Tõejärgne poliitika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lingid |
|||
1. rida:
[[File:EU referendum leave poster, Belfast, June 2016 - geograph.org.uk - 4990237.jpg|thumb|250px|Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust toetavaid plakateid valeväidetega Euroopa Liidu liikmemaksu kohta on toodud näiteks tõejärgsest poliitikast.<ref name="Wollaston" />]]
'''[[Tõejärgsus|Tõejärgne]] poliitika''' ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''post-truth politics)'' ehk '''faktijärgne poliitika''' ehk '''tõepõhjata poliitika''' on [[politiiline kultuur|poliitiline kultuur]], milles avaliku debati käigus apelleeritakse peamiselt avalikkuse emotsioonidele, keskendumata poliitikate tegelikele üksikasjadele, ning väiteid kinnitatakse eelkõige kordamise teel, ignoreerides faktilisi vastuväiteid. Tõejärgsus erineb traditsioonilisest lähenemisest avalikele vaidlustele, kuna tavapärane väidete tõelevastavuse kontroll kuulutatakse teisejärguliseks.
Ehkki sellise poliitilise kultuuri levikut on peetud eelkõige tänapäeva probleemiks, on see teatud määral olnud alati osa poliitikaelust, kuigi enne [[internet]]i tulekut polnud tõejärgne lähenemine nii nähtav, avalik ja mõjukas. Romaanis "[[1984 (Orwell)|1984]]" kirjeldas Briti kirjanik [[George Orwell]] maailma, milles riik muudab ajalooandmeid iga päev, et need sobiksid päevapoliitilise [[propaganda]]ga. Orwelli omaaegne kirjeldus põhines temalt ka teistes teostes kriitikat pälvinud [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] propagandapraktikatel ja [[ajaloovõltsimine|ajaloovõltsimisel]].
6. rida:
Termini tänapäevase kasutuselevõtu alguseks on peetud blogija David Robertsi sõnakasutust 2010. aasta kolumnis ajakirjas [[Grist]].<ref name="HuffCoinage" /><ref name="Coining" /><ref name=economist-10-9-16 /> Poliitikakommentaatorid on täheldanud tõejärgse poliitika esiletõusu Vene, Hiina, Ameerika, Briti, India, Jaapani ja Türgi poliitikas ning mitmetes ühiskondliku debati valdkondades, kus seda ajendavad [[24-tunnine uudistetsükkel]], [[libatasakaalustatus]] uudistes ja [[sotsiaalmeedia]] üha ulatuslikum levik.<ref name=economist-10-9-16/><ref name="Age-abbott" /><ref name="Age-futile" /><ref name="TOI-brexit-trump" /><ref name="Dunt" /><ref name="NSci-revolut" />
2016. aastal valiti "[[tõejärgsus]]" ("''post-truth''") [[Oxfordi sõnaraamat]]u [[aasta sõna]]ks<ref name="wordofyear" />. Varasema aastaga võrreldes kasvas selle sõna kasutamine umbes 2000%.<ref>{{Netiviide|Autor=Laur Viirand|URL=http://uudised.err.ee/v/valismaa/e3e18146-6e55-41e1-9ca2-2a00cfa38815/oxfordi-kirjastuse-hinnangul-on-aasta-sonaks-toejargne|Pealkiri=Oxfordi kirjastuse hinnangul on aasta sõnaks "tõejärgne"|Väljaanne=ERR.ee uudised|Aeg=16.11.2016|Kasutatud=}}</ref> Sõna valiti aasta sõnaks selle laialdase leviku tõttu 2016. aasta poliitilises kontekstis seoses [[Brexit]]i rahvahääletuse kampaania ning USA presidendivalimistega, kus tõejärgse poliitika vahendeid kasutasid laialdaselt peamiselt [[Suurbritannia]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkumise ning [[Donald Trump]]i presidendiks valimise pooldajad.<ref name="Freedland-nojoke" /><ref name="WaPo-era" /><ref name="Sambrook" />
[[Rein Raud]] on öelnud, et "ei olegi mõtet tõejärgsusele vastandada "tõde" ja "fakte", vaid hoopis kriitikat ja analüüsi" ning juhtinud tähelepanu sellele, et tõejärgses inforuumis tuleb meeles pidada, et kogu informatsioon ei ole sugugi oma väärtuselt ühetaoline.<ref>Rein Raud: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/teeme-toe-jalle-suureks/ "Teeme Tõe jälle suureks?"] Sirp, 27. jaanuar 2017</ref>
16. rida:
* [[Läänejärgne ajastu]]
* [[Korrajärgne valitsus]]
* [[Tõejärgsus]]
==Viited==
| |||