Emily Davison: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
PResümee puudub
28. rida:
Spekuleeritakse, et Davison astus võistlusrajale, kuna tahtis kuninga hobuse külge sufražettide lippu või salli kinnitada – hobune oleks siis finišijoont ületades WSPU märgistust kandnud. Teadaolevalt oli tal kaasas kaks lippu.<ref name="NS" /> Juhtum jäi ka filmilindile. Filmilt on näha, kuidas Davison astus kohe pärast võistlust juhtinud hobuste möödakihutamist rajale, ja kuidas mahajääjate hulgas olnud Anmer ta pikali jooksis. Eri arvajad pakkusid Davisoni motiividele erinevaid tõlgendusi. Osade pealtnägijate järgi uskus Davison, et kõik hobused olid juba mööda kapanud, ja tahtis lihtsalt üle tee minna. Teiste arvates astus Davison rajale kindla kavatsusega kuninga hobune maha tõmmata. Leidus neid, kes olid paar nädalat varem näinud Davisoni ja teisi sufražette ühes pargis hobustest kinni haaramist harjutamas,<ref name="Obs" /> ja teadsid rääkida, et sufražetid olid omakeskis liisku heitnud selle osas, keda Epsomisse saata.
 
2011. aastal rääkis hobuste võiduajamise uurimisele keskenduv [[ajaloolane]] Michael Tanner teleintervjuus, et hobuste liikumiskiirus oli niivõrd suur, et Davisonil poleks ka parima tahtmise korral olnud võimalik konkreetseid hobuseid eristada. Lisaks puudus tol ajal valjuhääldist lastav kommentaar, nii et Davison ei saanud teada, kas kuninga hobune oli juba möödas või mitte. Tanneri sõnul oli tegu kokkusattumusega, et just kuninga hobune Davisoni oma kapjade alla tallas. Lugusid pargis hobusest kinni haaramistkinnihaaramist harjutanud sufražettidest pidas Tanner rahvaluuleks.
 
Ühe teooria kohaselt kavatses Davison naiste hääleõiguse teemale tähelepanu tõmbamiseks visata kuninga hobuse kaela ümber salli, mis kandis sõnumit ''"Votes for Women"'' (Hääled Naistele). 2013. aastal uuriti filmimaterjali ja antud teooria leidis kinnitust. Selgus, et Davison seisis raja käänakukohale varem arvatust palju lähemal ja seega oli tal lähenevatest hobustest parem ülevaade kui varem arvati.<ref name="Obs" /> Filmilindilt on näha, et Davison hoidis rajapiirde alt läbi pugedes midagi käes. See võis olla kokkuvolditud sall, mida ta tahtis kuninga hobuse külge kinnitada. Järeldati, et ta ei tahtnud meelega hobuse teele ette jääda.
36. rida:
==Surm ja matused==
[[Pilt:Suffragette,-Emily-Wi.jpg|pisi|Emily Davisoni mälestuseks välja antud sufražettide ajalehe erinumber (13.06.1913)]]
Davison sai kokkupõrke tulemuseltagajärjel rängalt vigastada. Õnnetus põhjustas tal koljuluumurru ja sisemisi vigastusi. Neli päeva hiljem Davison suri.
 
Davisoni tegutsemine tekitas vastandlikke arvamusi. Ühtede jaoks oli ta vapper märter, teiste jaoks hoolimatu mässaja.<ref name="Obs" /> Ajal, mil Davison meelemärkusele tulemata haigevoodis lamas, saadeti talle hulgaliselt vihakirju. Näiteks end inglase või ka inglise mehena (''"Englishman"'') identifitseerinud kirjutaja sõnul ei väärinud Davison oma eksistentsi. Kirjutaja soovis Davisonile piinarikast elu ja ütles, et ta oleks pidanud [[hullumaja]]s olema.<ref name="r7hRd" /> Teiselt poolt sufražetid riputasid haiglapalatisse rohelise, valge ja lilla värvikombinatsiooniga lipud ja pidasid Davisoni voodi ümber auvalvet.<ref name="NS" />
 
14. juunil 1913 korraldati Londonis Davisoni auks matuserongkäik, milles osales üle 5000 valgesse riietatud ja musta käepaela kandnud sufražeti. Rongkäiguks lasti teha lillat värvi lipud, mis kandsid [[Jeanne d'Arc]]i viimaseks jäänud sõnumit: "Võitle edasi ja [[jumal]] annab võidu."<ref name="NS" /> Pealtvaatajate seast lendas kirstu poole mitu [[telliskivi]].<ref name="NS" /> Londonist saadeti Davisoni põrm rongiga Northumberlandi maakondakrahvkonda [[Morpeth]]isse, kus maeti 15. juunil perekonna hauaplatsile. Tema [[hauakivi]]le on kirjutatud WSPU [[moto]]: ''"Deeds Not Words"'' ("Teod, mitte sõnad").<ref name="NS" />
 
==Viited==