Redaktsioon: 18. märts 2019, kell 09:54 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust P →‎Riia Rootsi kuningriigi Liivimaa provintsis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. juuni 2019, kell 14:16 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P →‎Riia Põhjasõjas Uuem muudatus →
97. rida: Pärast Rootsi [[Narva lahing (1700)\|vägede võitu Narva all]] suundus Rootsi kuningas Karl XII piiratava [[Riia]] juurde ning vabastas linna piiramisest. 9. juulil 1701 toimus Riia all [[Spilve lahing]], mille käigus purustati August II väed ning ka talle abiks saadetud vene väekoondis [[Lucavsala]] (''Lutzausholm'') saarel. [[Koknese piiskopilinnus]]es paiknenud Vene väed [[Anikita Repnin]]i juhtimisel taganesid Venemaale, [[Pihkva]]sse. [[File:Riga plan by DEWITT - GMII.jpg\|pisi\|left\|200px\|[[Riia piiramine (1710)]]]] Pärast Rootsi vägede kaotust Ukrainas [[Poltava lahing]]us, alustasid Vene väed Liivimaa lõplikku vallutamist 27. oktoobril (ukj 6. oktoobril) 1709. [[Riia piiramine (1710)\|Riia piiramine]] algas Vene vägede poolt linna pommitamisega [[suurtükk]]idest. Novembris tegi tsaar [[Peeter I]] ise, hõivatud ja [[Cobroni fort\|Cobroni fordist]], Peterschanzeks ümbernimetatud fordist kolm esimest suurtükilasku Riiale. Riia blokeeriti Vene vägede poolt ja 2. (13. ukj) detsembril suleti linna ümber blokaadirõngas. [[Anikita Repnin]]i juhtimisel. ~~1711~~1710. aasta mais toodi Riia alla piiramissuurtükid, 4. (15.) juulil Riia linna komandant [[Nils Stromberg]] kapituleerus, pärast ebaõnnestunud Rootsi laevastiku dessandi katset [[Dünamünde]] juures. Vene sõjavangi langes Riia garnisonist 5132 meest, kellest 2905 olid haiged. {{Vaata\|Riia piiramine (1710)}}, ''[[1710. aasta katkuepideemia]]''

Riia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel