Redaktsioon: 28. aprill 2019, kell 21:00 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Saksa-Rooma riigi valdused ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. juuni 2019, kell 19:37 redigeeri eemalda 62.65.236.182 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
97. rida: [[Flandria vapp\|Flandria]] krahvkonna vapi lõi väidetavalt [[Filips I (Flandria krahv)\|Elsassi Filips]], Flandria krahv aastatel 1168 kuni 1191; roniv või raevutsev must lõvi kuldsel väljal. Loos [[Kortrijki lahing\|Kuldkannuste lahingust]] mängivad vapp ja vastav lahinguhüüd ''Vlaendr'n den leeuw'' ("Flandria, lõvi!") olulist rolli flaami teadvuse moodustamisel, mida hiljem populariseeriti [[Hendrik Conscience]]'i raamatus "De Leeuw van Vlaanderen". Seetõttu elab krahvkonna vapp edasi [[Flandria vapp\|flaami kogukonna]] vapina. Räägitakse, et Elsassi Filips tõi lõvilipu endaga kaasa [[Püha maa\|pühalt maalt]], kus ta aastal 1177 vallutas selle väidetavalt saratseeni rüütlilt, kuid see on müüt. Lihtne fakt, et lõvi ilmus tema isiklikule pitserile aastast 1163, kui ta ei olnud veel [[Levant\|Levandis]]is ühtegi sammu teinud, lükkab selle ümber. Tegelikult järgis Filips Lääne-Euroopa trendi. Samal perioodil ilmusid lõvid ka [[Brabanti hertsogkond\|Brabanti]], [[Luksemburgi krahvkond\|Luksemburgi]], [[Hollandi krahvkond\|Hollandi]], [[Limburgi hertsogkond\|Limburgi]] ja teiste territooriumide vappidele. On kummaline, et lõvi heraldilise sümbolina kasutati enamasti [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] piiriterritooriumidel ja naaberriikides. See oli tõenäoliselt viis näidata sõltumatust keisrist, kes kasutas oma vapil [[Reichsadler\|kotkast]]. Euroopas oli lõvi hästituntud kujund Rooma aegadest alates, läbi selliste tööde nagu [[Aisopos]]e valmid. == Ajalugu ==

Flandria krahvkond: erinevus redaktsioonide vahel