Claude Lévi-Strauss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Strukturalism: link |
|||
33. rida:
===Strukturalism===
Strukturaalset analüüsi kasutas Lévi-Strauss sugulussuhete, klassifikatsioonide ja müütide uurimisel. Strukturaalne analüüs lähtub eeldusest, et tähenduslikud ei ole mitte üksikud elemendid, vaid nendevahelistest suhetest moodustunud struktuurid. Nii nagu [[strukturalistlik keeleteadus]] analüüsib [[fonoloogia|fonoloogilised]] kooslused [[foneem]]ideks, mille kombinatsioonid moodustavad tähenduslikke sõnu, võib Lévi-Straussi arvates analüüsida ka mütoloogiad [[müteem]]ideks, mille kombinatsioonid moodustavad tähenduslikke müüte.
Tänu strukturaalsele analüüsile saab uurija keskenduda müütide vormile. See võimaldab omavahel kõrvutada suurt müütide hulka, mille vahel me muidu sarnasusi ei märkaks. Müüdid ühendavad endas sünkrooniat ja diakrooniat, [[keel (keeleteadus)|keelt]] ja [[kõne (keeleteadus)|kõnet]], luues teatava "absoluutse objekti" kolmandal tasandil. Seetõttu toimivad müüdid nagu [[noodikiri]], kus on ühtviisi tähtis nii [[noot (muusika)|nootide]] järgnevus ([[meloodia]]) kui ka nende samaaegsus ([[harmoonia (muusika)|harmoonia]]). Lévi-Straussi arvates ongi mõned müüdid üles ehitatud nagu [[sonaat]] või [[sümfoonia]]. Seejuures pole müüdil aga kunagi ühte algupärast versiooni, vaid ta kujutab endast kõigi olemasolevate versioonide summat. Müüt jääb müüdiks seni, kuni teda müüdina tajutakse. Teisest küljest võivad aga müütidena toimida ka ajaloolised sündmused või poliitilised [[ideoloogia]]d.
| |||