Tõlluste mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pihtla→Saaremaa
P pisitoimetamine
6. rida:
[[1550]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Saaremaa stiftifoogt]] [[Diedrich Behr]], kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem [[Tölsen]]ite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 [[adramaa]] suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa ''Töllist'') kutsuma.<ref name="Pihtla"/>
 
[[1561]]. aastal kinkis [[hertsog Magnus]] Tõlluste mõisa koos [[Kuske karjamõis]]aga oma kammerjunkrule, [[Roela mõis (Viru-Jaagupi)|Roela]] mõisnikule [[Johann von Taube]]le (ka Johan Due; surnud 1609) põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks.
 
[[1590]]. aastal müüs Johann von Taube Tõlluste mõisa 9000 riigitaalri eest Saaremaa maaülemale [[Matthias Budde]]le (1550–1591). Kuske karjamõis aga jäi lepingu kohaselt veel kuueks aastaks Heinrich von Ungerni kasutada. Varsti pärast seda suri Mathias Budde ja mõis püsis tema järglaste käes kuni 1685. aastani, mil suri Johann Budde.
 
[[1685]]. aasta [[8. aprill]]il läks mõis enampakkumise teel [[Sandla mõis]]a omaniku maanõunik [[Johann von Vietinghoff]]i valdusse, kellele kuulus 1665. aastani ka [[Sääre mõis]],<ref>[http://www.tollustetall.ee/?id=ajalugu Tõlluste talli koduleht]</ref>, [[1704]]. aastani, mil mõis võeti võlgade tõttu võlausaldajatele.
 
Pärast [[Põhjasõda]] [[1735]]. aastal ostis [[Otto Friedrich von Vietinghoff]] (1692–1777) enampakkumisel mõisa oma perekonnale tagasi, kuid juba [[1788]]. aasta [[17. mai]]l müüs Otto Friedrich von Vietinghoffi poeg assessor [[Lorenz Gustav von Vientinghoff]] mõisa 60 000 rubla eest [[kolleegiumiassessor]] [[Heinrich Nicolas von Güldenstubbe]]le ja osa mõisast Georg Friedrich von Saßile (1751–1810), kes oli aastail 1734–1810 ka [[Kasti mõis]]a omanik.
 
[[1789]]. aastal omandas täielikult mõisa [[assessor]] ja hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich von Saß]] (1751–1810).
 
[[1811]]. aasta [[29. aprill]]il läks Tõlluste mõis maanõunik von Sassi pärandi jagamisel, hinnatuna 62 000 rubla peale, tema pojale assessor [[Ferdinand Alexander von Saß]]ile (1794–1873), [[10. juuni]]st [[1853]] omasid von Saßid õigust kanda [[Venemaa keisririigi parun]]i tiitlit. [[1873]]. aastal läks mõisa omandiõigus parun [[Eduard von Saß]]ile (1828–), seejärel aga parun [[Robert von Saß|Robert von Saßile]]ile.
 
Aastatel 1904–1908 olid mõisa omanikud von [[Sengbusch|Sengbuschid]]id, kuid mõisa kasutas parun von Nolcken [[legaatmõis]]ana <ref name="Pihtla"/>.
 
Aastatel 1908–1918 olid mõisa omanikud von Sengbushid, aga mõisa rentnik oli [[Wolf von Buhrmeister]].
 
Tõlluste [[rüütlimõis]] riigistati 1919. aastal ja omanikuks sai Eesti Vabariik. Viimase elanikuna elas mõisas parun [[Reinhold von Buxhövden]].
 
==Mõisakompleks==
28. rida:
1747. aastal valmis Vietinghoffide omandiperioodil tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/saare/tolliste.shtml Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref>. [[1820]]. aastal ehitati hoone suuremaks ning see sai [[klassitsism|klassitsistliku]] väliskuju.<ref name="Mõisaportaal"/> Hoone kujutab endast pikka kõrge [[sokkel|soklikorrusega]] kirde–edelasuunalist ehitist, mille edelapoolses otsas on sellega liidetud puidust [[tiibhoone]]. Endise härrastemaja rookatus asendati [[1956]]. aastal [[eterniit]]katusega.<ref name="Pihtla"/>
 
[[1920]]. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones [[1970. aastad|1970. aastateni]]. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel [[Pihtla kolhoos]]i puhkebaas. <ref name="Pihtla"/>
 
[[19. sajand]]i lõpus asus mõisasüdames 17 ehitist. Tänapäeval on neist suuremal või vähemal määral säilinud 8. Silmapaistvamad kõrvalhooned on ait ja [[aiamaja]].<ref name="Pihtla"/>
40. rida:
 
==Kirjandus==
*F. von Buxhövden: Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer, Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung 1851, [http://kpbc.umk.pl/dlibra/docmetadata?id=36898 lk. 121–123]
 
==Viited==
47. rida:
==Välislingid==
*[http://www.pihtlavv.ee/index.php?154 Mõisast Pihtla valla kodulehel]
*[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=21047| Kultuurimälestiste riiklik register]
*[http://majandus24.postimees.ee/2881607/vene-kosmeetikafirma-ostis-tolluste-moisa Toomas Leis müüs 2014. aastal mõisa Natura Siberica Eesti tütarfirmale Eurobio Lab OÜ]