Emotsionaalne intelligentsus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Emotsionaalne intelligentsus''' ehk '''emotsionaalne andekus''' ehk '''tundetarkus''' ehk '''tundetaip'''<ref>See [[Rain Kooli]] uudissõna märgiti ära sõnavõistlusel [[Sõnaus]] [[2010]]</ref>

ehk '''EI''' (inglise keeles ''EQ'') hõlmab:

 

Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija [[Daniel Goleman]]i arvates on EQ olulisemgi kui [[IQ]]. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Psühholoogide uurimused on näidanud, et EQ ei ole tegelikult valiidne kontseptsioon<ref>https://www.researchgate.net/publication/247689668_Remaining_Issues_in_Emotional_Intelligence_Research_Construct_Overlap_Method_Artifacts_and_Lack_of_Incremental_Validity</ref>.

Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist [[intelligentsus]]ega, mis viitab võimele asjadest kiiresti ja õigesti aru saada. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega või viitega eesmärgipärasele käitumisele, mis teadlikult püüab inimeste emotsioone mõista ja nendega midagi ette võtta . Samuti heidetakse EI mõiste kasutajatele ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. Teadlased ütlevad, et emotsionaalne intelligentsus on teaduses tarbetu mõiste, kuna EIga seotud omadused on kirjeldatud ühelt poolt isiksuse omadustena (mõõdetavad näiteks isiksuse viiefaktorises mudelis), samas võime ära tunda teise kavatsusi ja emotsioone on seotud üldise võimekusega (ehk [[IQ]]).

 

 

 

EI mõiste ei tohiks paljude teadlaste arvates olla teaduslik termin, samas paljud juhtide koolitajad kasutavad seda mõistet rohkelt, viidates peaasjalikult asjaolule, et inimeste emotsioonid on tulemuse poole pürgimisel olulise tähtsusega ning suhetele ja emotsionaalsele enesetundele peaks edukas juht tähelepanu pöörama. EI mõiste aktiivsed kasutajad kannavad endas sõnumit, et inimestega suhtlemise stiil on oluline ning sõnu tuleks enne kasutamist hoolikalt valida. EI mõiste kasutajad, kes teevad teadust, rõhutavad oskuste ja suhete loomise praktiseerimist käitumuslikult: EI edukas praktiseerija võtab suhete ja emotsionaalse kliima loomiseks teadlikult aega. Räägitakse [[empaatia]] praktiseerimisest, mis tähendab, et empaatilises tegevuses sisaldub teadlik soov mõista emotsioone ja teise inimese taju ja emotsioone reguleerida. EI kriitikud ütlevad, et kui EI on tõepoolest ainult midagi sellist, mida edukas inimeste juht käitumuslikult teeb, siis intelligentsuse mõiste kui viide võimekusele on sisuliselt eksitav ja koguni vale.

 

==Kirjandus==

* Bradberry, Travis and Greaves, Jean. (2009). ''Emotional Intelligence 2.0''. San Francisco: Publishers Group West. ISBN 9780974320625

* Schulze and R.D. Roberts (Eds.), International Handbook of Emotional Intelligence. 2005 Cambridge, MA: Hogrefe & Huber.

 

[[Kategooria:Psühholoogia]]