Flandria krahvkond: erinevus redaktsioonide vahel

[[Flandria dünastia]] püsis võimul aastani 1119, kui [[Balduin VII (Flandria)|Balduin VII]] suri pärijateta ja krahvkonna päris [[Charles I (Flandria)|Charles Hea]] Taani dünastiast. Pärast lühikest vahepala Normandia [[Guillaume Cliton]]i ajal (1127–1128) läks krahvkond [[Thierry (Flandria)|Thierry]] kätte [[Elsassi dünastiastdünastia]]st. Thierry (1128–1168) ja tema järglase [[Filips I (Flandria krahv)|Elsassi Filipsi]] ajal Flandria tähtsus ja võim kasvasid.

Kaubanduspartneriteks olid [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]], [[Baltimaad]] ja [[Keskaegne Prantsusmaa|Prantsusmaa]] merd pidi ning [[Reinimaa]] ja [[Itaalia]] maad pidi. Villakaubandus Inglismaaga oli eriti tähtis [[kalevitööstus]]e tõusule Flandrias. Paljude Flaami linnade rikkus (nagu nende kellatornid ja riidesaalid tunnistavad) tuli [[draperii]]tööstusest. Peale selle oli teraviljakaubandus Inglismaaga ja läbi Hollandi [[Hamburg]]iga samuti tähtis. [[Saint-Omer]]ist sai 12. sajandil kõige tähtsam transiitsadam Prantsuse veinile. Need olid Flaami kaupmeeste läbimurdesajandid, koos oma kaubavahetusega Inglismaa, Baltimaade ja Edela-Prantsusmaaga, samuti kaubateedega [[Reinimaa]]le ja Itaaliasse, kuigi hiljem vaid Champagne'i aastalaadad. Flandria õitsvad kaubalinnad tegid sellest ühe kõige linnastunuma Euroopa osa.

Aastal 1194 järgnes Elsassi dünastiale [[Balduin I (Ladina keisririik)|Balduin IX]] teisest [[Flandria dünastia]]st.

[[1204]]. aastal alistus [[Konstantinoopol]] [[Konstantinoopoli piiramine (1204)|piiramise]] järel [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja ristirüütlitele]]. [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] keisritroonile on kaks pretendenti: Montferrat’ Bonifatius ja [[Flandria krahv]] (1194–1205) ja [[Hainaut' krahvkond|Hainau' krahv]] (1195–1205) Baudouin.<ref>{{Raamatuviide|autor=Madden, F. T.|pealkiri=The Fourth Crusade: Event, Aftermath, and Perceptions|aasta=2004|koht=USA|kirjastus=Saint Louis University|lehekülg=45}}</ref>, [[Ladina keisririik|Ladina]] [[Ladina keiser|keisriks]] (1204–1205) valiti [[Baudouin I (Ladina keiser)|Baudouin I]], kes krooniti 16. mail 1204 [[Hagia Sophia|Hagia Sophia katedraalis]]. 1204. aasta paktiga määrati kindlaks, et Ladina keisri valdusesse kuuluvad alad moodustavad kolmandiku riigist, õlejäänud osad tuli jagada aga veneetslastest ja frankidest ristisõdijate vahel. Baudouin I-le järgnes keisrina (1205–1216) tema noorem vend [[Henri (Ladina keiser)|Henri I]].

[[13. sajand]]i algusest peale kuulus [[Brugge]] [[flaamid|flaami]] rõivalaatade ringi. Linna [[kaupmees|kaupmehed]] asutasid [[kaubakontor]]eid teisteski linnades, ka Inglismaal ja [[Šotimaa]]l. [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] [[koge]]sid saabus Bruggesse nii palju, et nad ei mahtunud Dammesse ära ja [[sadam]]at laiendati teisel pool [[Westerschelde]]t asuvasse [[Sluis]]i. [[13. sajand]]il oli [[Gent]] [[Euroopa]] suurim linn [[Pariis]]i järel. Gent oli suurem kui [[London]], [[Köln]] või [[Moskva]]. [[Linnamüür]]iga piiratud alal elas 65 tuhat inimest. Keskajal oli Gent tähtsaim rõivatööstuse linn, sest linnalähedaste jõgede lammid[[lamm]]id olid [[lambakasvatus]]eks väga sobivad. [[Villatööstus]] tekitas Genti ümber Euroopa esimese tööstuspiirkonna. [[Vill]]a tuli isegi [[Inglismaa]]lt sisse vedada., Seetõttuseetõttu oli [[Flandria]] Inglismaaga traditsiooniliselt heades suhetes. [[1277]] saabus Bruggesse esimene [[Genova]] kaubalaevastik, mis pani aluse otsesuhetele [[Vahemere maad|Vahemere maadega]]. Algas kauplemine [[Levant|Levandist]] pärit [[vürts]]idega. [[Kapital]]i sissevool koos uue [[kaubandus]]e ja [[rahandus]]e võtetega muutsid täielikult Brugge [[pangandus]]e. [[1309]] avati Brugges [[börs]], mis oli üks esimesi börse maailmas, kui mitte kõige esimene. [[1314]] saabusid Bruggesse ka [[Veneetsia]] laevad.