Karinõmme mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
5. rida:
=== Rootsi aeg, Freyburg ja Bülderingid ===
[[Fail:Bueldring COA Klingspor 1882.png|pisi|von Büldring suguvõsa vapp]]
Mõis rajati [[Karinõmme]] külla arvatavasti 16. sajandi lõpus või 17. sajandi alguses. 1592 pantis kuningas [[Johan III]] [[Christoph Seydel von Freyburg|Christoph Seydel von Freyburgile]]ile palgavõla eest 6 adramaad [[Paimvere]] (''Poinower'') ja 4 adramaad [[Sõnniku]] (''Sönnicke'') küladest, millele kuningas [[Zygmunt III Waza|Sigismund]] lisas juurde 9,5 adramaad Sõnniku külast, 7 adramaad [[Pivarootsi]] (''Piwarotzi'') ja ''Cardina'' küladest ning 1,25 adramaad Paimvere külast. 1608 doneeris kuningas [[Karl IX]] von Freyburgile lisaks ka juba olemasoleva Karinõmme mõisa, mille omakorda konfirmeeris kuningas [[Gustav II Adolf|Gustav Adolf]] 1614. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16789&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=Karin%C3%B5mme&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotydENQDAUheFd7gIUETkdwRByQ0NDm3D1QcRYJrAYytN%252F8h2Gwm6RakbxDYEqQaP13soaukQML%252B1Ar%252BcglvCoNNv4jIgpqObF%252But0zkQBzX%252FV2wo0se8D9%252FHOQGYlfRw3oIonfQ%253D%253D|Pealkiri=Karinõmme mõis|Väljaanne=Rahvusarhiivi kinnistute register|Aeg=|Kasutatud=21.10.2017}}</ref>
 
1630 konfirmeeris kuningas Gustav Adolf mõisa koos Paimvere, Sõnniku, Pivarootsi ja [[Sipa]] küladega Christoph von Freyburgi lapselapsele [[Christoffer Büldering|Christoffer Bülderingile]]ile (ka Buelderingk, Büldring)(abielu kaudu Gertrud von Nierothiga kuulusid talle ka [[Taevere mõis|Taevere]] ja [[Kriimani mõis|Kriimanni]] mõisad<ref>{{Netiviide|Autor=Hagemeister, H. von|URL=https://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ|Pealkiri=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, 1–2. köide, lk 203|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=22.10.2017}}</ref>).<ref name=":0" />
 
1637. aastal kuulus Karinõmme mõisale Paimvere (''Painuör'') küla 9 talupojaga, Pivarootsi (''Piewarotz'') küla 8 talupojaga, Sipa (''Sipp'') küla 3 talupojaga ja Sõnniku (''Sönnigk'') küla 11 talupojaga. Mõisa suurus oli kokku 10 1/8 [[Adramaa|adramaadadramaa]]d.
 
1663 pärandas Christoffer Büldering nimetatud valdused edasi oma pojale, leitnant [[Hermann von Büldering|Hermann von Bülderingile]]ile. 1672 pantis Hermann von Büldering Karinõmme koos Paimvere ja Sõnniku küladega rüütelmeister [[Johann Heinrich von Derfelden|Johann Heinrich von Derfeldenile]]ile, kellele kuulusid ka [[Velise mõis|Velise]], Veltsa ja [[Jädivere mõis|Jädivere]] mõisad (siit peale kuulub Karinõmme pikka aega naabermõisa Veltsaga samasse omandisse). Sipa küla loovutas Büldering aga 1674 võla katteks [[Johann von Mohrenschild|Johann von Mohrenschildile]]ile.<ref name=":0" />
[[Fail:Derfelden COA.jpg|pisi|von Derfelden suguvõsa vapp]]
 
=== Derfeldenid, Helwigid ===
1710. aastal päris mõisa Johann Heinrich von Derfeldeni poja [[Hans Heinrich von Derfelden|Hans Heinrich von Derfeldeni]]i tütar Gertrude Sophie (mõisa valdajateks olid tema abikaasad - [[Berend Wilhelm von Taube]] ning selle surma järel 1726 aastal ooberst [[Berend Erich von Schwengelm]]). 1757 omandas mõisa avalikul müügil [[Berend von Toll]], tehes seda Gertrude Sophie nõdrameelse venna, Hans (nimetatud ka Johann) Heinrich von Derfeldeni, jaoks.<ref name=":0" />
 
1765 müüsid Hans Heinrich von Derfeldeni pärijad mõisa 12900 hõberubla eest major [[Karl Friedrich von Helwig|Karl Friedrich von Helwigile]]ile, kelle poeg [[Karl Thure von Helwig]] müüs 1767 mõisa oma õe Anna Charlotte mehele, kapten [[Wilhelm Gustav von Wrangell|Wilhelm Gustav von Wrangellile]]ile. 1774 eraldati Karinõmmest [[Aru mõis (Mihkli)|Aru mõisa]] osa, mis sai iseseisvaks mõisaks, kuid jäi pikka aega samasse omandisse. 1787 läks mõis müügi teel tagasi Anna Charlotte vennale, [[Karl Thure von Helwig|Karl Thure von Helwigile]]ile, kes 1810 pärandas oma valdused, sealhulgas Karinõmme, edasi oma tütrele Anna Christina von Rosenile (abikaasa [[Otto Johann Stephan von Rosen]]).<ref name=":0" />
 
=== Uexküllid ja teised ===
[[Fail:Uexküll.jpg|pisi|von Uexküll suguvõsa vapp]]
1839 läks mõis edasi Anna Christina von Roseni tütre, paruness Karoline Sophie Louise von Uexkülli (abikaasa [[Johann Karl von Uexküll]]) valdusse ning sealt 1846 omakorda viimase poja [[Bernhard Otto Jakob von Uexküll|Bernhard Otto Jakob von Uexkülli]]i valdusse, kellele kuulusid ka [[Keblaste mõis|Keblaste]], Aru ja Veltsa mõisad.<ref name=":0" />
 
1866. aasta vallaseadusega loodi Aru, Karinõmme, Keblaste ja Veltsa mõisapiirkondi hõlmav [[Veltsa vald]].
 
1880 müüs Bernhard Otto Jakob von Uexküll osa Karinõmme mõisa maadest (mõisamaad koos Suurepea, Kalmo ja Sipelga taludega) [[Alexander von Kursell|Alexander von Kursellile]]ile, jättes teise osa oma vennale [[Alexander von Uexküll|Alexander von Uexküllile]]ile. 1885 ja 1886 läksid nii Kursellile müüdud Karinõmme mõisamaad kui ka Uexküllidele alles jäänud ja Veltsaga liidetud Karinõmme talumaad edasi [[Bernhard Jakob Johann Ludwig von Uexküll|Bernhard Jakob Johann Ludwig von Uexküllile]]ile, kes 1888 müüs need koos [[Oidrema mõis|Oidrema]] mõisaga edasi parun [[Roman Gotthard von Maydell|Roman Gotthard von Maydellile]]ile.<ref name=":0" />
 
Roman Gotthard von Maydell pärandas mõlemad mõisad 1906 oma lesele Natalie (Nelli) Magdalene Ottilie Elisabeth von Maydellile (sünd von Lueder) ja tütardele Katherinele ja Maragrethele. 1914 omandas mõisad kinkelepinguga [[Gotthard von Schilling]] ning kinkis need 1917 edasi [[Berend Hermann Otto von Wetter-Rosenthal|Berend Hermann Otto von Wetter-Rosenthalile]]ile, kes oli ühtlasi ka viimane mõisa võõrandamiseelne omanik.<ref name=":0" />
 
=== Mõisa omanikud läbi aegade ===
60. rida:
|-
| rowspan="2" |[[Helwig|von Helwig]]
|[[Karl Friedrich von Helwig|Karl Friedrich von Helwigile]]ile
|ostuleping 1765
|-
119. rida:
 
== Viited ==
{{viited}}
<references />
 
{{Mihkli kihelkond}}
 
[[Kategooria:Läänemaa mõisad]]
[[Kategooria:Lääneranna vald]]