IBM PC: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
14. rida:
|header1 =
|label1 = Tüüp
|data1 = [[
|header2 =
|label2 = Välja lastud
40. rida:
Algne PC sari oli osa IBM-i plaanist siseneda väikeste arvutite turule, mida sel ajal domineerisid [[Commodore PET]], [[Apple II]], Atari 8-bit perekond, [[Tandy Corporation]]i [[TRS-80]] ja mõned teised [[CP/M]] masinad. IBM tutvustas oma esimest, põhimõtteliselt kaasaskantavat lauaarvutit, [[IBM 5100]]-t, [[1975]]. aastal. See oli terviklik süsteem, koosnedes sisseehitatud kuvarist, klaviatuurist ja andmesalvestist. Maksis ta kuni 20 000 USD ja oli disainitud peamiselt teadustööks. Kui PC [[1981]]. aastal välja tuli, pandi talle mudelinimeks 5150, kuigi arhitektuuriliselt ei põlvnenud ta 5100 seeriast.
IBM PC loodi Floridas, Boca Rantonis umbes aastaga kaheteistkümnest liikmest koosneva meeskonna poolt, mida juhtis Don Estridge koos juhtivteadur Larry Potteri ja süsteemiarhitekt Lewis Eggebrechtiga. Pärast pikka kaalumist [[Intel 8086]] ja [[Motorola]] [[MC68000]] (16-bitised [[protsessor]]id) vahel, otsustati siiski [[Intel 8088]] kasuks, kuna arvati et teised kaks on liiga võimsad. Järgmisena paluti kirjutada [[operatsioonisüsteem]] nende uuele arvutile [[Digital Research]]il (CP/M-i looja). Kuna Digital Research polnud eriti huvitatud, pöörduti väikefirma poole, kes oli tuntud [[BASIC]] [[programmeerimiskeel]]e pärast (esimesena kasutusel [[Altair 8800]]-s). Selleks firmaks oli [[Microsoft]]. Microsoft aga ei saanud tööga hakkama ja [[Bill Gates]] ostis õigused Seattle Computer Productsi väiksele operatsioonisüsteemile [[Sinclair QDOS|QDOS]] (
Juba [[1983]]. aastal toodi turule mudel [[IBM PC XT]], mis oli esimene IBM PC sisemise kõvakettaga standardvarustuses. Järgnes [[IBM PC AT]] [[1984]]. aastal uue [[Intel 80286]] protsessoriga.
IBM PC 5150 sai edukaks tänu IBM-i nimele ja kuulsusele, kõrgekvaliteedilisele konstruktsioonile (eriti klaviatuur ja kuvar), suurtele laiendamisvõimalustele ja firma otsusele avalikustada täielik tehniline spetsifikatsioon. IBM PC tehniline käsiraamat sisaldas elektroonika jooniseid ja täielikku [[Baasvahetussüsteem|BIOS]]-i lähtekoodi. Kuigi algne IBM PC tehnika on tänaseks päevaks iganenud, on paljud eksemplarid siiski veel (või olid lähiminevikus) kasutusel. Juuni 2006 seisuga kasutati IBM PC AT ja XT mudeleid
==Mudelid==
79. rida:
IBM PC polnud kuigi võimas (nõrgem kui paljud sel ajal turul olnud 8-bitised arvutid). Esimestel PC-del oli 16 kiB [[Muutmälu|RAM]]-i ja neil polnud [[Diskett|disketiseadet]] – Programmide salvestamiseks ja laadimiseks kasutati kassette (käsud kassettidega ümberkäimiseks olid operatsioonisüsteemis olemas kuni MS-DOS 5-ni). Hilisematel eksemplaridel oli juba 64 kiB mälu ja üks või kaks 160 kiB 5,25" pehmekettaseadet.
Kõvaketta installeerimiseks oli vajalik võimsam [[arvuti toiteplokk|toiteplokk]], kuid hiljem toodi turule
[[Emaplaat|Emaplaadil]] oli viis laienduspesa ja laienduskomplektil kaheksa, kuid ühe pesa emaplaadil hõivas laienduskaart ja ühe pesa laienduskomplektil vastuvõtukaart, seega kokku oli kasutada 11 laienduspesa.Normaalseks tööks aga hõivasid osad laienduspesad graafikaadapter, disketiseade ja I/O adapter, kuna ainukesed emaplaadi küljes olevad pesad olid klaviatuuri- ja kassetiport; ka PC speaker oli emaplaadil olemas.
89. rida:
CGA (Color Graphics Adapter) [[videokaart]] võimaldas kasutada tavalist televiisorit või RGBI (Red-Green-Blue-Intensity) kuvarit 5153. Teine võimalus oli kasutada MDA (Monochrome Display Adapter) graafikakaarti koos must-valge kuvari 5151-ga. Samuti sai installida mõlemad graafikakaardid, ning kasutada mõlemat kuvarit korraga, seda muidugi ainult juhul, kui see programmi poolt toetatud oli.
Kuigi televiisoriga ühilduv graafikaadapter ja kassetiport olid mõeldud selleks, et teha sellest koduarvuti, osutus IBM PC siiski kodukasutajale liiga kalliks. Arvuti, millel oli 64 kiB mälu, üks 5,25" disketiseade ja kuvar, maksis 3005 USA dollarit, samal ajal kui kõige odavam konfiguratsioon (1565 dollarit), millel polnud disketiseadmeid ega kuvarit ja ainult 16 kiB mälu, osutus liiga mitteahvatlevaks ega äratanud ostjais huvi. Kuigi IBM PC-st ei saanud enimmüüdud koduarvutit, sai disketiseadmega varustatud mudel üle ootuste
===IBM PC XT (mudel 5160)===
[[Pilt:Isa1.jpg|pisi|Viis 16-bitist ja üks 8-bitine [[Industry Standard Architecture|ISA]] pesa emaplaadil]]
===IBM PC AT (mudel 5170)===
==Tehnika==
102. rida:
Peamist elektroonikaplaati nimetati [[emaplaat|emaplaadiks]]. Põhiliselt oli see mõeldud [[CPU]] ja [[muutmälu]] jaoks, aga ka laiendussiini ja selle pesade jaoks. Emaplaadil asusid ka ROM-süsteem, DMA ja IRQ kontrollerid, abiprotsessori sokkel, elektroonika heli jaoks (PC speaker, toonigeneraator) ja klaviatuuriliides.
Siin, mida 5150-s kasutati, sai väga populaarseks ja nimetati hiljem ümber [[Industry Standard Architecture|ISA]] siiniks.
[[Pilt:KL Quadram Quadboard.jpg|pisi|Quadram Quadboard]]
Kuvar ja disketiseadmed või kõvakettad ühendatakse juhtmetega videokaardi ja kettakontrollerite külge, mis istuvad laienduspesades emaplaadil. Kuna ekstra mälu ja I/O seadmed (nt paralleel-, jada- või internetipordid) tuli lisada laienduskaartidega, oli võimalik kõik viis PC, või isegi XT kaheksa, laienduspesa ära täita ilma
Intel 8086 ja 8088 protsessoritel põhinevad PC-d vajasid laiendatud mälukaarti, et töötada rohkem kui 640 kiB mäluga (kuigi 8088 suutis adresseerida kuni megabaidi mälu). IBM PC AT kasutas Intel 80286 protsessorit, mis suutis adresseerida juba kuni 16 MiB mälu
114. rida:
Originaalne IBM PC klaviatuur oli väga töökindel ja kõrge koostekvaliteediga, algselt välja töötatud [[Põhja-Carolina]]s Datamaster süsteemi jaoks. Iga klahvi tööeaks hinnati kuni 100 miljonit vajutust. IBM 5150 jaoks muudeti algse klaviatuuri korpust nii, et kasutajal oleks võimalik klaviatuurinurka mugavamaks muuta. Võrreldes teiste sel ajal saada olnud väikearvutite klaviatuuridega oli IBM-i oma palju parem ja mängis märkimisväärset rolli kvaliteetse mulje jätmises. Klaviatuuri, koos arvuti endaga, tunnustati disainiauhinnaga. Sügisel 1981 läks ajakiri Byte isegi nii kaugele, et kuulutas 50% 5150 müüginumbritest olevat klaviatuuri "süü". Klaviatuuri tähtsus tuli ilmsiks, kui IBM tõi turule (ebaõnnestunud) mudeli PCjr, mille klaviatuur oli hoopis teistsugune ja keskpärasem ega avaldanud klientidele muljet.
Sellegipoolest sai 5150 84-klahviline klaviatuur kriitikat ebastandardselt paigutatud
Kritiseeriti ka suhtelist häälekaid klõpse, mida iga klahv vajutamisel tegi. Kuna masinakirjutajad olid harjunud hoidma silmi tekstil, kust nad maha kirjutasid, pidid nad toetama mehaanilisele häälele, mille tekitas tähe trükkimine paberile, et olla kindlad vajutuse piisavas tugevuses (ja et sai vajutatud ainult üks kord). Klaviatuuri "klõps" oli mõeldud seda jäljendama, aga osutus hoopis väga tüütuks ja segavaks, eriti kui ühes ruumis oli mitu arvutit. Hilisemad klaviatuurid olid palju vaiksemad.
124. rida:
===Salvestusmeedia===
====Kassett====
Nagu ennist juba mainitud, varustas IBM mudeli 5150 kassetipordiga, et oleks võimalik arvuti külge ühendada juba olemasolev kassetiseade; algselt oligi mõeldud, et kassettidest saavad 5150 kõige tavalisemad salvestuskandjad. Aga inimesed ei võtnud disketiseadme ja kuvarita konfiguratsioone omaks; vaid mõni üksik arvuti väljus tehasest disketiseadmeta. Samuti polnud DOS saadaval kassettidel, vaid ainult diskettidel (nimest
====Disketid====
[[Pilt:IBM Floppy Drive With DOS.jpg|pisi|IBM-i Disketiseade]]
Enamikul 5150 mudelitel oli üks või kaks 5,25"
Disketid olid MFM (modifitseeritud sagedusmodulatsioon) kodeeritud 512-baidisteks sektoriteks ja koosnesid 40 rajast ühe poole kohta 48 rada tolli kohta tiheduse juures, ning olid esialgu vormindatud koosnema kaheksast sektorist raja kohta.See tähendas, et SSDD algne mahutavus oli 160 kiB ja DSDD-l 320 kiB. Hiljem aga uuendati DOS võimalusega vormindada ketastele 9 sektorit raja kohta, mis tagas SSDD-ketastele ja seadmetele 180 kiB mahutavuse ja DSDD-dele 360 kiB. Kuigi kettaid reklaamiti kui vormindamata suurustega
Kui SSDD-seadmed olid alguses ainukesed, millega oli võimalik IBM PC-d tellida, siis hiljem läks IBM üle DSDD-seadmetele, ja ühe või kahe DSDD-seadmega müüdi ka enamik 5150 arvutid. IBM 5150 PC järeltulijal, IBM 5160 XT-l, ei olnud SSDD-variantigi; tavaliselt müüdi see ühe DSDD-seadmega (koos sisemise kõvakettaga). Kuigi tehniliselt oli võimalik hiljem 5150 järele aidata, lisades sellele uuema tehnoloogia disketiseadmeid, ei pakkunud IBM sellist valikut kunagi.
141. rida:
==Välislingid==
*
* [http://www.old-computers.com/museum/computer.asp?c=274 IBM PC ajalugu ja tehniline informatsioon]
* [http://www.vintage-computer.com/ibm_pc.shtml IBM PC pildid ja informatsioon]
* [http://digitize.textfiles.com/items/1982-ibm-personal-computer/ Brošüür novembrist 1982, mis reklaamib IBM PC-d]
[[Kategooria:Personaalarvutid]]
|