Erinevus lehekülje "Astrid Lindgren" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
[[1928]]. aastal asus Astrid sekretärina tööle Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga (1898–1952), kellega ta [[1931]]. aastal abiellus. Seejärel sai ta lõpuks poja Larsi enda kasvatada.
 
Aastal [[1934]] sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime [[Pipi Pikksukk]] pani tütar. Astrid Lindgreni tütar mõtles ka [[Segasumma suvila]] välja. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust kes on tugev ja leiab endale kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks [[rikas]].
 
[[1986]]. aastal kirjutas Lindgren [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] saadikule Stockholmis [[Boriss Pankin]]ile, et juhtida tähelepanu olukorrale, et Nõukogude liit ei luba [[Leila Miller]]i ja [[Valdo Randpere]] tütart Kaisat oma vanematele Rootsi järgneda. Kirjas teatas Lindgren, et "võimsal Nõukogude Liidul ei ole nii palju halastust ja südamlikkust, et üht väikest tüdrukut oma vanemate juurde lasta."<ref>{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hupe-labi-raudse-eesriide-ehk-sangarid-spioonid-ja-kameeleonid?id=77424744|Pealkiri=Hüpe läbi raudse eesriide ehk sangarid, spioonid ja kameeleonid|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=08.03.2017|Kasutatud=}}</ref>
*Astrid Lindgreni enamiku raamatute [[illustraator]] oli [[Eesti]] päritolu [[Ilon Wikland]]. Nende esimene ühine raamat oli [[1954]]. aastal ilmunud "[[Mio, mu Mio]]".
 
==TunnustusedTunnustus==
*[[1977]] – [[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Parim laste ja noorsooromaan|Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]] parimale laste- ja noorsooromaanile
*[[1986]] – [[Selma Lagerlöfi auhind]]
115 784

muudatust