Labürint: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P oli oli > oli
PResümee puudub
8. rida:
Keskaegses käsikirjas on [[Jeeriku]] linna kujutatud labürindina.{{lisa viide}}
 
Labürint ehk keerdkäigustik, kividest või muudest materjalidest ehitatud pärimusliku ja kultusliku ehitisena (või ka mistahes pinnale joonistatuna, sisse raiutuna/lõigatuna), on tavaarusaamast erinevalt mitteeksitava põhimõttega loodud ühes suunas kulgev keerdkäigustik. Kultusliku ehitisena loodud labürint ei ole tavaarusaama kohaselt eksituslikeeksitavate kõrvalesuunavate umbradadega labürint. KultulikuKultusliku ehitisena loodud labürindis ei ole selle keskmesse viivale Euleri teele lisaks eksitavaid umbsoppidesse viivaid eksitavaid kõrvalradasid; selles on vaid üks nn väravatest keskmesse viiv ja sealt tagasi toov rada.
 
==Theseus ja Ariadne==
15. rida:
==Muinasaegsed labürindid==
Vanimad teadaolevad labürindikujutised on 3500–2500 aasta vanused petroglüüfid ehk kaljujoonistused. Neid on leitud näiteks Sardiiniast, Val Camonicast, Hispaaniast Pontevedrast ja Cornwallist.
[[Plinius Vanem]] on maininud nelja antiikset labürinti: kreetaKreeta labürintlabürinti, egiptuseEgiptuse labürintlabürinti, lemnoseLemnose labürintlabürinti ja itaaliaItaalia labürintlabürinti.
 
==Kreeta labürint==
52. rida:
 
==Keskaegsed labürindid==
Keskaegsete labürintide õitseaeg oli XIII–XIV sajandil, kui gooti katedraalide põrandatesse loodi labürindikujutisi. Tuntuimad labürindid on Chartres ja Amiensi katedraalides Põhja-Prantsusmaal ja Sienas Toscanas Itaalias. Seda labürindi tüüpi labürinti kasutati mitmete turbalabürintide tegemisel Inglismaal: Wingis, Rutlandis, Hiltonis, Cambridgeshire'is, AlkboroughisAlkborough's (Põhja-Lincolnshire), ja Saffron Waldenis Essexis. Ka keskaegsetes käsikirjades leidub pilte erinevatest labürintidest.
 
==Kivilabürindid==
59. rida:
 
==Labürindid parkides==
Parkidesse tehtud labürindid on moodustatud hekkidest, mille vahel on keerdkäigulised rajad. Tavaliselt on hekklabürintide keskel väljak, kuhu labürindis kulgejad jõuavad. Tuntuim hekklabürint on Suurbritannias, Hampton CourtinCourtini paleed ümbritsevas pargis Londoni lähedal.
 
==Labürindid mujal maailmas==
66. rida:
[[Pilt:Lumekunst2.jpg|pisi|Lumme tallatud labürint]]
==Tänapäevased labürindid==
Nüüdisajal on tekkinud uus innustus tegeleda labürindi kui sümboliga; loodud on mitmeid uusi labürinte, nagu Willen Park Milton Keynes'isKeynesis, Grace'i katedraal San Franciscos, Taptoni park Chesterfieldis ja Labyrinthe de Harbor 16 Montrealis.
 
Labürindimäng on kahe telje suhtes pöörduv tasapind, millel on labürint ja selle käikudes augud. Mängu põhimõtteks on juhtida kuuli labürindi algusest selle lõppu piki labürindi käike, käikude põrandas olevaid auke vältides. Loodud on lugematu arv arvutimänge ja -programme, milles on kasutatud labüriti, näiteks Lara Croft -sarjades.
72. rida:
==Labürintide tähendus kultuuris==
On arvatud, et esiajaloo labürindid olid kurjade vaimude poolt seatud lõksud või kultuslikud tantsuväljad. Osad labürindid on kujundatud müüridest ümbritsetud linnana või lossina tornide ja tänavatega. Keskajal sümboliseerisid labürindid teed Jumala juurde, mille algpunktiks on inimese sünd. Labürint võib olla sümboolne palverännak; labürindis kulgedes võivad inimesed tajuda kui teekonda pääsemise ja valgustumiseni. Paljudel inimestel ei ole rahaliselt võimalik reisida pühale maale, pühadesse paikadesse; ja siis nad kasutavadki oma kodule lähemal asuvaid labürinte selliste retkede asendajatena. Palves labürindis kulgemine korvab reisi palverännakuks.
Renessansiajastul kaob varasem labürindi keskpunktile omistatud tähendus: humanistliku õpetuse kohaselt on inimene byrindis selle keskuseks. Labürint saab nimeks Domus Daedali, mis sümboliseerib inimese, kui looja ja kunstniku (Daedalus) andeid ja loomejõudu.
Tänapäevased labürindid oma realistlikkuses on kõrgemal tasandil. Internet oma hüpertekstuaalsusega on selle heaks näiteks (labürint sümbolina sümboliseerib ühtlasi ka raamatut). Tänapäeval on labürinte kirikutes ja parkides, pakkudes inimestele, kes labürintides kulgevad, leevendust stressi ja masenduse vastu.
 
86. rida:
==Kirjandus==
*Kereny, Karl: Dionysos: Archetypal Image of Indestructible Life. Princeton University Press, 1976.
*Fisher, Adrian & Gerster, Georg: The Art of the Maze. Weidenfeld & Nicolson, 2002. ISBN 1-84000-573-4.
*Saward, Jeff: Magical Paths. Mitchell Beazley, 2002. ISBN 1-84000-573-4.
*Matthews, W.H.: Mazes and Labyrinths: Their History and Development. Dover Publications, 1927. ISBN 0-486-22614-X. Linkki Bibliografia
 
== Välislingid ==