Erinevus lehekülje "Kuressaare" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 76 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
(Fail Kuressaare_3_Suur_Tõll_ja_Piret_said_suure_kalasaagi_beentree.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Ruthven kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Kuressaare 3 Suur Tõll ja Piret said suure kala)
P (pisitoimetamine)
{{Vaata|Kuressaare ajalugu}}
Enne linnuse püstitamist 13.–14. sajandil asus Kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht, kuhu koondusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed.
[[FilePilt:Bm03016am.jpg|pisi|Kuressaare plaan 18. sajandi keskel. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
{{commonskat|History of Kuressaare|Kuressaare ajalugu}}
Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai [[Jakob Kohl]]i, [[Wolther Rothendorf]]i ja [[Gert von Demter]]i taotlusel linnaõiguse [[8. mai]]l [[1563]] [[Saare-Lääne piiskop]]ilt hertsog [[Magnus]]elt.
 
[[13. veebruar|13. veebruaril]]il [[1733]] pani [[Ivan Kirilov]] ette kasutada Kuressaare kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani Vene kaartide [[algmeridiaan]]ina, mis teostati mitmetel [[18. sajand|18. sajandi]]i kaartidel.<ref name="OEMzP" />
 
[[FilePilt:Kuressaare Market Square.jpg|thumbpisi|Kuressaare turuplats]]
[[19. sajand]]il asutati [[mudaravila]] ning Kuressaare sai [[kuurortlinn]]aks, mille põhjustas [[ravimuda]] avastamine [[Kihelkonna]]s [[1824]]. aastal. Eestis rajati esimesed [[mudaravila]]d Saaremaal [[Rootsiküla (Kihelkonna)|Rootsiküla]]s ([[1824]]) ja Kuressaares Weise heinamaal ([[1840]]) kust aga 1858. aastal kolis mudaravila [[Allee tänav (Kuressaare)|Allee tänavale]]. Teine Kuressaare mudaravila asus [[Roomassaare tänav]]al (1876. aastal) ja kolmas samuti Allee tänaval (asutati [[1883]]. aastal)<ref name="92g0Z" />. 1878. aastal avati Kuressaares [[Wildenbergi nahavabrik]], mille sisseseade viidi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal 1915. aastal Venemaale, hooned hävitati aga 1917. aasta sügisel<ref name="doAYr" />.
 
Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega '''Arensburg''', millega paralleelselt on nii sõnas kui kirjas kasutusel olnud eestikeelne kohanimi '''Kuresaar''' (aastast [[1933]] '''Kuressaare'''). Suurema osa nõukogude ajast ([[15. mai]]
Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa ja muid keeli.
 
[[30. aprill|30. aprillil]]il [[2017]] andis linnapea Madis Kallas Kuressaarele [[päikesepealinn]]a nimetuse.
 
== Linnaosad ==
[[Pilt:Veetorn.jpg|thumbpisi|Kuressaare [[veetorn]]-elumaja]]
* [[Ida-Niidu]]
* [[Jänesteküla]]
 
==Linna vaatamisväärsused==
Vanalinnas (peamiselt [[18. sajand|18.]]–[[19–19. sajand]]istsajandist) on säilinud kaks kirikut ([[Kuressaare Püha Nikolai kirik|Püha Nikolai kirik]] ja [[Kuressaare Laurentiuse kirik|Laurentiuse kirik]]), kaubahoov, vana [[Tuuleveski|veski]] ([[1899]]), [[sadamaait]] ([[1663]]) ja elamuid. Baroksed [[Kuressaare raekoda|raekoda]] ja [[Kuressaare vaekoda|vaekoda]] pärinevad [[rootsi aeg|rootsi ajast]] [[17. sajand]]ist, raekoja kõrval asuv [[Saaremaa rüütelkonna hoone|rüütelkonna hoone]] aga 18. sajandist. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil [[Kauba tänav (Kuressaare)|Kauba tänav]] 5 asuv [[pastoraat|pastoraadi]]hoone ning [[Kitsas tänav (Kuressaare)|Kitsa]] ja [[August Kitzbergi tänav (Kuressaare)|Kitzbergi tänava]] nurgal asuv [[Põlluvahi maja]].
 
Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas [[14. sajand]]ist pärinev [[Kuressaare piiskopilinnus]], kus praegu asub [[Saaremaa muuseum]]. Ruudukujulise põhiplaaniga [[linnus]] koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – [[Pikk Hermann (Kuressaare)|Pikk Hermann]] ja [[Sturvolt]]. Vaatamisväärsed on ka 17.–18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on [[Baltimaad]]el üks paremini säilinuid, alates 20. sajandi algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud.
 
== Sõpruslinnad ==
* [[Raseborg]] ([[Ekenäsi linn]] (Tammisaari)), [[Soome]], alates [[21. november]] [[1988]]
* [[Rønne]], [[Taani]], alates [[3. oktoober]] [[1991]]
* [[Maarianhamina]], Soome, alates [[24. oktoober]] 1991
* [[Skövde]], [[Rootsi]], alates [[23. juuni]] [[1993]]
* [[Sastamala]] ([[Vammala]]), Soome, alates [[30. juuni]] [[1994]]
* [[Turu]], Soome, alates [[30. mai]] [[1996]]
{{viited|allikad=
<ref name="g8i9f">Eesti Keel ; 1. 1924.</ref>
<ref name="OEMzP">Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr. 8, lk. 463–468.</ref>
<ref name="ajRe3">[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=109&Itemid=137&lang=et Mõnda Kuressaare Linnavalitsuse ajaloost aastail 1879 – 1917], saaremaa.ee (vaadatud 18. juuni 2012)</ref>
<ref name="OEMzP">Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr. 8, lk. 463–468.</ref>
<ref name="92g0Z">[http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=16641&sec=13 Kuressaare minevikust ja tulevikust], [[Saarte Hääl]], 7. detsember 2009</ref>
<ref name="doAYr">Urmas Kiil, [http://www.saartehaal.ee/2015/07/20/sajanditagune-arev-suvi-saaremaal/ Sajanditagune ärev suvi Saaremaal], Saarte Hääl, 20. juuli 2015</ref>
<ref name="riigiteataja2017">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti"Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine”kinnitamine" muutmine]</ref>
<ref name="ajRe3">[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=109&Itemid=137&lang=et Mõnda Kuressaare Linnavalitsuse ajaloost aastail 1879 – 1917], saaremaa.ee (vaadatud 18. juuni 2012)</ref>
<ref name="0T1XB">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref>
<ref name="O9L5D">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref>
<ref name="rHi5Q">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref>
<ref name="Xxk6z">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
<ref name="OMJ9g">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
<ref name="riigiteataja2017">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine]</ref>
}}
75 777

muudatust