Maasuslik: erinevus redaktsioonide vahel

}}'''Maasuslikud''' ([[Perekond (bioloogia)|perekond]] ''Xerus'') moodustavad Xerinae [[Alamsugukond|alamsugukonnas]] [[Oravlased|oravlaste]] [[Takson|taksoni]]. Neid leidub ainult [[Aafrika|Aafrikas]]. [[Maroko]] edelaosas ja [[Sahara]] loodeosas elutseb veel üks maasuslikute perekond- ''Atlantoxerus getulus'', mida leidub alates 1971. aastast võõrliigina ka [[Kanaari saared|Kanaari saartel]].

Maasuslikuid on nelja [[Liik (bioloogia)|liik]]<nowiki/>i, mis jagunevad kolme [[Alamperekond|alamperekonda]]:.

* '''[[Perekond (bioloogia)|Perekond]] ''Xerus'''''

** Alamperekond ''Euxerus''

*** ''[[Xerus erythropus]]'' (Edela-Marokos, Lõuna-[[Mauritaania|Mauritaanias]] ja [[Senegal|Senegalis]]is)

** Alamperekond ''Geosciurus''

*** ''[[Xerus princepsinauris]]'' (Angola[[Namiibia]]s, [[Botswana]]s, edelaosas[[Zimbabwe]]s, NamiibiasLõuna-Aafrikas)

* Alamperekond ''Xerus''
** ''[[Xerus rutilus]]'' ([[Sudaan|Sudaani]]i kirdeosast kuni [[Tansaania]] kirdeosani)

Maasuslikud elavad avaratel metsa- ja rohualadel või kivisel maastikul. Nad on päevase eluviisiga ning elavad urgudes. Toituvad taimejuurtest, seemnetest, puu- ja kaunviljadest, teraviljasaadustest, putukatest, väikestest selgroogsetest ja linnumunadest. Nad elavad sarnaselt Põhja-Ameerika [[Rohtlahaukur|Rohtlahaukuritelerohtlahaukuritele]] kolooniates ning omavad samalaadseid käitumismustrid. Lemmikloomana jookseb maasuslik kodus vabalt ringi, kuid põllumehed peavad seda looma pigem kahjuriks. Lõuna-Aafrika maasuslikute sigimine on asünkroonne, neil puudub konkreetne sigimisperiood, kuigi juulist oktoobrini on maapinnal näha väga vähe pesakondi. [[Tiinus]] kestab 48 päeva ja 52. päevaks pärast sündi on pojad emast võõrutatud. Ühes pesakonnas on korraga üks kuni kolm järglast. Emane saab suguliselt küpseks 10-kuuselt, isane 8-kuuselt. Kuigi emane on võimeline sigima aastaringselt, suudab vähem kui 10% maasuslikutest üle ühe korra aastas paljuneda.

== ViitedPilte ==