Gallia Cisalpina: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎top: link par (+ masintoim)
Resümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:842C:4F80:2968:4867:1917:DE68|aasta=2019|kuu=juuni}}{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2019}}
 
[[Pilt:Roman_Empire_Map.png|thumb|right|300px|Rooma provintsid]]
'''Gallia Cisalpina''' ([[ladina keel|ladina]] '[[Gallia]] siinpool [[Alpid|Alpe]]') oli [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[Rooma provintsid|provints]], mis hõlmas [[Po madalik]]u läänepoolset osa ehk tänapäeva [[Itaalia]] [[Lombardia]] ning [[Emilia (Itaalia)|Emilia]] alasid. Seda Gallia Cisalpina osa, mis jäi [[Po]] jõe ning Alpide vahele nimetati Gallia Transpadana. Provintsi lõunapiiri Itaaliaga tähistas [[Rubico jõgi]].
[[File:Gallia cisalpina - Shepherd png.png|thumb|left|300px|Gallia Cisalpina]]
[[Pilt:GalliaCisalpinaCartOrt.png|thumb|320px|Alpideesise Gallia kaart, ulatudes [[Veneto]]st Aadria mere äärest [[Pisa]] ja [[Nice]]'ini Vahemere ääres, [[Genfi järv]]eni läänes ja [[Alpid]]eni põhjas; Abraham Orteliuse ''Theatrum Orbis Terrarum'', esimene moodne maailma atlas. Antwerpen, 1608.]]
Gallia Cisalpina provints loodi [[203 eKr]]. Tema keskuseks oli Mutina (tänapäeva [[Modena]]). Provints liideti Itaaliaga 43–42 [[eKr]] [[Teine triumviraat|Teise triumviraadi]] ajal [[Octavianus]]e italiseerimiskampaania käigus.
 
'''Alpideesine Gallia''' ([[ladina keel|ladina]]: ''Gallia Cisalpina'', '[[Gallia]] siinpool [[Alpid|Alpe]]', ka ''Gallia Citerior'' või ''Gallia Togata'') oli [[Itaalia]] osa, mida 4. ja 3. sajandil eKr asustasid [[keldid]] ([[gallid]]). Vallutatuna 220. aastatel eKr [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] poolt, oli see u. aastast 81 eKr aastani 42 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provints]], kuni see [[Itaalia (Rooma keisririik)|Rooma Itaalia]]ga liideti. Selle ajani peeti seda [[Gallia]] osaks, täpsemalt Gallia osaks "[[Alpid]]e lähemal küljel" (roomlaste perspektiivist), mille vastas oli [[Gallia Narbonensis|Alpidetagune Gallia]] ("Alpide kaugemal küljel").
 
Gallia Cisalpina edasine jaotus oli ''Gallia Cispadana'' ja ''Gallia Transpadana'', s.o. selle osad [[Po]] jõest vastavalt lõunas ja põhjas. 1. sajandi eKr Rooma provintsi ümbritsesid põhjas ja läänes Alpid, lõunas [[Po]] jõe äärne [[Piacenza|Placentia]] ja edasi [[Apenniinid]] ja [[Rubico]] jõgi ning idas [[Aadria meri]]. Aastal 49 eKr said kõik Alpideesise Gallia elanikud [[Rooma kodakondsus]]e ja lõpuks jaotati provints neljaks (üheteistkümnest) [[Itaalia (Rooma keisririik)|Itaalia piirkonnaks]]: ''Regio VIII Gallia Cispadana'', ''Regio IX Liguria'', ''Regio X Venetia et Histria'' ja ''Regio XI Gallia Transpadana''.
 
== Ajalugu ==
=== Varajane ajalugu ===
 
{{vaata|Itaalia iidsed rahvad}}
 
[[Pilt:Gallia Cisalpina-fr.svg|thumb|Põhja-Itaalia rahvad 4.-3. sajandil eKr.]]
 
[[Canegrate kultuur]] (13. sajand eKr) võib kujutada endast Alpide loodeosast pärit proto-keldi elanikkonna esimest rändelainet, mis imbus läbi [[Alpikurud]]e ja asus läänepoolsesse [[Po]] orgu [[Lago Maggiore]] ja [[Como järv]]e vahele ([[Scamozzina kultuur]]). Nad tõid kaasa uue [[matus]]etava — [[krematsioon]]i — mis asendas [[Matmine|matmist]]. Samuti on välja pakutud, et iidse proto-keldi kohalolekut on võimalik jälgida kesk-[[pronksiaeg|pronksiaja]] alguseni (16.—15. sajand eKr), kui Loode-Itaalia näib olevat tihedalt seotud pronksesemete, sealhulgas kaunistuste valmistamisega [[tumulus-kultuur]]i läänerühmadele ([[Kesk-Euroopa]], 1600 eKr — 1200 eKr). Canegrate kultuuri kandjad säilitasid oma homogeensuse ainult sajandiks, pärast mida sulandusid [[Liguurid|Liguuria]] põlisrahvaga ja selle liiduga tekkis uus etapp, mida nimetatakse [[Golasecca kultuur]], mida tänapäeval identifitseeritakse kui keldi lepontid. [[Titus Livius]]e järgi saabusid [[Bellovesus]]e juhitud [[bituriigid]], [[arvernid]], [[senoonid]], [[heduid]], [[ambarrid]], [[karnuudid]] ja [[aulerkid]] Põhja-Itaaliasse [[Lucius Tarquinius Priscus]]e valitsemisajal (7.—6. sajand eKr), hõivates ala [[Milano]] ja [[Cremona]] vahel. Milano (''Mediolanum'') ise on arvatavasti 6. sajandi algus eKr gallide asutatud, mille nimel on keldi etümoloogia: "[linn] [Po] tasandiku keskpaigas". [[Polybios]] kirjutas 2. sajandil eKr Põhja-[[Itaalia]] [[Keldid|keltide]] kooseksisteerimisest etruskidega ajal enne [[Allia lahing|Rooma rüüstamist]] aastal 390 eKr.
 
[[Liguurid]] elasid Vahemere põhjarannikul Kagu-Prantsusmaa ja Loode-Itaalia rannikul, sealhulgas osaliselt [[Toscana]]s, [[Elba]] saarel ja [[Korsika]]l. Liguuria hõimud olid kohal ka Latiumis (vaata [[rutulid]]) ja Samniumis. [[Plutarchos]]e sõnul kutsusid nad end ''Ambrones'', mis võib näidata seotust Põhja-Euroopa [[ambroonid]]ega. Liguuria keelest on vähe teada. Säilinud on vaid kohanimed ja isikunimed. Tundub, et see on [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] haru nii [[Itali keeled|itali]] kui ka eriti tugevalt [[Keldi keeled|keldi]] sugulusega. Tugeva keldi mõju tõttu nende keelele ja kultuurile olid nad antiikajal tuntud kui '''keltliguurid''' (kreeka: ''Κελτολίγυες'', Keltolígues). Kaasaegsed lingvistid väidavad, et [[Liguuria keel (iidne)|liguuria]] oli keldi keel, sarnane, kuid mitte sama kui galli. Antiik-liguuria on kas keldi (epigraafiline) või para-keldi (onomastiline).
 
[[Aadria venetid|Venetid]] olid [[Protoindoeurooplased|indoeuroopa rahvas]], kes elasid Kirde-[[Itaalia]]s tänapäeva [[Veneto]], [[Friuli]] ja [[Trentino]] piirkondade alal. 4. sajandiks eKr olid [[Aadria venetid|venetid]] nii keltiseerunud, et [[Polybios]] kirjutas, et 2. sajandi eKr venetid olid samad mis gallid, välja arvatud keel. Kreeka ajaloolane [[Strabon]] (64 eKr – 24 pKr) arvas seevastu, et Aadria venetite eellased olid keldid, kes omakorda olid seotud hilisema [[Venetid (Gallia)|samanimelise keldi hõimuga]], kes elas [[Armorica]] rannikul ja võitles [[Julius Caesar]]i vastu. Ta vihjas ka, et Aadria venetite samastamine Antenori juhitud [[Paflagonía]] Enetoiga — mida ta omistab [[Sophokles]]ele (496–406 eKr) — oli viga nimede sarnasuse tõttu.
 
=== Gallide laienemine ja Rooma vallutus ===
 
[[Pilt:ORL 61 Tabula Peutingeriana.jpg|thumb|''[[Tabula Peutingeriana]]'' detail, mis kujutab Põhja-Itaaliat ''Augusta Pretoria'' ([[Aosta]]) ja ''Placentia'' ([[Piacenza]]) vahel; ''Insubres'' on märgitud kui [[Po madalik]]u asustajad ''Ticenost'' ([[Pavia]]) ülesvoolu ning ''Trumplist'' ja ''Mesiatesist'' allavoolu, mis hõlmab [[Sesia]] ja [[Agogna]] jõgede ülemjooksud.]]
 
Aastal 391 eKr, keldid "kelle kodud olid Alpide taga, tulid läbi kurude suurte jõududega ja hõivasid territooriumi, mis paiknes [[Apenniinid]]e ja Alpide vahel", [[Diodoros]]e sõnul. [[Vana-Rooma armee|Rooma armee]] purustati [[Allia lahing]]us ja Rooma rüüstati aastal 390 eKr [[senoonid]]e poolt.
 
[[Samnium|Samniitide]], keltide ja ertruskide liidu ühendvägi sai roomlastelt lüüa [[Samniidisõjad|Kolmandas samniidisõjas]], mis lõppes aastal 290 eKr, kuulutades keldi domineerimise lõpu algust mandri-Euroopas. [[Telamoni lahing]]us aastal 225 eKr langes suur keldi armee kahe Rooma väe vahele lõksu ja purustati.
 
[[Teine Puunia sõda|Teises Puunia sõjas]] asusid [[boid]] ja [[insuberid]] liitu kartaagolastega ja piirasid Mutinat ([[Modena]]). Vastuseks saatis Rooma [[Lucius Manlius Vulso Longus]]e juhitud ekspeditsiooni. Vulso armee langes kaks korda varitsuse ohvriks ja Senat saatis [[Publius Cornelius Scipio|Scipio]] lisaväega toetust pakkuma. Need olid Rooma väed, millega [[Hannibal]] kohtus pärast Alpide ületamist. Roomlased said [[Ticinuse lahing]]us lüüa, mis pani kõik gallid peale [[Kenomanid (Alpideesine Gallia)|kenomanide]] mässuga ühinema. Rooma saatis siis [[Tiberius Sempronius Longus (konsul aastal 218 eKr)|Tiberius Sempronius Longus]]e armee, mis kohtus Hannibaliga [[Trebia lahing]]us, mis lõppes samuti Rooma kaotusega, sundides Roomat Gallia Cisalpinast ajutiselt loobuma, saades selle tagasi alles pärast [[Zama lahing|Kartaago kaotust]] aastal 202 eKr. Rooma vallutas viimase allesjäänud iseseisva keldi kuningriigi Itaalias aastal 192 eKr.
 
=== Rooma provints ===
 
Mõnikord viidatakse sellele kui ''Gallia Citerior'' ("Siinpoolne Gallia"), ''Provincia Ariminum'' või ''Gallia Togata'' ("Toogatkandev Gallia", näitas piirkonna varajast romaniseerumist). ''Gallia Transpadana'' tähistas seda Alpideesise Gallia osa, mis asus Paduse ([[Po]]) ja Alpide vahel, samas kui ''Gallia Cispadana'' oli osa jõest lõunas.
 
Arvatavasti ametlikult 81. aasta paiku eKr loodud provintsi valitseti Mutinast ([[Modena]]), kus [[Spartacus]]e vägi võitis aastal 73 eKr provintsi kuberneri [[Gaius Cassius Longinus Varus]]e leegioni.
 
Aastal 49 eKr andis [[Julius Caesar]] [[Lex Roscia]]ga provintsielanikele täieliku Rooma kodakondsuse.
 
[[Rubico]] jõgi tähistas selle lõunapiiri [[Itaalia (Rooma keisririik)|Itaaliaga]]. Aastal 49 eKr oma lahingus karastunud leegionitega [[Gallia]] vallutamiselt naastes ajendas Julius Caesar selle jõe ületamisega kodusõja Rooma vabariigis, mis viis lõpuks [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] loomiseni. Sellest päevast tähendab mõiste "Rubico ületamine" kujundlikult "jõudmist punkti, kust ei ole tagasiteed".
 
Provints liideti Itaaliaga umbes aastal 42 eKr [[Teine triumviraat|Teise triumviraadi]] ajal [[Augustus|Octavianuse]] "italiseerimisprogrammi" osana. ''Provincia'' kaotamine nõudis uut valitsemisseadust või ''lex'', kuigi selle tolleaegne tiitel on teadmata. Selle osa, mis on kirjutatud [[Parma]] muuseumis säilitatavale pronkstahvlile, on täielikult seotud kohtusüsteemi korraldamisega: seadus määrab kaks ''viri'' ja neli ''viri juri dicundo'' ning mainib ka Mutina [[prefekt]]i.
 
[[Vergilius]], [[Catullus]] ja [[Titus Livius]], kolm kuulsat [[Rooma provintsid|provintslast]], sündisid ''Gallia Cisalpinas''.
 
== Arheoloogia ==
 
{{vaata|La Tène kultuur}}
 
[[Pilt:CelPha.jpg|thumb|Lombardiast leitud galli ''Phalerae '' (sõjalise kaunistuse tüüp) ; Santa Giulia muuseum (Brescia).]]
 
=== Canegrate kultuur ===
 
{{vaata|Canegrate kultuur}}
 
[[Canegrate kultuur]] peegeldab hilise pronksiaja ja varajase rauaaja kultuuri [[Po madalik|Pianura Padana]]s. Need alad on nüüd tuntud kui Lääne-[[Lombardia]], Ida-[[Piemonte]] ja [[Ticino kanton]].
 
Canegrate kultuur annab tunnistust urniväljade rändelaine saabumisest Alpide loodeosast, kes Alpikurusid ületades asusid Lääne-[[Po]] alale [[Lago Maggiore]] ja [[Como järv]]e vahel (vaata: [[Scamozzina kultuur]]). Nad olid uue [[matus]]etava kandjad, mis asendas vana [[Matmine|matmis]]kultuuri [[krematsioon]]iga.
 
Canegrate rahvas säilitas oma homogeensuse piiratud ajaks, umbes sajandiks, pärast mida segunesid nad [[Liguurid|Liguuria]] põlisrahvastega, et luua uus kultuur nimega [[Golasecca kultuur]].
 
=== Golasecca kultuur ===
 
{{vaata|Golasecca kultuur|Hallstatti kultuur}}
 
[[Golasecca kultuur]] (9. kuni 4. sajandid eKr) levis [[Pronksiaeg|pronksiaja]] lõpu ja [[rauaaeg|rauaaja]] alguse vahel Loode-[[Lombardia]]s ja [[Piemonte]]s ning [[Ticino kanton]]i aladel. [[Esiaeg|Esiaja]] lõpus oli see ala, kus reisijad sageli peatusid ning kontakteerusid [[Hallstatti kultuur]]iga läänes, [[urniväljade kultuur]]iga põhjas ja [[Villanova kultuur]]iga lõunas. Golasecca kultuur oli esialgu koondunud Alpide ala lõunajalamile. Hiljem levis see üle järvede ala ja rajas palju asulaid, mis seda originaalkultuuri esindasid. Vanimad leiud pärinevad 9. sajandist eKr.
 
== Keel ==
 
{{vaata|Alpideesine galli keel|Leponti keel}}
 
Selle üle vaieldakse, kas [[leponti keel]]t tuleb pidada galli keele murdeks või [[mandri-keldi keeled|mandri-keldi keelte]] iseseisvaks haruks. Lisaks leponti keelele võis "alpideesine galli keel" olla galli keel, mida kõnelesid 4. sajandil eKr Põhja-Itaaliasse tunginud gallid. See on suurema galli keele murre, koos mõne tuntud foneetilise tunnusega, mis eristab seda alpidetagustest murretest, nagu ''-nn-'' asendab ''-nd-'' ja ''s(s)'' asendab ''-χs-''.
 
{{clear}}
 
== Vaata ka ==
 
* [[Gallia]]
* [[Põhja-Itaalia]]
* [[Canegrate kultuur]]
* [[Golasecca kultuur]]
* [[Alpideesine galli keel]]
* [[Etruskid]]
* [[Rauaaegne Itaalia]]
* [[Itaalia antiikrahvaste loend]]
* [[Gallia Narbonensis]]
 
Provints jagunes neljaks: [[Tsispadaania]] (Po jõest lõunas), [[Transpadaania]] (Po jõest põhjas), [[Liguuria (Vana-Rooma)|Liguuria]] (läänes) ning [[Veneetsia ja Histria]] (idas).
{{commonskat|Cisalpine Gaul}}
==Vaata ka==
*[[Gallia]]
 
[[Kategooria:Vana-Rooma provintsid]]