8. Eesti Laskurkorpus: erinevus redaktsioonide vahel

1944. aastal anti korpus [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] koosseisu, [[Narva jõgi|Narva jõe]] lähedale [[Kingissepp]]a, kus see oli [[Igor Fedjuninski]] poolt juhitava [[2. löögiarmee]] tagalas kaitsetöödel. 1944. aasta veebruaris-mais asus 8.ELK staap [[Aleksejevka]] küla piirkinnaspiirkonnas, 249. ld [[Voinossolovo]] küla ja 7. ld [[Kerstovo]] küla piirkonnas, [[Kotlõ]]-[[Veimarn]]i raudteeharu joonel. 1944. aasta juulis asusid 8. ELK 249.lkld 917., 925. ja 921. lp [[Võsselki]] ja [[Kurõvitsõ]] piirkonnas, [[Luga jõgi|Luga jõe]] joonel. 779. srtkp asus 2. LA, 131. ld ja 23. srtkp 2. LA 191. ld idasuunal, nende [[Tõrvala]] ja [[Popovka]] vahelisel rindelõigul Narva jõe idakaldal. 8. ELK 85. srtkp asus nende taga Luga jõest läänes, [[Kostino]] ja [[Mannovka]] piirkonnas.

11. veebruaril 1944 alustas Punaarmee suurrünnakut Narva vallutamiseks, mille aga Saksa-Eesti ühisjõud peatasid. Teisel pool jõge asusid kaitsel 20. Eesti diviisi allüksused. [[Narva lahing (1944)|Narva lahingust]] võttis osa ka selleks ajaks uuesti komplekteeritud ja täiendatud 8. Eesti Laskurkorpus. Esmajoones siiski üksusekorpuse kahurvägi, 17. märtsil, toetades tulega 1256. laskurpolgu üksusi, forsseerisid koos jalaväega Narva jõe 8. Eesti laskurkorpuse patareikomandörid vanemleitnant [[Harry Kiik]], leitnant Leopold Saar, divisjoni luureülem vanemleitnant [[Gustav Teder]], rühmakomandör leitnant Ilmar Leesment ja radist Aleksander Lõssov. Olukord hõivatud platsdarmil muutus kriitiliseks. Patareikomandörid Harry Kiik ja Leopold Saar aitasid oma patareide tulega vaenlase vasturünnakuid tagasi lüüa.

Teisi üksusi eelistati pigem hoida reservis, kus sekka juhtus üksikuid luure- ja häirimisretki. Laskurkorpuse kahurvägi asus Narva jõe idakaldal natuke Narvast põhja pool, ning pommitas Narvat pidevalt, mille tagajärjel hävis suur osa ajaloolisest linnast. Juuli lõpus alustati uut pealetungilainet ja punasõduritelPunaarmeel õnnestus täielikult purustatud Narva vallutada.