Normandia dessant: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
29. rida:
1944. aasta juunis oli kaks kolmepäevalist perioodi, kus mõõnaaeg langes varahommikule – 5.–7. ja 18.–20. juuni. Et halva ilma puhul kõik järgnevad kuupäevad varuks jääksid, planeeris [[Dwight Eisenhower|Eisenhoweri]] staap Normandia dessandi alguse esmaspäevaks, 5. juuniks. Staabipaberitel kandis see dessant koodnime ''Overlord'', kuid et merel tõusis torm ja ilmateade lubas tugevat tuult, madalat pilvisust ja vähest nähtavust ka 5. juuni hommikuks, andis Eisenhower (hilisem Ameerika Ühendriikide president aastatel 1953–1961) käsu operatsiooni ''Overlord'' algus 24 tundi edasi lükata.
[[File:Allied Invasion Force.jpg|pisi|left|]]
Kolmanda, kuid mitte väiksema probleemina kerkis esile sõdurite varustamine kõige vajalikuga ja sõjatehnika viimine üle La Manche'i väina, sest rindel võitlevate meesteni kõige vajaliku toimetamine on strateegiliste otsuste langetamisel üks tähtsamaid tegureid. Planeerijate probleem seisnes selles, et iga lahingus osalev diviis vajas umbes 600 tonni kõikvõimalikku varustust päevas. Seepärast tuli pikemaajalise lahendusena rajada korralik sadam. Sellekohased projektid, mis kokku said koodnime ''Mulberry'', nägid ette tuua kohale 50 000 tonni teraskonstruktsioone, 1 000 000 tonni betooni, 10 kilomeetrit sadamasildu ja panna La Manche'i põhja 193 kilomeetrit kaableid. Ajutisi sadamaid hakati ehitama 8. juunil 1944, kaks päeva pärast dessandi algust, ja nädala lõpuks olid need juba kasutusel.
==D-päev==
[[File:101st Airborne drop pattern, D-Day, 6 June 1944.JPG|pisi|left|USA [[101. õhudessantdiviis]]i dessanteerumissalad]]
Pärast kolm aastat kestnud kavandamist alustasid 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki, [[6. juuni]]l 1944 [[Prantsusmaa]]l Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti. Esimesed ründajad jõudsid kohale õhust, mitte merelt, kui kaks õhudessanti, Ameerika ja Inglise oma, maandusid [[Orne]]'i jõe ja [[Sainte-Mère-Église]]'i linna vahelisel alal. Kokku maandus õhust umbes 25 000 meest, neist umbes 15 000 [[langevari|langevarjudel]] ja ülejäänud [[plaaner]]eil. Õhu teel veeti kohale ka 567 autot, 18 kergtanki ja 362 kergsuurtükki. Nende ülesandeks oli takistada Saksa soomusjõudude pealetungi liitlaste maabumispaigale ja hõivata sillad ja lüüsid Douve'i jõel ning tammid sealsetel üleujutusaladel. ▼
[[File:82nd Airborne drop pattern, D-Day, 6 June 1944.JPG|pisi|USA [[82. õhudessantdiviis]]i dessanteerumissalad]]
[[File:Naval Bombardments on D-Day.png|pisi|left|Briti pommitajate pommirünnak mererannikule]]
[[File:Hms arethusa map.png|pisi|Liitlasvägede dessantlaevastik]]
▲Pärast kolm aastat kestnud kavandamist alustasid 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki, [[6. juuni]]l 1944 [[Prantsusmaa]]l Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti. Esimesed ründajad jõudsid kohale õhust, mitte merelt, kui kaks õhudessanti, Ameerika ja Inglise oma, maandusid [[Orne]]'i jõe ja [[Sainte-Mère-Église]]'i linna vahelisel alal. Kokku maandus õhust umbes 25 000 meest, neist umbes 15 000 [[langevari|langevarjudel]] ja ülejäänud [[plaaner]]eil
[[File:D-day-landing-map-beaches.png|pisi|left]]
Kell 3.14 öösel algas Briti raskepommitajate "Lancaster" pommirünnak mererannikul paiknevale kümnele tähtsamale Saksa rannapatareile. Järgnes 329 Ameerika Ühendriikide raskepommitaja [[B-24]] "Liberator" pommirünnak ameeriklaste idapoolsel maabumispaigal, nn ''Omaha Beach''<nowiki>'</nowiki>il paiknevaile sakslaste kaitsepositsioonidele, 360 keskmise pommituslennuki rünnak nn ''[[Utah Beach]]''<nowiki>'</nowiki>ile ja samuti pommirünnakud inglaste maabumisrandadele, mis kandsid koodnimesid ''Gold'', ''Juno'' ja ''Sword''. Operatsioonis osalevad laevad jagunesid kahte suurde ossa, mida eesti keeles võiksime nimetada ehk Ida ja Lääne lahingukoondisteks. Ida lahingukoodis, mida juhatas [[kontradmiral]] [[Philip Vian]], pidi tagama Briti 2. armee maabumise ''Gold''<nowiki>'</nowiki>i, ''Juno'' ja ''Sword''<nowiki>'</nowiki>i rannale. Lääne lahingukoondis, mida juhatas [[viitseadmiral]] [[A. G. Kirk]], pidi aga tagama USA 1. armee maabumise ''Omaha'' ja ''Utah Beach''<nowiki>'</nowiki>ile. Kell 5.30 hakkasid Ida lahingukoondise tuletoetuslaevad rannikut tulistama, kell 5.50 avas tule Lääne lahingukoondis. Otse esimese dessandilaine maalejõudmise eel anti kaldale massiline raketilöök. Nagu varem mainitud, oli kokku viis erinevat maabumislõiku: ''Utah'', ''Omaha'', ''Gold'', ''Juno'', ''Sword'', vaadatuna läänest itta. Vaatame nüüd neid viit maabumislõiku eraldi.▼
Õhu teel veeti kohale ka 567 autot, 18 kergtanki ja 362 kergsuurtükki. Nende ülesandeks oli takistada Saksa soomusjõudude pealetungi liitlaste maabumispaigale ja hõivata sillad ja lüüsid Douve'i jõel ning tammid sealsetel üleujutusaladel.
Kell 3.14 öösel algas Briti raskepommitajate "Lancaster" pommirünnak mererannikul paiknevale kümnele tähtsamale Saksa rannapatareile. Järgnes 329 Ameerika Ühendriikide raskepommitaja [[B-24]] "Liberator" pommirünnak ameeriklaste idapoolsel maabumispaigal, nn ''Omaha Beach''<nowiki>'</nowiki>il paiknevaile sakslaste kaitsepositsioonidele, 360 keskmise pommituslennuki rünnak nn ''[[Utah Beach]]''<nowiki>'</nowiki>ile ja samuti pommirünnakud inglaste maabumisrandadele, mis kandsid koodnimesid ''Gold'', ''Juno'' ja ''Sword''.
''Utah'' (maabumise algus 6.30)▼
▲
▲;''Utah'' (maabumise algus 6.30)
Ameeriklaste maabumine rannalõigul ''Utah'' ei kohanud erilist vastupanu, osalt ehk seepärast, et see toimus 1,5 kilomeetrit planeeritust lõuna pool. Keskööks vastu 7. juunit oli kogu ameeriklaste 4. diviis (21 328 meest) maabunud. Juba samal päeval ühines 4. diviis langevarjuritega, kelle ülesandeks oli võtta enda alla sillad ja lüüsid Douve'i jõel – nii moodustus umbes 15 km lai ja 12 km sügav hõivatud ala.
[[File:Map of the D-Day landings.svg|pisi|USA ja [[Briti Rahvaste Ühendus]]e vägede maabumisalad]]
;''Omaha'' (maabumise algus 6.30)
Siinne maabumine pidi esialgu koguni läbi kukkuma. Kuna see oli ainus sobiv rannalõik Vire'i jõe ja Arromanches'i vahel, teadsid sakslased rünnakut oodata ja kindlustasid end siin tugevasti. Hukkus umbes 3800 meest. Siiski õnnestus keskpäevaks rannikule jõuda ja sama päeva õhtuks moodustus rannale tugiala, mille laius oli 10 km, kuid sügavus vaid 2 km.
;''Gold'' (maabumise algus 7.25)
Sellel lõigul ei saanud brittide väed osaks nii suurt vastupanu, osalt tänu spetsiaalsetele tankidele AVRE, mis mängisid suurt rolli La Hameli lähedal kindlustatud tugipunktiks muudetud sanatooriumi vallutamisel. Lõik ''Gold'' oli keskpäevaks vaenlastest puhas ja Briti väed alustasid edasitungi sisemaale.
[[File:British D-Day assault area.jpg|pisi|[[Briti Rahvaste Ühendus]]e vägede maabumisalad]]
;''Juno'' (maabumise algus 7.35)
Sellel lõigul olid kanadalaste väed veelgi edukamad ja täitsid päeva lõpuks peaaegu kõik seatud eesmärgid. Kanada tankid jõudsid välja Caeni-Bayeux' maanteele, aga kuna jalaväe toetus puudus, olid nad sunnitud tagasi tõmbuma. Juba esimesel päeval ühinesid dessandid ''Juno'' ja ''Gold'' ühiseks tugialaks, mille laius oli 22 km ja sügavus 10 km.
;''Sword'' (maabumise algus 7.30)
See brittide vägede lõik oli kõige lühem, et saaks anda tugeva koondlöögi [[Caen]]i suunas ja linn vallutada. Sakslased olid end siin aga hästi kindlustanud ja nagu ''Omaha'' puhul, seisis ka siin ees palju ränka võitlust, et hõivata püsitulepunktid. Keskhommikul teatati, et Saksa tankid koonduvad ja sellele järgneski tankirünnak kell 16.30. Vastaste soomusmasinatega silmitsi jäänud Britid pidid loobuma igasugustest mõtetest Caen samal päeval vallutada. Siiski õnnestus luua sama päeva õhtuks umbes 8 km lai ja sama sügav tugiala.
== Dessandi edasine kulg==
[[File:Operations Greenwood and Pomegranate Normandy July 1944 EN.svg|pisi|Rindejoon Normandias 16. juunil 1944]]
Järgmisel päeval, 7. juunil, läks maabujate vastu rünnakule [[Relva-SS]]-i 12. tankidiviis, kuid ka selle 177 tanki ja 28 liikursuurtüki pealetung takerdus. Dessandi kolmandal päeval, 8. juunil, jõudis lahingusse õppetankidiviis "Lehr", kuid dessandi arvukus ja lahingujõud kasvas kiiremini kui selle ründajate oma ja dessanti ei õnnestunud merre pühkida. Normandia dessandi seitsmendal päeval, 12. juunil, tõusis maabunute arv 362 547 meheni. Samal päeval ühinesid üksikud tugialad üheks, 80 kilomeetri laiuseks rindeks.
18. juunil tõusis Normandias maabunud meeste arv 619 000-ni. 27. juunil vallutasid ameeriklased [[Cherbourg]]i linna [[Cotentini poolsaar]]e põhjaotsal. Sellega langes liitlaste kätte esimene arvestatava läbilaskevõimega tõeline sadam. 30. juunil tõusis Normandias maabunute arv 850 000-ni, juuli algul aga ületas see miljoni piiri. Liitlaste laine valgus peagi Normandiast üle kogu Prantsusmaa, [[Belgia]] ja [[Holland]]i ning jõudis Saksamaale.
[[File:Purchase.jpg|pisi|Sõjategevus Prantsusmaal augustis-septembris 1944]]
==Pärast dessanti==
Liitlasvägedel õnnestus [[1944]]. aasta septembriks vabastada [[Prantsusmaa]] ning liita see jälle ühtseks riigiks.
[[8. mai]]l [[1945]] Saksamaa kapituleerus tingimusteta.
{{commonskat|Maps of the Battle of Normandy}}
==Vaata ka==
*[[Operatsioon Overlord]]
| |||