Erinevus lehekülje "Aegna" redaktsioonide vahel

Lisatud 3126 baiti ,  1 aasta eest
Toim
(Toim)
| Veekogu = [[Soome laht]]
| Pindala = 3,01
| pindala viide = <ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=11;425849249;est;eelisand;;&comp=objresult={{EELIS|saar&obj_id=|-1035533364 Saare andmed Keskkonnaagentuuri andmebaasis EELIS.]}}, vaadatud 14. juunil 2019.</ref>
| Rannajoone pikkus = 10
| Kõrgus = 14,6
}}
 
'''Aegna''' (ka[[1929]]–[[1939]] ''Äigna'', ka ''Eigna'' <ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.2:16?802,1191,64,58,0 Saaga TLA.238.1.2:16]</ref>'', [[saksa keel]]es ''Wulf'', [[rootsi keel]]es ''Ulfsö'') on [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] kirdeküljel, [[Viimsi poolsaar]]e tipust ([[Rohuneem]]est) 1,5 kilomeetrit loodes asuv saar. Aegna asub [[Tallinn]]ast 14 kmkilomeetri kaugusel ning sulgeb [[Tallinna laht|Tallinna lahe]].
 
Aegna kuulub administratiivselt [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa]] haldusalasse. See on ainuke meresaar, mis jääb Tallinna piiresse. [[2003]]. aastal kaaluti Aegna ja [[Naissaar]]e vahetust Tallinna ja [[Viimsi vald|Viimsi valla]] vahel. Aastal [[2004]] algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. [[Toomas Vitsut]] leidis, et saarel võiksvõiksid olla [[kasiino]]d ning arutlusel oli isegi silla ehitamine [[Viimsi poolsaar]]elt [[Armuneeme]]lt.
 
[[2017]]. aasta seisuga on end Aegnale elama registreerinud 12 elanikku. Aastatel 2013–2016[[2013]]–[[2016]] oli saarel 6 elanikku.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
 
==Nimi==
Aegna saart kutsuti alates [[13. sajand]]ist [[rootsi keel]]e mõjul Hundisaareks (''Vulvesöö'', [[1348]] ''Wluesøø'') ning veel 1920. aastatelgi kasutati eestikeelses kirjanduses Aegnaga paralleelselt Wulfi kohanime.<ref name=":0" />
 
[[1683]] on saart nimetatud ''Eikisari'', [[1724]] ''Eignesar'' ja [[1937]] ''Äigna''. <ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=aegna&F=M&C06=en Eesti Keele Instituudi kohanime andmebaas. Aegna vaadatud 15. juunil 2019.]</ref>
 
Ajaloolane [[Paul Johansen]] on Aegna kohanime päritolu seostanud eesti-rootsimurdelise sõnaga ''eik'' ([[hobune]]), sest [[Tallinna raad|Tallinna rae]] korraldusel peeti saarel [[keskaeg|keskajal]] hobuseid. Ta eeldas, et saare rootsikeelne nimi võib olla seotud Tallinna all [[1032]] hukkunud [[viikingid|viiking]]i Ulf Ragvaldssoniga, kes maeti seejärel mõnele Tallinna lahe väikesaarele. Ta pakkus ka, et eestlased nimetasid saart esmalt ''Salmesaareks'' [[väin]]a ehk salmi järgi.
 
[[Per Wieselgren]] pakkus saare nime tekke osas välja [[soome keel|soomekeelsete]] sõnade ''haikka'' ’neem’ või ''häikkä'' ’liivakari’ mõju.
 
[[Andrus Saareste]] arvates kasutasid Äigna nime Naissaare ja [[Viimsi poolsaar]]e rannaalade elanikud, mujal [[Harjumaa]]l nimetati saart Aegnaks.
 
==Geograafia==
 
==Loodus==
===Pinnamood===
Aegna saarest on ligi 70% kaetud metsaga. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks. Aegnal asub [[rändrahn]]e ning seal pesitseb [[merikotkas]].
Aegna on valdavalt tasane, saare looduslikud kõrgemad kohad on loodeosas asuvad luited. Lemmiku nina siseosa ulatub kõrgus 4,7 meetrit üle merepinna. Merekindluse piirkonnas on maapinda kunstlikult täidetud. Kogu saarel on rannavalle, saare idarannikul asub rannaastang.
 
Saarel leidub suuri [[rändrahn]]e: Eerikukivi ja Tulekivi.
Taasiseseisvumise järel kuulutati kogu Aegna saar maastikukaitsealaks. Aegna maastikukaitseala keskus asub Külaniidu 12 asuvas loodusmajas, kust korraldatakse looduspäevi ja -matku.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
===Sood===
Aegnal esineb õhukese turbalasundiga [[madalsoo|madalsoid]].
===Taimkate===
Aegna saarest on ligi 70% kaetud metsaga[[mets]]aga. Valdavalt leidub saarel [[männik]]uid, [[kuusik]]uid, [[sanglepik]]uid ja [[kaasik]]uid. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks. Aegnal asub [[rändrahn]]e ning seal pesitseb [[merikotkas]].
 
Abrukalt on leitud 49 liiki [[torikulised|torikulisi]] ja 80 liiki [[sammaltaimed|sammaltaimi]], millest haruldasemad on [[harilik valvik]] ja [[haruhärmik]].
==Infrastruktuur==
 
Aegna looduses on kirjeldatud 344 liiki [[soontaimed|soontaimi]], millest haruldasemad on [[rand-kesakann]] ja [[euroopa kikkapuu]]. <ref>"Aegna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021." Toim Andres Tõnisson, 2011.]</ref>
 
===Loomastik===
Aegnal pesitseb [[merikotkas]]. 1930.-ndatel asustati Aegnale [[metskits]]i. Saarel elavad ka [[rebane|rebased]], [[orav]]ad ja jänesed. Aegnalt on leitud ka [[kobras|kopra]] tegevuse jälgi
 
===Looduskaitse===
TaasiseseisvumiseEesti taasiseseisvumise järel kuulutati kogu Aegna saar maastikukaitsealaks[[maastikukaitseala]]ks. Aegna maastikukaitseala keskus asub Külaniidu 12 asuvas loodusmajas, kust korraldatakse looduspäevi ja -matku.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Aegnal asub [[rändrahn]]e.
 
==Taristu==
Aegnal asuvad [[Eerikneeme tee]], [[Kalavälja tee]], [[Karnapi tee]], [[Kurikneeme tee]], [[Külaniidu tee]] ja [[Tagamaa tee]].
Aegna kai on Talneeme kaldal, kuid [[muul|lainemurdja]] puudumise tõttu sobib vaid lühiajaliseks peatumiseks.
 
Saarel olitoimis [[1914]]–[[1944]] [[kitsarööpmeline raudtee]]., Raudteemille pikkus oli 3 km ning see töötas aastail [[1914]]–[[1944]]. Praegu on raudteetammidel teed, millest mõni on kohati kinni kasvamas, mõni aga autodest lõhutud.
 
Saarel on veevärk, kuid eipuudub ole tsentraalsettsentraalne [[kanalisatsioon]]i.
 
Aegna saab [[elekter|elektrit]] 10 kV pingega merekaabelliini kaudu [[Viimsi poolsaar]]el asuvast [[alajaam]]ast. Sügisel 2011 asendati kogu saarel õhuliinid maakaabliga.
==Ajalugu==
=== Kuni 20. sajandini ===
Aegna [[muinasaeg]]se asustuse tõendiks on saare idaosas asuv [[kultusekivi]]. Samuti on kultusekive teada [[Hundipea|Hundipea nukilt]].
Kõige vanemad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad 1297. aastast, mil Taani kuningas [[Erik Menved]] keelas Aegnal ja [[Naissaar|Naissaarel]] metsaraie. Aegna kohanime päritolu on seostatud eesti-rootsimurdelise sõnaga ''eik'' (hobune), sest saarel karjatati keskajal hobuseid. Aegna saar oli tõenäoliselt osa [[Viimsi vald|Viimsi]] küla kogukonnamaast.<ref name=":0" />
 
Kõige vanemadVanimad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad [[1297]]. aastast, mil [[Taani kuningas]] [[Erik Menved]] keelas Aegnal ja [[Naissaar|Naissaarel]] metsaraie. Aegna kohanime päritolu on seostatud eesti-rootsimurdelise sõnaga ''eik'' (hobune), sest saarel karjatati keskajal hobuseid. Aegna saar oli tõenäoliselt osa [[Viimsi vald|Viimsi]] küla kogukonnamaast.<ref name=":0" />
Aegna saarelt ja teisel pool lahte asuvalt [[Hundipea|Hundipea nukilt]] on leitud kultuskivisid, mis teeb need kohad Põhja-Eestis eriliseks. Neid kahte paika seob ka sarnane nimi – Aegna saart kutsuti 13. sajandil Hundisaareks (''Wluesøø'') ning veel 1920. aastatelgi kasutati eestikeelses kirjanduses Aegnaga paralleelselt Wulfi kohanime.<ref name=":0" />
 
Saare püsiasustusest pärinevad varasemad teated [[1469]]–[[1470]]. [[1557]] (mitte 1575) toetas Tallinna linn Aegna saarelelanikke oliJurgen keskajalSani püsiasustus,ja milleKatrynit kohtaraha pärinebning andmeidteraviljaga. 1577<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2018/11/01/aegna-1557-aasta/ Kalmer Mäeorg: "Aegna aastast1557. aasta." Linnaarhiivi blogi. 1. november 2018].</ref> [[1681]]. aasta talumeeste loendi järgi oli saarel 10 talu. Aegnal oli tollel ajaltollal eesti ja rootsi rahvastikugasegarahvastikuga püsiasustus. Kalapüük tõi kohalikele elanikele vähe tulu ning saare liivase pinnase tõttu oli seal võimalik kasvatada ainult heina, kuid sedagi pidi mandrilt juurde tooma.<ref name=":0" />
 
Aegna saar läks koos mitme teise saarega [[1689]]. aastal Tallinna alluvusest riigi haldusse. Saare elu hakkas sellest ajast peale korraldama riigile kuuluv [[Viimsi mõis]]. [[1726]]. aastal oli Aegnal 3 talu, neist suurima peremees oli rootslane Hansfarre Dier.<ref name=":0" /> [[1736]]. aastal on esmamainitud [[Aegna kalmistu]]t. [[1782]] hingerevisjoni järgi elas Aegnal 31 inimest ja saarel asus 4 talu.
 
[[19. sajandisajand]]i viimasel veerandil hakkas elanike elujärg veidi paranema. Elanike põhiline tegevusala oli kala- ja hülgepüük, samuti kuulus iga talu juurde väike põllulapp.
 
=== 20. sajandil ===
[[20. sajandisajand]]i alguses oli saarel 7 talu.<ref name=":0" />
 
Enne [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]] rajati Aegnale rannakaitsepatareide süsteem, mis oli osa [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindlusest]]. Suurima patarei betoonrajatis oli 200 m pikk ning selle mõlemas osas paiknesid soomustornid kahe 12-tollise kahuriga. Aegna rannapatarei hävitati [[1918]]. aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannakahurid taastada.<ref name=":0" />
 
Aegna saarele asutati [[1922]]. aastal komandatuur. [[Juuni]]s [[1930. aasta juunis]] oli selle komandatuuri koosseisus 331 sõjaväelast, sõjaaegne koosseis oli plaanitud ligi kolm korda suurem. 1930. aastatel oli saarel üle 150 erinevas suuruses rajatise. Saarel asusid elumajad, kasarm, ohvitseride kasiino, staap, elektrijõujaam, leivatehas, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Saarel tegutsesid erinevad seltsid, mitu orkestrit ning näite- ja spordiring.<ref name=":0" />
 
Koos Eesti okupeerimisega [[1940]]. aastal läks saansaar Nõukogude vägede kätte. Eestist taganev [[Nõukogude armee]] hävitas [[1941]]. aastal jällegi kõik rannakaitsekahurid, laskemoonalaod ja osa elumaju. Aegnale asus hiljemalt [[1947]]. aastal [[Balti mere laevastik|Balti mere laevastikule]] allutatud õhutõrjeväeosa, kus teenis umbes 100 mereväelast.
 
Kõik Nõukogude mereväega seotud isikud lahkusid saarelt 1956[[1957]]. aastal ning nende asemele asusid piirivalvurid ja mõned eraisikud. Endisi sõjaväehooneid hakati andma kasutusse puhkemajadeks. [[1964]]. aastal oli kokku 23 ettevõttel saarel puhkemaju ja suvilaid.<ref name=":0" /> Aegna avati turistidele 1960ndate1960.-ndate algul. Saar allutati [[1975]]. aastal Tallinna Mererajoonile. Tallinna ettevõtetevahelise puhkebaasi "Aegna" moodustamine tegi saarele pääsemise lihtsamaks.<ref name=":0" /> ning 1970ndate1970.-ndate keskpaigast kujunenud tihe liiniliiklus kolme [[Aleksandr Grin tüüpi reisilaev]]aga võimaldas suviti saart külastada isegi sadadel inimestel päevas.
=== Pärast taasiseseisvumist ===
Pärast Eesti taasiseseisvumist ja muutlikke aegu 1990ndail1990.-ndail liiniliiklus saarega soikus. Tallinna Linnavalitsuse tellimusel alustas kevadel [[2001]] üsna hõredat liiniliiklust reisilaev [[Monica (laev)|Janica]], mis sõitis ka [[Naissaar]]ele. Järgmistel aastatel otsiti odavamat laeva, mistõttu üheks suveks laevaliiklus katkes hoopiski. Aegna kai rekonstrueeriti põhjalikult [[2006]]. aastal.<ref name=":0" /> Alates [[2006]]. aasta suvest sõitis Tallinna Linnavalitsuse tellimusel Piritalt[[Pirita]]lt Aegnale [[Eesti Mereakadeemia Merekool]]i õppelaev [[Juku (laev)|Juku]], esimesel kahel aastal merekooli opereerimisel. Aastail 2008–2009[[2008]]–[[2009]] väljus Juku [[Lindaliini AS]]i opereerimisel [[Patareisadam]]ast.
 
[[2010]]. aasta suvel sai Juku operaatorfirmaks [[Kihnu Veeteed]] ning laev hakkas väljuma [[Kalasadam]]ast. Alates [[2014]]. aastast sõidab Aegna-liinil [[reisilaev]] [[Vesta (laev)|Vesta]].
 
Tallinna–[[Helsingi]] liinil kurseerinud [[Copterline]]'i [[kopter]]id sõitsid ringiga ümber Aegna saare.
 
==Saar kultuuriloos==
Luuletaja [[Julius Oengo]] avaldas [[1929]] luulekogu ''Aegna''. [[1973]] esitas [[Tiiu Varik]] [[Einar Pesla]] sõnadele loodud laulu ''Aegna''. Saart on maininud [[Jaak Joala]] oma loos ''Suvemälestus''. [http://www.aegna.ee/aegna-laulud/ Hugo Udusaar: Aegna saare laululood. Aegna saare koduleht. 15. veebruar 2013.]
[[Valgevene]]s või [[Moskva]]s on trükitud fiktiivseid Aegna [[postmark]]e.
 
[[1931]] avastati saarelt kivilabürint. <ref>[http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/2009_A-pk_PyyaG_labyrint_Tln-AegnaEerikneeme.pdf
== Aegna saare tänavad ==
Garel Püüa, Ragnar Nurk ja Villu Kadakas. "Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1".]</ref>
Aegnal asuvad [[Eerikneeme tee]], [[Kalavälja tee]], [[Karnapi tee]], [[Kurikneeme tee]], [[Külaniidu tee]] ja [[Tagamaa tee]].
 
[[Valgevene]]s või [[Moskva]]s on peale Eesti taasiseseisvumist trükitud 4 seeriat fiktiivseid Aegna [[postmark]]e, mille väljaandjana on märgitud Aegna Post.
 
==Galerii==
==Välislingid==
{{commonskat|Aegna}}
* {{EELIS|saar|1649798949}}
*[http://www.aegna.ee/ Aegna koduleht]
*[http://www.epl.ee/artikkel_255636.html Sadama väljaehitamine]