Rainer Maria Rilke: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
==Noorus ja õpingud==
 
René Karl Wilhelm Johann Josef Maria Rilke sündis [[Praha]]s Josef Rilke ja Sophie Entzi pojana. Rilke ema kutsus oma poega nimega SophiaSophiaks ja sundis teda kuni viienda eluaastani kandma tütarlaste riideid – arvatavasti kompenseerides nii oma imikuna surnud tütre kaotust. See fakt jättis sügava jälje Rilke hilisemale loomingule. Samas mõjutas ema oluliselt Rilke teed luule juurde.
 
Rilke vanemad lahutasid, kui tulevane luuletaja oli üheksa-aastane. Kümneselt saatis isa Rilke sõjaväeakadeemiasse, kus poiss veetis järgmised kuus aastat. Karm sõjaväeline elu puhtalt meeste seltskonnas traumeeris tundlikku poissi väga ning ta jättis kuus aastat hiljem tervise tõttu kooli pooleli. Seejärel õppis ta Linzi ärikoolis, kust visati aasta hiljem välja lubamatu armuafääri tõttu mõni aasta vanema lapsehoidjaga. Nüüd olid sõjaväelase ja ärimehekarjäär tema jaoks välistatud. Ta jätkas oma õpinguid hiljem Praha, [[München]]i ja [[Berliin]]i ülikoolides, õppides kirjandust, kunstiajalugu, filosoofiat ning lõpuks õigusteadust.
1919 sõitis luuletaja sõjajärgse segaduse eest pääsemiseks Šveitsi ja jätkas seal poolelijäänud luuletsükli kirjutamist. Pärast sekeldusi elukoha leidmisega lõpetas ta veebruaris 2022 mõne nädala jooksul tsükli "Duineser Elegien". Üsna pea valmisid mõlemad osad luuletsüklist "Sonette an Orpheus". Neid kaht teost peetakse Rilke loomingu kõrgpunktiks.
1923–261923–1926 võitles Rilke juba terviseprobleemidega, käies korduvalt sanatooriumides ja kolides tervise turgutamiseks ajutiselt Pariisi. Sel perioodil suutis ta veel kirjutada mitmeid luuletusi.
 
1926 kirjutas Rilke oma Milanos elavale Mussolini-vastasele tuttavale Aurelia Gallaratti Scottile mitu kirja, milles ülistas Mussolini võimu, pidas Itaaliat õnnelikuks riigiks ja väitis, et humanism ja vabadus olevat vaid kujutlused, mis oleksid Euroopa äärepealt juba hävitanud. <ref>Rainer Maria Rilke. „Lettres Milanaises. 1921–1926“, Pariis 1956, lk 84 jj, lk 184–186</ref>
 
Rilke suri 29. detsembril Prantsusmaal Motreaux’ lähedal sanatooriumis leukeemiasse. Ta on maetud Šveitsi Raroni mägikalmistule oma viimase elukoha ligidusseläheduses. <ref> [http://knerger.de/html/rilkeschriftsteller_8.html knerger.de, Rainer Maria Rilke] </ref>
 
 
==Stiil ja mõjutajad==
Schopenhauerist ja Nietzschest mõjutatud Rilke teoseid iseloomustab terav kriitika kristluse teispoolsuseülistuse ja ühekülgse teaduslik-ratsionaalse maailmatõlgenduse suhtes. 1911 Tuneesias, Egiptuses ja Hispaanias käies tutvus ta islamiga, mis muutus tema jaoks „moonutamata maailmaruumi religiooniks“. Samuti paelus teda väga araabia keel.
Keskmisest loomeperioodist 1902–1910 kerkivad esile "Neuen Gedichte" ja romaan "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Neis teostes pöördub ta inimlike põhikogemuste poole, kuid ei vaatle enam inimese siseelu nagu varasel perioodil, vaid selle sümboolseid peegeldusi kogetud asjadel.
 
Hilistes teostes, 1912–221912–1922, valab Rilke luulevormi oma elujaatuse ning tegeleb nii elu kui surma hõlmava olemisega. Ta viimaste eluaastate teosed jagunevad eri gruppideks: mõned luuletused on rõõmsameelsed ja muretud, sageli täpsed ja lakoonilised loodusluuletused, teised aga jahedad eksperimendid keelega.
 
 
 
== Teosed eesti keeles ==
* "Malte Laurids Brigge ülestähendused". Tõlkinud ja järelsõna: [[Tiiu Relve]]. [[Loomingu Raamatukogu|LR]] [[1989]], nr 32–35
139 356

muudatust