Moritz Hermann von Jacobi: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (pisitoimetamine using AWB)
PResümee puudub
[[Pilt:Moritz Hermann von Jacobi 1856.jpg|pisi|Moritz Hermann von Jacobi [[1856]].]]
'''Moritz Hermann von Jacobi''' (ka '''Jacoby'''; [[vene keel]]es Борис Семёнович (Морис-Герман) Якоби; [[21. september]] [[1801]] [[Potsdam]] – [[10. märts]] [[1874]] [[Peterburi]]) oli saksa päritolu vene [[füüsik]] ja [[arhitekt]].
 
Ta oli [[Tartu Ülikool]]i professor aastatel [[1835]]–1840, 1835–1837 ühtlasi [[Tartu ülikooli arhitekt]]. Alates aastast [[1837]] oli Jacobi [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] uurimiskomisjoni liige, aastast [[1840]] akadeemia [[adjunkt]], [[1847]] [[akadeemik]].
 
1836. aastal sai von Jacobi' arhitektuurikavandiprojekti alusel omajärgi praeguse kuju [[Inglisild]], silla algvariant valmis 1816. aastal [[Johann Wilhelm Krause]] projekti järgi.
 
==Teadustöö==
Jacobi sõnastas maksimaalse [[võimsus]]e teoreemi: "Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika sisetakistus võrdub koormuse [[takistus]]ega, eeldades, et välistakistust saab muuta ja vooluallika sisetakistus on konstantne." Ta avastas selle, uurides [[aku]] poolt elektrimootorile edastatavat võimsust. Jacobi mõõtis mootori väljundparameetreid, määrates [[tsink|tsingi]] koguse, mida aku tarvitas.
 
[[Nikolai I]] eraldatud vahendite abil ehitas Jacobi [[1839]]. aastal 28 jala pikkuse elektrimootoriga paadi, mis töötas akudega. Paat kandis 14 inimest mööda [[Neeva]]t vastuvoolu kiirusega 5 km/h.
 
Ta töötas ka elektrilise telegraafi arendamise kallal. [[1842]]–[[1845]] ehitas ta telegraafiliini Peterburi ja [[Tsarskoje Selo]] vahele, kasutades maa-alust [[kaabel|kaablit]].
137 206

muudatust