Moritz Hermann von Jacobi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Moritz Hermann von Jacobi 1856.jpg|pisi|Moritz Hermann von Jacobi [[1856]]
'''Moritz Hermann von Jacobi''' (ka '''Jacoby'''; [[vene keel]]es Борис Семёнович (Морис-Герман) Якоби; [[21. september]] [[1801]] [[Potsdam]] – [[10. märts]] [[1874]] [[Peterburi]]) oli saksa päritolu vene [[füüsik]] ja [[arhitekt]].
6. rida:
Ta oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1835]]–1840, 1835–1837 ühtlasi [[Tartu ülikooli arhitekt]]. Alates aastast [[1837]] oli Jacobi [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] uurimiskomisjoni liige, aastast [[1840]] akadeemia [[adjunkt]], [[1847]] [[akadeemik]].
1836. aastal sai von Jacobi
==Teadustöö==
16. rida:
Jacobi sõnastas maksimaalse [[võimsus]]e teoreemi: "Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika sisetakistus võrdub koormuse [[takistus]]ega, eeldades, et välistakistust saab muuta ja vooluallika sisetakistus on konstantne." Ta avastas selle, uurides [[aku]] poolt elektrimootorile edastatavat võimsust. Jacobi mõõtis mootori väljundparameetreid, määrates [[tsink|tsingi]] koguse, mida aku tarvitas.
[[Nikolai I]] eraldatud vahendite abil ehitas Jacobi [[1839]]. aastal 28 jala pikkuse elektrimootoriga paadi, mis töötas akudega. Paat kandis 14 inimest mööda [[Neeva]]t vastuvoolu kiirusega 5 km/h.
Ta töötas ka elektrilise telegraafi arendamise kallal. [[1842]]–[[1845]] ehitas ta telegraafiliini Peterburi ja [[Tsarskoje Selo]] vahele, kasutades maa-alust [[kaabel|kaablit]].
|