Rakvere: erinevus redaktsioonide vahel

Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3.–5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati [[Rakvere Vallimägi|Vallimäele]], praeguse kivilinnuse kohale, ka puitlinnus. Selle kahekordse palktaraga linnuse vanim teadaolev dateering kuulub 5.–6. sajandisse.

Aastatel [[1219]]–[[1220]] [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] Taani kuningas (vt [[Taani valdused Eestis]]). Taanlased asusid linnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti [[13. sajand]]i II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati [[Rakvere Vallimägi|Rakvere Vallimäele]] ka [[Rakvere ordulinnus]]e esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. [[Läti Henriku kroonika]]s mainitakse [[Tarvanpea]] asulat esimest korda [[1226]]. aastal. [[1252]]. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta ehk [[Rakvere ordulinnus|linnust]] Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).

[[1302]]. aastal sai [[Rakvere ordulinnus|linnuse]] juurde kujunenud Wesenberghi asula [[Lübecki linnaõigus]]edlinnaõigused. [[1346]]. aastal müüs Taani kuningas [[Valdemar IV]] peale [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa valdused ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]] [[Liivi ordu]]le.

Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela- ja läänepoolt ümbritsenud [[Rakvere mõis]]a ja idapoolt [[Rakvere kirikumõis]]a valdused, mistõttu kujunes linn algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mille keskosa ([[Rakvere Vallimägi|Vallimäe]] ja [[Rakvere Mihkli kirik|kiriku]] vaheline ala) oli vaid mõnisada sammu lai.

[[Rakvere mõis]] loodi [[1618]]. aastal, mil [[Rakvere linnus]]e ala [[lään]]istati Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] 12. juunil 1616. aastal oli Rakvere [[vabahärra]]ks teinud ja kes [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] saadikuna oli osalenud [[Stolbovo rahu]]läbirääkimistel. [[1631]]. aastal andis [[Gustav II Adolf]] Brederodele ka Rakvere linna. [[1669]]. aastal omandasid mõisa [[Tiesenhausen]]id ning [[19. sajand]]i keskel [[Rennenkampff]]id.

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1703. aastal) koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-[[Virumaa]]leVirumaale, kuid jättis piiräärsed idapoolsed alad vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel [[Viru-Nigula kihelkond]]a, taganesid rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid vene väed [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaeod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning linn põletati vene vägede poolt. Vene väed lõid Rakvere juurde uue tugipunkti, kust rüüstesalgad ([[kalmõkid]] jt) suundusid rüüstama ümberkaudseid [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]] ja [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkondi]]i. Rüüstetööd viidi lõpule kahe päevaga. [[Virumaa]] järel tungisid vene rüüstesalgad [[Järvamaa]]le.

Lisaks lipule ja vapile on Rakverel oma [http://rakvere.kovtp.ee/pildigaleriid tunnuslause ja logo].

Linna tunnuslauseks on "Rakvere – väge täis", mis väljendab, et Rakverel on suurel hulgal majanduslikku, vaimset ja demograafilist ressurssi. Rakvere märk kujutab tagajalgadele tõusnud valget tarvast punasel taustal, mida ümbritseb kollane ring. Kollasel ringil asub linna nimi Rakvere ja tunnuslause "Väge täis". Märk lähtub vanimast teadaolevast Rakvere nimetusest – [[Tarvanpea|Tarvanpää]]. [[Ürgveis]] on iidne jõu, väe ja viljakuse sümbol. Tarva püstine asend väljendab edasipürgimist, üleküllast jõudu, kindlat vastuseisu survele.

Tunnuslause ja visuaalse identiteedini jõudmisele eelnes põhjalik eeltöö – reklaamibüroo Korpus tellis [[Kantar Emor|EMOR]]-ilt alusuuringu, mis selgitas välja Rakvere tuumsümbolid. Küsitlusse kaasati nii Rakvere elanikke kui ka inimesi mujalt Eestist.

Rakvere asub [[Põhja-Eesti]]s [[Pandivere kõrgustik]]u põhjajalamil 20  km kaugusel [[Soome laht|Soome lahest]].

Rakvere linn paikneb Eesti tingimustes nii [[Mandriline kliima|mandrilise]] kui [[Mereline kliima|merelise]] kliima mõjupiirkonnas. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 750  mm ja lumikatte keskmine paksus 30–40  cm. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 4,5  °C, püsivad külmad algavad detsembris ja kestavad 80–90 päeva.

Linna läbib [[Tallinna–Narva raudtee]], linnast põhja poole jääb [[Tallinn–Narva maantee|Tallinna–Narva maantee]]. Rakverest saab alguse [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee|Rakvere–Pärnu maantee]]. Kaugus [[Tallinn]]ast on 98  km, [[Narva]]st 114  km, [[Tartu]]st 126  km ja [[Peterburi]]st 274  km.

Läbi aegade on Rakveres osatud korraldada suurejoonelisi kultuuriüritusi ning püütud leida ja hoida joont, mis konservatiivsemates linnades ehk poleks iialgi õnnestunud. Rakvere on julgete, ebaharilike, hullude ideede ja ürituste läbiviimiseks parim koht. Üheks kuulsamaks näiteks on maailmas silmapaistvaid [[Rakvere jõulupuu|jõulupuid]]. Rakvere on Euroopa kõige väiksem linn, kus tegutseb oma kutseline teater – [[Rakvere Teater]]. Teatri kõrval tegutseb ka [http://www.rakvereteater.ee/kino/kava/ Rakvere Teatrikino].

Rakveres tegutsevad tugevad ja elujõulised [http://rakverekultuurikeskus.ee/huvitegevus/ kultuuriseltsid], kes pakuvad kogukonnale eripalgelisi võimalusi muusika, tantsu, kunsti ja teatri harrastamiseks. Seltsid kujundavad suure osa linnas toimuvatest üritustest.

Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on [[Rakvere ordulinnus|ordulinnuse]] varemed [[Rakvere Vallimägi|Rakvere Vallimäel]]. Vallimäel asuvad ka [[Tarvas (skulptuur)|skulptuur Tarvas]], [[Vallimäe Laululava]] ja [[Vallimäe tuuleveski|Vallimäe tuulik]] ning kõrgendiku lõunaosas paikneb [[Rakvere tammik]].

Rakvere linna keskel, [[Lydia Koidula tänav (Rakvere)|Lydia Koidula tänav]] 12a, asub [[Amandus Adamson]]i kavandatud [[Rakvere Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]].

Rakvere äärelinnas, [[Juhan Kunderi tänav (Rakvere)|Juhan Kunderi tänava]] ääres [[Palermo mets]]asmetsas, asub [[Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi]]. [[Rakvere tammik]]us paikneb mälestussammas "[[Okaskroon (mälestusmärk)|Okaskroon]]", mis on pühendatud [[Nõukogude okupatsioon]]i ajal represseeritutele.

Rakvere keskväljakul asub [[mälestusmärk]] "[[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]]", mis on pühendatud helilooja [[Arvo Pärt|Arvo Pärdile]].

<ref name="vLXLL">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref>

<ref name="odM9R">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref>

* Rakvere õudsemad päevad. [[Uus Eesti]], 2.–10. jaanuar 1936, nr. 2–9.