Neli õilsat tõde: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viimsi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Toimetatud
1. rida:
{{Budism}}
'''Neli õilsat tõde''' ([[Sanskriti keel|Sanskritisanskriti keeles]]: ''catvāri āryasatyāni''; [[Paali keel|Paalipaali keeles]]: ''cattāri ariyasaccāni'') on [[Budism|budismi]] aluspõhimõtted, mis on kirjas [[Tipitaka|Tipitakas]] ja paljudes erinevates budismi tekstides ja mida peetakse esimeseks õpetuseks, mille [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] oma jutluses "[[SeadumuserattaSeadmuseratta käimapanemine]]" andis.
{{keeletoimeta}}
'''Neli õilsat tõde''' ([[Sanskriti keel|Sanskriti keeles]]: ''catvāri āryasatyāni''; [[Paali keel|Paali keeles]]: ''cattāri ariyasaccāni'') on [[Budism|budismi]] aluspõhimõtted, mis on kirjas [[Tipitaka|Tipitakas]] ja paljudes erinevates budismi tekstides ja mida peetakse esimeseks õpetuseks, mille [[Buddha]] oma jutluses "[[Seadumuseratta käimapanemine]]" andis.
 
Neli õilsat tõde on:
# Tõde kannatusest ehk ([[Dukkhapaali keel]] (paali k.es ''dukkha ariya sacca''). Elu on kannatus, inimene on alati rahulolematu.
# Tõde kannatuse põhjustest ([[paali k.keel]]es ''dukkha samudaya ariya sacca'').
# Tõde kannatuse lakkamisest ([[paali k. keel]]es ''nirodha ariya sacca''). Kuidas kannatust ära hoida, põhjuseid mõista.
# Tõde kannatuse lakkamiseni viivast [[Kaheksaosaline tee|kaheksaosalisest teest]] ([[paali k.keel]]es ''dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca'').
 
==Saamislugu==
[[BuddhaSiddhārtha Gautama|Siddhatta Gotama]] sündis [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] tänapäeva [[Nepal]]i territooriumil rikkas valitseja suguvõsas, kuid loobus pärandusest ja võimaust ning hakkas 29-aastaselt rändaskeediks. Ühel ööl bodhipuu all mediteerides Gotama virgus, temast sai Buddha ehk "Virgunu". Ta nägi olemasolu olemust nii nagu see on ja mõistis nelja õilsat tõde.
 
Neli õilsat tõde andis Gotama esimest korda oma esimeses jutluses Dhammaratta[[Seadmuseratta käimapanemise suttaskäimapanemine]] (paali k. [[''Dhammacakkappavattana]] sutta'')<ref>SN 56.11 </ref>, mille ta pidas [[Varanasi]] linna lähedal esmalt hirvedele ja siis oma viiele saatjast rändaskeedile.
==Tekst==
 
''See aga, bhikkhud, on aarjalik tõde kannatusest (dukkha). Sündimine on kannatus, vananemine on kannatus, haigus on kannatus, suremine on kannatus, kannatus on ka mure, kurbus, ahistus, masendus ja ärevus. Kokkupuude ebameeldivaga on kannatus ja eemalolek meeldivast on kannatus. Kannatus on ka see, kui ei saada, mida ihaldatakse. Lühidalt: viiekordne klammerdumine olemasollu (upādānakkhandha) valmistab kannatusi.''
 
''See aga, bhikkhud, on aarjalik tõde kannatuse põhjustajast. Selleks on iha (taṇhā), kirg, mis ikka ja jälle otsib naudinguid, pannes nautlema kord siin, kord seal, milleks on meelenaudingu iha (kāmataṇhā), olemasolu iha (bhavataṇhā) ja mitte-olemasolu iha (vibhavataṇhā).'' 
21. rida ⟶ 20. rida:
 
''Ja mis on aarjalik tõde teest, mis juhib dukkha lakkamisele? Selleks on aarjalik kaheksaosaline tee, milleks on: õige vaade (sammādiṭṭhi), õige kavatsus (sammāsaṅkappo), õige kõne (sammāvācā), õige tegu (sammākammanto), õige eluviis (sammāājīvo), õige püüdlus (sammāvāyāmo), õige teadvustamine (sammāsati), õige keskendumine (sammāsamādhi).'' <ref>Saccavibhaṅga sutta M.iii.248 (MN 141)</ref> 
==Mahajaana==
 
Seega neli aarjalikku tõde on:
# Aarjalik tõde dukkhast (paali k. ''dukkha ariya sacca'')
# Aarjalik tõde dukkha põhjustest (paali k. ''dukkha samudaya ariya sacca'')
# Aarjalik tõde dukkha lakkamisest (paali k. ''dukkha'' ''nirodha ariya sacca'')
# Aarjalik tõde dukkha lakkamise viivast (paali k. ''dukkha nirodhagāminī-paṭipadā ariya sacca'') aarjalikust kaheksaosalisest teest (paali k. ''ariya aṭṭhangika magga'')
 
[[Mahajaana]] budismi traditsioon tunneb nelja õilsa tõe mõnevõrra erinevat versiooni, mille järgi kannatus tuleneb [[buddha]] igavikulise loomuse mittemõistmisest ning kannatuse kõrvaldamise teeks on buddhaloomuse saavutamine (''tathagatagarbha'').
----[[# ftnref1|[1]]] S.v.420.