Ämari mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
3. rida:
==Ajalugu==
==Varasem ajalugu==
Ämari oli varem [[Saksa Ordu]] valdus. Ordu müüs külaaseme [[1413]]. aastal [[Padise klooster|Padise kloostri]] abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. [[1582]]. aastal läänistati [[Rootsi kuningas|Rootsi kroonile]] langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. [[1600]]. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile.
 
XVIII sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis [[Patkul]]itele, 1913. aastal oli mõisnik [[Ernst von Tritthof]], 1919. aastal kuulus mõis tema emale [[Emilie von Tritthof]]ile.<ref>Kinnistute register. Nr 40. Ämari.</ref>
11. rida:
 
==Mõisa suurus==
1914. aastal oli mõisa koosseisus 13,8 &nbsp;ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha) ja 4 küla (''Liskülla'', Suurküla, ''Suurewälja'', ''Tönnawaotsa'').
 
==Ämari mõisa kalmistu==
[[Ämari mõisa kalmistu|Kalmistu]] paikneb mõisa südamest linnulennult umbes 2,3 [[Kilomeeter|km]] kaugusel [[Lõuna|lõunakagulõuna]]<nowiki/>skagus.
 
==Vaata ka==