Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
== '''COMMON RAIL süsteemid''' ==
 
Kõrgsurve'''Ühisanumsissepritse''' (inglise keeles ''common rail sisepritsitamissüsteemiddirect fuel injection)'' on [[Kütus|kütuse]] pihustamismeetod uute diisel mootorite[[diiselmootor]]<nowiki/>ite jaoks <ref>{{Netiviide|Autor=Matthew Bailey|URL=1. https://www.linkedin.com/pulse/how-common-rail-injection-works-matthew-bailey|Pealkiri=How Common Rail Injection Works|Väljaanne=|Aeg=16.09.2016|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>. ''Common rail'' süsteem koosneb kõrgsurve pumbastkõrgsurvepumbast, [[Pihusti|pihustitest]], kõrgsurveanumistkõrgsurveanumast (''common rail'') ja elektroonilisest juhtblokkistjuhtblokist <ref>{{Netiviide|Autor=Robert Bosch|URL=https://ru.bosch-automotive.com/en_GB/parts_and_accessories/engine_systems_1/diesel/common_rail_injection/common_rail_diesel_motorsys_parts|Pealkiri=Common Rail Injection|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>. Kõrgsurveanumisse on paigaldatud [[rõhuandur]] ja [[rõhuregulaator]]. Regulaator on klapp, mis juhib koos kõrgsurvepumba elektroonika poolt määratud [[Rõhk|rõhku]].
 
CommonÜhisanumsissepritse railsüsteemi süsteemisotsest otsenepihustamist pihustaminereguleerib kontrollitakseelektrooniline elektroonilise juhtblokkigajuhtblokk. Kütuse sisepritsitaminesisepritsimine põlemiskambrisse toimub siis, kui see on maksimaalselt kuum. See teeb kütuse põlemise ühtlasemaks. <ref>{{Netiviide|Autor=Farinia Group|URL=https://www.farinia.com/automotive/common-rail/what-is-common-rail|Pealkiri=What is Common Rail?|Väljaanne=|Aeg=2019|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>
 
Võrreldes tavalise diisel süsteemigadiiselsüsteemiga on ''common rail'' süsteemi eeliseks vähendatudväiksem heitgaaside kogus, rohkem[[Mootor|mootori]] võimsustsuurem mootoril[[võimsus]], madalam [[müra]]- ja vibratsioonitase[[vibratsioon]]<nowiki/>itase, väiksem kütusekulu. Puuduseks on mootori varuosade kallidus ja tihedam hooldeperiood võrreldes traditsioonilisega diiseltraditsioonilise süsteemiga[[Diiselmootor|diiselsüsteemiga]] ja auto kõrgem hind. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://oards.com/common-rail-diesel-engine-info/|Pealkiri=The Advantages and Disadvantages of a Common Rail Diesel Engine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>
Kõrgsurve common rail sisepritsitamissüsteemid on kütuse pihustamismeetod uute diisel mootorite jaoks <ref>{{Netiviide|Autor=Matthew Bailey|URL=1. https://www.linkedin.com/pulse/how-common-rail-injection-works-matthew-bailey|Pealkiri=How Common Rail Injection Works|Väljaanne=|Aeg=16.09.2016|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>. Common rail süsteem koosneb kõrgsurve pumbast, pihustitest, kõrgsurveanumist (common rail) ja elektroonilisest juhtblokkist <ref>{{Netiviide|Autor=Robert Bosch|URL=https://ru.bosch-automotive.com/en_GB/parts_and_accessories/engine_systems_1/diesel/common_rail_injection/common_rail_diesel_motorsys_parts|Pealkiri=Common Rail Injection|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>. Kõrgsurveanumisse on paigaldatud rõhuandur ja rõhuregulaator. Regulaator on klapp, mis juhib koos kõrgsurvepumba elektroonika poolt määratud rõhku.
 
Kõrgsurve pumpKõrgsurvepump toob kütuse paagist kõrgsurveanumissekõrgsurveanumasse, kus elektroonika abil tõuseb rõhk tõuseb kuni 25,000 psi (uutel süsteemidel rõhk võib rõhk olla suurem). Kõrgsurveanum on ühendatud spetsiaalsete torude abil ühendatud pihustitega. JuhtplokkiJuhtploki kaablid on ühendatud pihustitega. <ref>{{Netiviide|Autor=Christine & Scott Gable|URL=5. https://www.thoughtco.com/what-is-common-rail-direct-injection-85223|Pealkiri=What Is Common Rail Direct Injection (CRD)?|Väljaanne=|Aeg=23.04.2018|Kasutatud=06.05.2019}}</ref> Pihusti alumine osa läheb mootori [[Silinder (mootori osa)|silindrisse]]. Kui juhtblokkistjuhtblokist tuleb elektriline impulss pihusti pealepihustipeasse, pihusti avaneb ja läbi selle tuleb kütuse doos, mis satub [[Põlemiskamber|põlemiskambrisse]] <ref>{{Netiviide|Autor=M.Bielecki, .Kryszewski, J.Sawicki, Z.Moczulski|URL=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S147466701765136X|Pealkiri=Electrohydraulic Injector for a Diesel Engine Control System|Väljaanne=|Aeg=may 1980|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>. ElektrilineElektrilise impulss on lühike ja selleimpulsi kestvust mõõdetakse mikrosekunditega.
Common rail süsteemis otsene pihustamine kontrollitakse elektroonilise juhtblokkiga. Kütuse sisepritsitamine põlemiskambrisse toimub siis, kui see on maksimaalselt kuum. See teeb kütuse põlemise ühtlasemaks. <ref>{{Netiviide|Autor=Farinia Group|URL=https://www.farinia.com/automotive/common-rail/what-is-common-rail|Pealkiri=What is Common Rail?|Väljaanne=|Aeg=2019|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>
 
On olemas kolm common railühisanumsissepritse pihustite tüüpi - elektrihüdraulilineelektro[[hüdrauliline]], elektrimagneetiline[[elektromagnetiline]] ja piezo[[Piesoelekter|pieso]]. Elektrihüdrauliline on kõige lihtsaim ja vanem, seda uutele süsteemidele enam ei paigalda uute süsteemide peale .<ref>{{Netiviide|Autor=M.Bielecki, Z.Kryszewski, J.Sawicki, Z.Moczulski|URL=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S147466701765136X|Pealkiri=Electrohydraulic Injector for a Diesel Engine Control System|Väljaanne=|Aeg=may 1980|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>. ElektrimagneetilineElektromagnetiline on uuem ja väga populaarne pihusti tüüp. PiezoPieso pihusti on kõige uuem ja kõige kallim pihusti tüüp, mille eeliseks on kõige suurem ökonoomsus, võimsus ja madal müratase. SellePihusti sees on piezo kristallpiesokristall, mis muudab oma suurust, kui tuleb peale elektriimpulss <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://autoditex.com/page/common-rail-injector--piezo-crip-26-1.html|Pealkiri=COMMON RAIL INJECTOR – PIEZO (CRIP)|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>.
Võrreldes tavalise diisel süsteemiga on common rail süsteemi eeliseks vähendatud heitgaaside kogus, rohkem võimsust mootoril, madalam müra- ja vibratsioonitase, väiksem kütusekulu. Puuduseks on mootori varuosade kallidus ja tihedam hooldeperiood võrreldes traditsioonilisega diisel süsteemiga ja auto kõrgem hind. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://oards.com/common-rail-diesel-engine-info/|Pealkiri=The Advantages and Disadvantages of a Common Rail Diesel Engine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>
 
=== Viited ===
Kõrgsurve pump toob kütuse paagist kõrgsurveanumisse, kus elektroonika abil rõhk tõuseb kuni 25,000 psi (uutel süsteemidel rõhk võib olla suurem). Kõrgsurveanum on ühendatud spetsiaalsete torude abil pihustitega. Juhtplokki kaablid on ühendatud pihustitega. <ref>{{Netiviide|Autor=Christine & Scott Gable|URL=5. https://www.thoughtco.com/what-is-common-rail-direct-injection-85223|Pealkiri=What Is Common Rail Direct Injection (CRD)?|Väljaanne=|Aeg=23.04.2018|Kasutatud=06.05.2019}}</ref> Pihusti alumine osa läheb mootori silindrisse. Kui juhtblokkist tuleb elektriline impulss pihusti peale, pihusti avaneb ja läbi selle tuleb kütuse doos, mis satub põlemiskambrisse <ref>{{Netiviide|Autor=M.Bielecki, .Kryszewski, J.Sawicki, Z.Moczulski|URL=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S147466701765136X|Pealkiri=Electrohydraulic Injector for a Diesel Engine Control System|Väljaanne=|Aeg=may 1980|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>. Elektriline impulss on lühike ja selle kestvust mõõdetakse mikrosekunditega.
 
On olemas kolm common rail pihustite tüüpi - elektrihüdrauliline, elektrimagneetiline ja piezo. Elektrihüdrauliline on kõige lihtsaim ja vanem, seda enam ei paigalda uute süsteemide peale <ref>{{Netiviide|Autor=M.Bielecki, Z.Kryszewski, J.Sawicki, Z.Moczulski|URL=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S147466701765136X|Pealkiri=Electrohydraulic Injector for a Diesel Engine Control System|Väljaanne=|Aeg=may 1980|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>. Elektrimagneetiline – on uuem ja väga populaarne pihusti tüüp. Piezo pihusti on kõige uuem ja kõige kallim pihusti tüüp, mille eeliseks on kõige suurem ökonoomsus, võimsus ja madal müratase. Selle sees on piezo kristall, mis muudab oma suurust, kui tuleb peale elektriimpulss <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://autoditex.com/page/common-rail-injector--piezo-crip-26-1.html|Pealkiri=COMMON RAIL INJECTOR – PIEZO (CRIP)|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=06.05.2019}}</ref>.
 
=== Kasutatud kirjandus: ===