestkõnelejaid [[Sergei Metlev]]. Et erakond on end määratlenud avatud platvormina ka parteitutele kodanikuaktivistidele, kes jagavad erakonnaga samu põhimõtteid, siis kandideerisid 2015. aasta parlamendivalimistel erakonna nimekirjas teiste hulgas ka näitleja [[Merca]] ning filmimees [[Artur Talvik]].
 
2018. aasta septembris valiti partei erakorralisel üldkoosolekul esimeheks Kaul Nurm ja juhatuse liikmeteks Elo Lutsepp, Andres Herkel, Vahur Kollom, [[Märt Läänemets]], Jüri Adams, Ain Ostra, Enn Meri, [[Ants Erm]], [[Neeme Kuningas]] ja [[Raivo Kokser]].<ref>[https://www.err.ee/865342/fotod-vabaerakond-valis-uueks-esimeheks-kaul-nurme Fotod: Vabaerakond valis uueks esimeheks Kaul Nurme]. [[ERR]], 30.09.2018</ref>
== Kriitika ==
[[Ero Liivik]]u hinnangul osutab Vabaerakonna algataja [[Andres Herkel]] küll probleemidele, kuid sellistele, mis pole mitte põhjus, vaid tagajärg.<ref>[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21708:2014-05-01-13-10-29&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3487 Ero Liivik: Loovutatud demokraatia mõrud viljad]</ref>
 
===Parlamendiväline partei (alates 2019)===
[[Eugen Veges]]e sõnul ei orienteeru asjaosalised esindusdemokraatia sisus.<ref>[http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1027814 Eugen Veges: Uutel erakondadel vanade kombed]</ref>
[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta parlamendivalimistel]] jäi Vabaerakond 1,2% häältega valmiskünnise alla ja kohti Riigikokku ei saanud.<ref>[https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html Hääletamis- ja valimistulemus]</ref> [[Valimisringkond nr 11|Valimisringkonnas nr 11]] kandideerinud erakonna esimees Kaul Nurm sai 222 häält.<ref>https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-11-voting-result.html</ref> 2019. aasta mais alustas Vabaerakond kõnelusi Eestimaa Rohelistega eesmärgiga teha koostööd järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel.<ref>[https://www.err.ee/940847/rohelised-kutsuvad-vabaerakonda-koostoo-konsultatsioonidele Rohelised kutsuvad Vabaerakonda koostöö-konsultatsioonidele]. [[ERR]], 17.05.2019</ref><ref>[https://www.err.ee/945727/vabaerakond-ja-eestimaa-rohelised-otsivad-uhisosa Vabaerakond ja Eestimaa Rohelised otsivad ühisosa]. [[ERR]], 25.05.2019</ref>
 
2019. aasta juunis valiti uueks partei esimeheks [[Heiki Lill]] ja juhatuse liikmeteks lisaks Lillele Märt Läänemets, [[Kati Kongo]], Vahur Kollom ja [[Arvet Lindström]].<ref>[https://www.err.ee/950623/vabaerakonna-uus-juht-on-heiki-lill Vabaerakonna uus juht on Heiki Lill]. [[ERR]], 09.06.2019</ref>
 
==Ideoloogia, seisukohad ja retoorika==
[[Anu Toots]] on Vabaerakonda kirjeldanud pehme liini [[konservatiivsus|konservatiividena]]<ref>[[Anu Toots]] (2017). [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kas-eesti-on-pooranud-vasakule/ Kas Eesti on pööranud vasakule?]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 22.09.2017</ref> ja postpoliitiliste [[populism|populistidena]]<ref>[https://poliitika.postimees.ee/6498642/anu-toots-parteides-on-tunda-peataolekut Anu Toots: parteides on tunda peataolekut]. [[Postimees]], 14.01.2019</ref> Tõnis Saartsi hinnangul paistab Vabaerakond paigutavat end [[rahvuskonservatism|rahvuskonservatiivsesse]] nišši,<ref>[http://www.pealinn.ee/koik-uudised/tonis-saarts-varem-voi-hiljem-kaob-kas-irl-voi-vabaerakond-n171049 Tõnis Saarts: varem või hiljem kaob kas IRL või Vabaerakond]. [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 16.10.2017</ref> leides samas, et nad pole suutnud oma maailmavaadet selgelt defineerida.<ref name=Saarts2304 /><ref name=Saarts1605 />
 
Vabaerakonna keelekasutust ja [[imago]]loogiat analüüsinud Madis Ligema arvates on Vabaerakond kasutanud erinevaid vastuolulisi traditsioonilisi ideoloogiaid, mida nad omavahel oskuslikult (kas ka teadlikult või mitte) kokku on seganud. Erakond on oma nime- ja [[sümboolika]]valikuga jätnud ruumi erinevatele tõlgendustele. Ligema leiab, et partei sümboolika ja [[metafoor]]ina mõjuva ‘vaba’-liite kasutus erakonnanimes võib jätta mulje, et tegu on Eesti kontekstis [[liberalism|liberaalse]] erakonnaga, kuid tegelikult on otsused ning teesid omased [[rahvustervik]]likule konservatismile.<ref>[[Madis Ligema]] (2016). Eesti Vabaerakond kui rahvusterviklik konservatiivsus liberaalses nahas, ''[[Acta Semiotica Estica]] XIII''</ref>
 
2015. aasta Vabaerakonna programmi kohaselt olid partei peamised väärtused vabadus, avatus, alalhoidlikkus, rahvuslus, usaldus, hoolivus ja vastutustunne.<ref name="Programm">[https://vabaerakond.ee/wp-content/uploads/2019/01/anname-riigi-rahvale-tagasi.pdf Eesti Vabaerakonna programm 2015]</ref> Lubati vähendada valitsemiskulusid, „lõpetada asendustegevused riigiasutustes” ja „vabastada omavalitsused parteide diktaadist”. Üheks peamiseks nõudmiseks oli vähendada riigi rahalist toetust erakondadele vähemalt poole võrra.<ref>[[Madis Ligema]] (2016). [http://www.semiootika.ee/acta/wp-content/uploads/2017/02/Acta_XIII.pdf Eesti Vabaerakond kui rahvusterviklik konservatiivsus liberaalses nahas], ''[[Acta Semiotica Estica]] XIII'', lk 175</ref><ref>[[Vello Pettai]] (2016). [https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/9789264249455-en.pdf?expires=1560507709&id=id&accname=guest&checksum=9C350AADD3733178D7D1A96405DC965A Financing Democracy. Funding of Political Parties and Election Campaigns and the Risk of Policy Capture], Estonia. ''OECD Public Governance Reviews'', lk 138</ref> Selle nõudmise toetuseks algatatud pöördumisele koguti ligi neli tuhat allkirja.<ref>[http://www.postimees.ee/2926819/vabaerakond-saab-parteiks "Vabaerakond saab parteiks"] Postimees, 20. september 2014</ref><ref>[http://www.vabaerakond.ee/news/vabaerakond-erakondade-rahastamise-susteem-vajab-remonti "Vabaerakond: erakondade rahastamise süsteem vajab remonti"] Vabaerakond, 18. september 2014</ref> Vabaerakond on 2012.–2013. aasta [[Rahvakogu]] demokraatlikke ettepanekuid ära kasutades kutsunud üles läbi viima demokraatlikke reforme nagu nt valimiskampaania kulude piiramist. Nii on Allan Siku hinnangul Vabaerakonnal uudsusele ja süsteemivastastele reformidele rõhuvatele parteidele iseloomulikud tunnusjooned.<ref name=Sikkblog />
 
2015. aasta oktoobris võttis Vabaerakonna esinduskogu vastu poliitilise manifesti, mis määratles parteid „XXI sajandi rahvameelse eduerakonnana”. Esimees Herkeli sõnul osutab see nii [[Jaan Tõnisson]]i poliitilisele pärandile kui ka traditsioonilisel ideoloogiaskaalal [[paremtsentrism|paremtsentrisse]] paigutumisele, rõhutades samas omaalgatuslikkust ja poliitika [[rohujuuretasand]]i olulisust.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabaerakond-leidis-oma-maailmavaate-ules-vabaerakond-on-xxi-sajandi-rahvameelne-eduerakond?id=72671029 Vabaerakond leidis oma maailmavaate üles: Vabaerakond on XXI sajandi rahvameelne eduerakond]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11.10.2015</ref> Järgmise partei esimehe, Artur Talviku sõnul nimetati Vabaerkonna sees oma ilmavaadet "vabakonservatismiks".<ref>[[Artur Talvik]] (2017). [https://arvamus.postimees.ee/4118117/artur-talvik-mis-siis-ikkagi-on-vabaerakonna-maailmavaade Artur Talvik: mis siis ikkagi on Vabaerakonna maailmavaade?], [[Postimees]], 21.05.2017</ref>
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaerakond"