Eduard von Dellingshausen: erinevus redaktsioonide vahel

[[1917]]. aastal, kui baltisaksa rüütelkondi ähvardas enamlastepoolne likvideerimine, otsustas Dellingshausen sidemed [[Venemaa]]ga katkestada ning kuulutas 13. detsembril [[Eestimaa hertsogiriik|Eestimaa hertsogiriigi]] [[Nõukogude Venemaa]]st sõltumatuks. Samuti esitas ta [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigile]] palve Eestimaa okupeerida. Sellest said aga teada enamlased, kes [[1918]]. aasta jaanuaris Dellingshauseni vangistasid ja kogu Balti aadli [[lindprii]]ks kuulutasid. Jaanuarist märtsini 1918. aastal viibis Dellingshausen koos teiste juhtivate baltisakslastega Petrogradis [[Krestõ vangla]]s ning ta mõisteti nõukogudevastase tegevuse eest surma. Tänu Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]u tingimustele õnnestus tal hukkamist vältida ning ta naasis Eestimaale.

 

 

Alates 1918. aasta detsembrist kuni oma surmani elas Dellingshausen Saksamaal. Ta on maetud Eestisse, Haljala surnuaia Dellingshausenite hauaplatsile Lääne-Virumaal.

 

==Välislingid==

 

{{algus}}