Redaktsioon: 25. veebruar 2019, kell 01:55 redigeeri CommonsDelinker (arutelu \| kaastöö) 17 511 muudatust Fail Kuressaare_3_Suur_Tõll_ja_Piret_said_suure_kalasaagi_beentree.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Ruthven kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Kuressaare 3 Suur Tõll ja Piret said suure kala ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2019, kell 09:00 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
27. rida: {{Vaata\|Kuressaare ajalugu}} Enne linnuse püstitamist 13.–14. sajandil asus Kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht, kuhu koondusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed. [[~~File~~Pilt:Bm03016am.jpg\|pisi\|Kuressaare plaan 18. sajandi keskel. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] {{commonskat\|History of Kuressaare\|Kuressaare ajalugu}} Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai [[Jakob Kohl]]i, [[Wolther Rothendorf]]i ja [[Gert von Demter]]i taotlusel linnaõiguse [[8. mai]]l [[1563]] [[Saare-Lääne piiskop]]ilt hertsog [[Magnus]]elt. [[13. veebruar~~\|13. veebruaril~~]]il [[1733]] pani [[Ivan Kirilov]] ette kasutada Kuressaare kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani Vene kaartide [[algmeridiaan]]ina, mis teostati mitmetel [[18. sajand~~\|18. sajandi~~]]i kaartidel.<ref name="OEMzP" /> [[~~File~~Pilt:Kuressaare Market Square.jpg\|~~thumb~~pisi\|Kuressaare turuplats]] [[19. sajand]]il asutati [[mudaravila]] ning Kuressaare sai [[kuurortlinn]]aks, mille põhjustas [[ravimuda]] avastamine [[Kihelkonna]]s [[1824]]. aastal. Eestis rajati esimesed [[mudaravila]]d Saaremaal [[Rootsiküla (Kihelkonna)\|Rootsiküla]]s ([[1824]]) ja Kuressaares Weise heinamaal ([[1840]]) kust aga 1858. aastal kolis mudaravila [[Allee tänav (Kuressaare)\|Allee tänavale]]. Teine Kuressaare mudaravila asus [[Roomassaare tänav]]al (1876. aastal) ja kolmas samuti Allee tänaval (asutati [[1883]]. aastal)<ref name="92g0Z" />. 1878. aastal avati Kuressaares [[Wildenbergi nahavabrik]], mille sisseseade viidi [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] ajal 1915. aastal Venemaale, hooned hävitati aga 1917. aasta sügisel<ref name="doAYr" />. Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega '''Arensburg''', millega paralleelselt on nii sõnas kui kirjas kasutusel olnud eestikeelne kohanimi '''Kuresaar''' (aastast [[1933]] '''Kuressaare'''). Suurema osa nõukogude ajast ([[15. mai]] 45. rida: Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa ja muid keeli. [[30. aprill~~\|30. aprillil~~]]il [[2017]] andis linnapea Madis Kallas Kuressaarele [[päikesepealinn]]a nimetuse. == Linnaosad == [[Pilt:Veetorn.jpg\|~~thumb~~pisi\|Kuressaare [[veetorn]]-elumaja]] * [[Ida-Niidu]] * [[Jänesteküla]] 72. rida: ==Linna vaatamisväärsused== Vanalinnas (peamiselt [[18. ~~sajand\|18.]]–[[19~~–19. ~~sajand]]ist~~sajandist) on säilinud kaks kirikut ([[Kuressaare Püha Nikolai kirik\|Püha Nikolai kirik]] ja [[Kuressaare Laurentiuse kirik\|Laurentiuse kirik]]), kaubahoov, vana [[Tuuleveski\|veski]] ([[1899]]), [[sadamaait]] ([[1663]]) ja elamuid. Baroksed [[Kuressaare raekoda\|raekoda]] ja [[Kuressaare vaekoda\|vaekoda]] pärinevad [[rootsi aeg\|rootsi ajast]] [[17. sajand]]ist, raekoja kõrval asuv [[Saaremaa rüütelkonna hoone\|rüütelkonna hoone]] aga 18. sajandist. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil [[Kauba tänav (Kuressaare)\|Kauba tänav]] 5 asuv [[pastoraat\|pastoraadi]]hoone ning [[Kitsas tänav (Kuressaare)\|Kitsa]] ja [[August Kitzbergi tänav (Kuressaare)\|Kitzbergi tänava]] nurgal asuv [[Põlluvahi maja]]. Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas [[14. sajand]]ist pärinev [[Kuressaare piiskopilinnus]], kus praegu asub [[Saaremaa muuseum]]. Ruudukujulise põhiplaaniga [[linnus]] koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – [[Pikk Hermann (Kuressaare)\|Pikk Hermann]] ja [[Sturvolt]]. Vaatamisväärsed on ka 17.–18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on [[Baltimaad]]el üks paremini säilinuid, alates 20. sajandi algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud. 217. rida: == Sõpruslinnad == * [[Raseborg]] ([[Ekenäsi linn]] (Tammisaari)), [[Soome]], alates [[21. november]] [[1988]] * [[Rønne]], [[Taani]], alates [[3. oktoober]] [[1991]] * [[Maarianhamina]], Soome, alates [[24. oktoober]] 1991 * [[Skövde]], [[Rootsi]], alates [[23. juuni]] [[1993]] * [[Sastamala]] ([[Vammala]]), Soome, alates [[30. juuni]] [[1994]] * [[Turu]], Soome, alates [[30. mai]] [[1996]] 260. rida: {{viited\|allikad= <ref name="g8i9f">Eesti Keel ; 1. 1924.</ref> <ref name="OEMzP">Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr. 8, lk. 463–468.</ref>▼ <ref name="ajRe3">[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=109&Itemid=137&lang=et Mõnda Kuressaare Linnavalitsuse ajaloost aastail 1879 – 1917], saaremaa.ee (vaadatud 18. juuni 2012)</ref>▼ ▲<ref name="OEMzP">Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr. 8, lk. 463–468.</ref> <ref name="92g0Z">[http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=16641&sec=13 Kuressaare minevikust ja tulevikust], [[Saarte Hääl]], 7. detsember 2009</ref> <ref name="doAYr">Urmas Kiil, [http://www.saartehaal.ee/2015/07/20/sajanditagune-arev-suvi-saaremaal/ Sajanditagune ärev suvi Saaremaal], Saarte Hääl, 20. juuli 2015</ref> <ref name="riigiteataja2017">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 ~~„Eesti~~"Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu ~~kinnitamine”~~kinnitamine" muutmine]</ref>▼ ▲<ref name="ajRe3">[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=109&Itemid=137&lang=et Mõnda Kuressaare Linnavalitsuse ajaloost aastail 1879 – 1917], saaremaa.ee (vaadatud 18. juuni 2012)</ref> <ref name="0T1XB">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="O9L5D">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref> <ref name="rHi5Q">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="Xxk6z">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="OMJ9g">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> ▲<ref name="riigiteataja2017">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine]</ref> }}

Kuressaare: erinevus redaktsioonide vahel