Soome maapäev: erinevus redaktsioonide vahel

'''Soome maapäev''' ([[soome keel]]es ''Suomen maapäivät'', hiljem ''valtiopäivät''; [[rootsi keel]]es ''Finlands Lantdagar'') oli [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigi]] nõuandev kogu aastatel 1809 kuni 19061809–1906 ja ühtlasi [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|Rootsi riigipäeva]] volituste ülevõtja. Termin ''valtiopäivät'' tähistab tänapäeval [[Eduskund|Soome parlamendi]] iga-aastast istungjärku. Rootsikeelse nimega ''Riksdagen'' tähistatakse Soomes nii sealset parlamenti ennast kui ka selle istungjärke.

[[Rootsi]] ja [[Venemaa]] vahel peetud [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Soome sõja]] ajal kogunesid okupeeritud Soome nelja seisuse (aadlikud, vaimulikud, linnakodanikud ja talupojad) esindajad tsaar [[Aleksander I]], vastse [[Soome suurvürst]]i, kutsel [[Porvoo]]sse vahemikus 25. märtsist kuni 19. juulini 1809. Keskne Porvoos aset leidnud sündmus oli monarhi ametivande andmine ja seisuste tõotuste andmine 29. märtsil [[Porvoo toomkirik|toomkirikus]]. Iga seisus vandus truudust, kohustudes võtma keisri ja Soome suurvürsti vastu oma tõelise valitsejana, ning kohustudes säilitama [[põhiseadus]]t ja valitsemisvormi muutumatuna. Seejärel tõotas Aleksander I valitseda Soomet kooskõlas sealsete seadustega. Arvati, et see tähendab põhiliselt seda, et keiser kinnitas aastast 1772 pärineva Rootsi riigi [[Rootsi 1772. aasta põhiseadus|valitsusvormi]] kui Soome põhiseaduse, kuigi seda tõlgendati ka kui olemasolevate eeskirjade ja seaduste austamist. Maapäeval nõuti, et maapäev koguneks uuesti pärast seda kui Soome sõda on lõpplahenduseni jõudnud. Kuigi sama aasta [[17. september|17. septembril]] sõlmiti konflikti lõpetanud [[Hamina rahu]]leping, möödus veel viis aastakümmet enne, kui Soome seisused taas kokku kutsuti.

==Seisused kogunevadkogunesid uuesti==

Alles [[1863]]. aasta juunis, pealepärast [[Krimmi sõda]], kutsus [[Aleksander II]] seisuste esindajad uuesti kokku. 18. septembril peeti avatseremoonia ja keiser esitas oma pöördumise, milles ta tõotas põhiseadust muuta. Muudatused hõlmasid ka maapäeva regulaarselt kogunevaks organiks muutmist: lubadus, mida keiser ka pidas kui maapäeva [[1867]]. aasta jaanuaris uuesti kogunes (kus võeti vastu maapäeva töökorralduse seadus). Maapäev pidanuks hakkama kogunema vähemalt igal viiendal aastal, kuid tegelikkuses kogunes maapäev igal kolmandal aastal. 1867. aasta maapäev lükkas nähtavasti tagasi [[ajakirjandusvabadus]]t käsitleva seaduse ja selle tulemusena kehtestati [[tsensuur]]. 1860. aastate maapäevad lõid töötava ja regulaarselt koguneva Soome parlamendi, kuid see tähistas ka lubatud põhiseadusreformi lõppu.

Aastal [[1899]] allkirjastas suurvürst [[Nikolai II]] dokumendi, mida hiljem hakati kutsuma nimega [[veebruarimanifest|veebruarimanifestiks]]. Maapäeva Soome siseasjadega seotud volitusi nõrgestati ja neid anti üle Venemaa ministritele. Maapäeva õiguskomitee võttis samal aastal vastu seisukoha, mille järgi ei olnud manifest Soomes õiguslikult kehtiv.

AlatesAastatel aastast 1869 kuni aastani 19061869–1906 oli Soome maapäeva koosseis järgmine:

Oma tegevusaja jooksul kogunes Soome maapäev, ja neli seisust, millest see koosnes, hulgas erinevates kohtades. 1860. aastatel kohtusid kõik seisused Soome aadelkonna hoones. Kui Soome aadelkond kohtus seal järjepidevalt kuni aastani 1906, kohtusid kolm teist seisust muudes kohtades: näiteks aastal 1888 koguneti [[Ateneum]]i kunstimuuseumi vastvalminud hoones. Aastast 1891 kuni 1906. aasta parlamentaarse reformini kohtusid mainitud kolm seisust, vaimulikkond, linnakodanikud ja talupojad, vastvalminud maapäevahoones (''Säätytalo'', ''Ständerhuset''). Ent maja koosolekuruumid olid liiga väikesed 200 liikmest koosneva ühekojalise parlamendi jaoks. Hiljem on maapäevahoonet riigiga seotud ülesannete täitmiseks kasutatud vaid episoodiliselt, kuid regulaarselt on hoonehoonet leidnudkasutanud kasutust teadusliketeadus- ja akadeemilisteakadeemilised organisatsioonideasutused ja pooltorganisatsioonid.

|1904–19051904.–1905. aasta maapäev

|1905–19061905.–1906. aasta maapäev