Erinevus lehekülje "Kristjan Teder" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 5 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
 
==Elukäik==
Kristjan Teder sündis [[Kuigatsi vald (1939)|Kuigatsi]] (praeguses [[Õru vald|Õru]]) vallas kooliõpetaja perekonnas. Alghariduse omandas Priipalu koolis. Pärast Otepää progümnaasiumi lõpetamist, õppis aastatel [[1917]]–[[1922]] Tartus [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is ja samaaegselt ka [[1919]]–[[1925]] aastatel [[Pallas (kunstikool)|Pallases]] [[Konrad Mägi|Konrad Mäe]] juures. Võttis osa [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjast]] [[Soomusrong|soomusrongil nr 2]], mis võimaldas tal hiljem tasuta Pallase kunstikoolis õppida<ref name=":0">Eerik Teder, Kunstnik, kellel on jäägitu armastus lillede ja looduse vastu, [[Vaba Eestlane]], 19.07.2001</ref>. 1923. aastal osales koos [[Aleksander Vardi]], [[Karl Pärsimägi|Karl Pärsimäe]] ja [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehega]] Pallase õpilaste täiendusreisil Saksamaal. Külastati [[Berliin|Berliini]], [[München|Münchenit]], [[Leipzig|Leipzigi]] ja [[Dresden|Dresdenit]], kus tollal stažeeris koolikaaslane [[Eduard Wiiralt]].
 
1926. aasta sügisel abiellus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] kirjandust ja kunstiajalugu õppiva Hilda Sulega ning koos sõideti Pariisi, kus Teder õppis aastatel [[1926]]–[[1928]] [[Vassili Šuhhajev|Vassili Šuhhajevi]] eraakadeemias<ref name=":0" />. 1928. aasta suvel korraldas ta koos kunstnik Karl Pärsimäega kuulsa "käruretke". Kaks kunstnikku ladusid maalitarbed ja eluks vajaliku aiakärusse ning veetsid mitu nädalat Lõuna-Eesti loodust maalides. Sellelt retkelt pärinevad mõlema kunstniku loomingus tuntud [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] vaated<ref>[[Indrek Hirv]], Teder ja tema Aed, Postimees, 9.06.2001</ref>. [[1933]]–[[1934]] täiendas end [[Ado Vabbe]] maaliklassis.
Tederi loomingut on tugevalt mõjutanud tema aedniku amet – näeme ta maalidel sageli õitsvat viljapuuaeda ja omakasvatatud lillesülemeid<ref name="Kõiv, 2001">[http://www.tartmus.ee/et/naitused/teder.html Reeli Kõiv, Kristjan Teder 100, 17.10.2001 - 03.11.2001]</ref>. 1930ndate keskel muutub kunstniku maalijakäekiri [[impressionism]]ilähedaseks ja õhuliseks, [[koloriit]] valgus- ja värviküllaseks<ref name="Kõiv, 2001" />. Tederi kaasaegsete kunstnike seas on raske leida teist meistrit, kes laseks oma töödes värvidel nii jõuliselt kõlada<ref name="Kõiv, 2001" />.
 
Osales näitustel alates [[1922]]. aasta kunstiühingkunstiühingu [[Pallas|Pallase]] näitusest. [[1927]]. aastast esines kunstnik regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Pariisis viibides oli tal kaks isikunäitust, 1927–1928 eksponeeriti tema töid Euroopa kunsti rändnäitusel Kagu- ja Ida-Aasias.<ref>Lilledemaalija Kristjan Teder 100. Eesti Päevaleht (Stockholmis), 26.06.2001</ref> 1928 korraldas Teder enda, [[Adamson-Eric|Adamson-Ericu]], Eduard Wiiralti ja Anton Starkopfi teoste näitused [[Oslo|Oslos]], Tallinnas ja Pärnus<ref name=":0" />. 1930 korraldas koos [[Adamson-Eric]]uga ühisnäituse. Aastatel 1939 ja 1940 võttis osa Kuue kunstniku näitustest Tallinnas ja Tartus<ref>V. Erm, Maalikunstnik Kristjan Teder 45-aastane, [[Sirp ja Vasar]], 5.07.1946</ref>.
 
Kuulus alates [[1927]]. aastast [[EKKKÜ]]-sse ning [[1945]]. aastast [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Aastatel 1950–1955 oli ta Kunstnike Liidust välja heidetud. Viljakateks kujunesid loomingulised reisid [[Kaukaasia|Kaukaasiasse]], [[Krimm|Krimmi]] ja [[Koola poolsaar|Koola poolsaarele]]<ref name=":0" />.
124 155

muudatust