Vandenõuteooria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Sissejuhatus toimetatud.
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}}{{neutraalsusVaidlustatud}}{{keeletoimeta}}
'''Vandenõuteooria''' on seletus, mille kohaselt sündmus või olukord on tekkinud teatud pahatahtlike ja võimsate jõudude vandenõu tagajärjel, ehkki muud seletused võivad olla tõenäolisemad ja tunnustatumad. Vandenõuteooriaid ei saa [[falsifitseeritavus|falsifitseerida]]; nende tõestuseks peetakse nii tõendite puudumist kui ka vastutõendeid, mida siis tõlgendatakse kui tõestusi, mistõttu vandenõust saab pigem usu kui tõe küsimus.
'''Vandenõuteooria''' on oletus (ehk [[hüpotees]]), mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või asjaolude üldtuntud käsitlusi, väites, et sellise käsitlemise [[põhjus]] või sündmused ise on (omakasu või pahatahtlikul eesmärgil) toimunud [[vandenõu]], [[manipuleerimine|manipuleerimise]] või [[libaoperatsioon]]i tulemus.
 
Usk vandenõuteooriasse võib [[psühholoogia|psühholoogiliselt]] olla kahjulik või isegi haiglaslik, olles tugevasti seotud [[paranoia]]ga. Vandenõuteooriad hakkasid [[massimeedia]]s laiemalt levima 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi algul ning on [[folkloristika|folkloristilises]] mõttes sarnased [[linnalegend]]idele, olles iseloomulikuks nähtuseks "[[tõejärgsus|tõejärgsel]] ajastul".
Erinevalt [[teadus]]likest [[teooria]]test on paljud levinud vandenõuteooriad vähe [[põhjendus|põhjendatud]], [[irratsionaalsus|irratsionaalsed]] ja seetõttu harva tõsiseltvõetavad. [[Eeldus]]elt [[järeldus]]ele liikumise asemel on vandenõuteooriatele omane korrastamata [[fakt]]ide kuhjamine. Tüüpiliselt viitavad vandenõuteooriate autorid ainult või peamiselt üksteisele. Neist puudustest hoolimata võivad vandenõuteooriad, kui osavad pettused, olla väga püsivad ning laialdaselt tunnustatud. Vandenõuteooriate levitamine võib olla kaubanduslikult kasulik.
 
==Klassifikatsioon==