Redaktsioon: 28. mai 2019, kell 16:30 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust →‎Sõjaväelased ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. juuni 2019, kell 17:36 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
43. rida: Korp! Sakala taasasutati Eestis [[1989]]. aastal. Seda ideed kandsid põhiliselt rühma “[[Ülikool relvavabaks]]” liikmed, eestvedajateks arstitudeng [[Alar Sepp]], filosoofiatudeng [[Peeter Tali]] ja juuratudeng Vallo Vanaaseme. Esimeste asjade seas uuriti Sakala ajalugu ja otsiti veel elus olevaid vilistlasi<ref name=vhs19992/><ref name=asut/>. Juba järgmisel, [[1990]]. aastal taastati Tallinna osakond ja 1. veebruaril võeti (esialgu küll mitteametlikult) vastu esimesed uued liikmed<ref name=vivat3/>. Peamised probleemid pärast taasasutamist olid alalise [[konvendikorter]]i puudumine ja alates 1990. aastate keskpaigast ka aktiivsete taasasutajate vilistlaskokku suundumine, mis tingis organisatsiooni tegevuses teatava passiivsuse. Mõõn möödus, alates 1990. aastate lõpust on liikmete hulk stabiilselt kasvanud ja Tartu konvendihoone on tagasi saadud<ref name=vivat4/>. Tallinna osakonna ruumid asuvad alates 2013. aasta lõpust [[Roosikrantsi 3]]<ref name="äripäev09012014"/>, enne seda tegutseti [[Raekoja plats (Tallinn)\|Raekoja platsil]] [[Tudengimaja]]s<ref name=vhs20093/>. Korp! Sakala tähistas oma sajandat ~~sünnipäeva~~aastapäeva [[2009]]. aastal. Juubeliaktus toimus 14. novembril Tartu ülikooli aulas<ref name=err/> ja seal esines kõnega [[Eesti Vabariigi President]] [[Toomas Hendrik Ilves]]<ref name=ilves/>. Pidustuste tarbeks püstitati konvendihoone juurde suur peotelk<ref name=telk/>. Juubeli puhul oli [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s avatud korp! Sakala teemaline näitus<ref name=juubel/>. == Väliskoondised == 52. rida: === Kanada koondis === Kanada koondis loodi [[5. märts]]il [[1950]] [[Toronto]]s<ref name=spes3/>. Aastal 2009 oli nimekirjas 60 liiget, kuid üle poole neist elab väljaspool Torontot ja seetõttu käib üritustel tavapäraselt korraga kohal umbes 20 meest. Eksisteerivad ka osakonnad [[Montreal]]is ja [[Ottawa]]s, kuid neis on tegevus soikunud. Seoses 100. ~~sünnipäevaga~~aastapäevaga külastas 2009. aasta kevadkommersi ajal Kanada koondist 31 liiget Eestist. [[2005]]. aastal tekkis uus traditsioon: kolme korporatsiooni (korp! Sakala, [[korp! Fraternitas Estica]] ja [[korp! Rotalia]]) ühine õllelaud. Lisaks osaletakse iga aasta veebruaris akadeemiliste organisatsioonide [[võrkpall]]iturniiril ja Eesti Korporatsioonide Liidu kommerssidel.<ref name=vhs20095/> === Rootsi koondis === 61. rida: === Hämäläis-Osakunta === Sakala liikmed võõrustasid 1909. aastal Tartut külastanud Soome üliõpilasvõimlejaid ja järgmisel aastal käidi Soomes vastuvisiidil. Tihedad suhted Soomes tekkisid just Hämäläis-Osakunta (HO) liikmetega<ref name=spes1/>. Suure panuse suhetesse andis vilistlane [[Oskar Rütli]], kelle soomlasest naine Mimmi Auer oli Hämest pärit haritlaste suguvõsast.<ref>{{netiviide \| URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/mimmi-rutli.html \| Pealkiri = Mimmi Rütli \| Väljaanne = Estofilia \| Aeg = 2018 \| Koht = Tallinn \| Väljaandja = Soome suursaatkond \| Kasutatud = 18.05.2018 \| Keel = {{et}} }}</ref> Mitu tema sugulast olid omakorda kuulunud HO-sse. Sõprusleping sõlmiti Sakala 20. ~~sünnipäeval~~aastapäeval [[1929]]. aastal. Kuna ligi pooled HO liikmetest olid naised, siis otsiti lepingupartneriks ka Tartu naiskorporatsioon [[Filiae Patriae]]. Leping nägi ette omavaheliste suhete arendamise, vastastikused külaskäigud, kohapeal viibivate sõprusorganisatsiooni liikmete abistamise ja üksteise maade tutvustamise. Kuigi seda lepingus ei olnud, algas 1930. aastal [[Stipendium\|stipendiaatide]] vahetus.<ref name=vhs19941/> Seoses Sakala sulgemisega 1940. aastal sõprussidemed katkesid<ref name=vhs19941/>. Pikemalt on suhete arengust kirjutanud teadusliku artikli ajaloolane [[Helena Sepp]].<ref>Sepp, Helena. Sakala sõprussuhete areng Häme osakonnaga kuni aastani 1940. VHS 1994, 49–72</ref>. Rootsi koondisel õnnestus suhted [[1953]]. aastal taastada, kuid need katkesid taas [[1970]]. aasta mais Soome osapoolele avaldatud poliitilise surve tõttu<ref name=spes1/>. Uuesti hakati suhteid taastama 1989. aasta mais, peamiselt tollase ''seniori'' Alar Sepa eestvedamisel, kes kohtus HO esindajatega Soomes ja kutsus nad Sakala taastamisüritusele. Kuna poliitiline surve Soomes oli kadunud, siis võeti kutsed vastu ja sõprusleping taastati ametlikult 1990. aastal Tartus.<ref name=soome/> 86. rida: Maja hakati tagasi nõudma juba [[1991]]. aastal. Tartu linnavolikogu registreeris Sakala vilistlaskogu põhikirja muutuse, milles sõnastati vilistlaskogu tegevus ja omandi järjepidevus, [[7. oktoober\|7. oktoobril]] 1991. Samal aastal esitati avaldus Veski 69 hoone ja krundi tagastamise kohta [[Tartu linnakohus\|Tartu linnakohtule]]. [[1992]]. aastal tunnistas linnakohus Sakala vilistlaskogu omandiõigusreformi õigustatud subjektiks. Tartu linnavalitsus lükkas maja tagastamise kaugemasse tulevikku, kuna maja ei olnud säilinud endisel kujul ega kuulunud seega kiirkorras tagastamisele. Lisaks oli linnavalitsusel vaja majutada ümber kunstikool. Kui Eesti erastamisagentuur [[1994]] teatas, et kunstikool saab endale endised [[Tartu Aparaaditehas]]e hooned, siis hakkas tagastamisprotsess kiiremini liikuma ning linnavalitsus otsustas [[25. aprill]]il [[1995]] Veski 69 hoone ja krundi korp! Sakala vilistlaskogule tagastada.<ref name=vivat2/> Maja taastati kolmes osas. Keldrikorrus ehitati välja [[1996]]. aastal, et rajada ruumid igapäevaseks kasutamiseks. Kui kunstikool [[1997]]. aastal saalikorruse vabastas, siis remonditi ka see. Kunstikool kolis lõplikult välja 1998. aastal ja siis hakati arutama maja edasist saatust. Otsustati see taastada sõjaeelsel kujul, kuid teine ja kolmas korrus pidid esialgu jääma rendipindadeks. Tööd viimase etapiga algasid [[1999]]. aasta veebruaris: vana katus lammutati ja ehitati uus, kaks ülemist korrust remonditi ja taastati ajalooline välisfassaad. Katusematerjali kinkis Soome Häme Osakonna kaudu [[Rautaruukki]] OY. Ehitustöid rahastati [[annetus]]test, [[Laen\|pangalaenust]] ja [[Samuel Koogi mälestusfond]]ist, mille viimane oli [[1972]] rajanud just korp! Sakala maja taastamiseks pärast Eesti vabanemist. Ehitustööd lõppesid 1999. aasta augustis ja korp! Sakala 90. ~~sünnipäeva~~aastapäeva tähistati juba täielikult renoveeritud konvendihoones.<ref name=vivat2/> == Välismärgid == 95. rida: === Vapp === {{Vaata\|Korporatsioon Sakala vapp}} ~~Algusaastael~~Algusaastatel leppis korporatsioon üsna lihtsa vapiga, mis oli valmistatud Fraternitas Viliensise vapi eeskujul. Esialgne vapp oli jagatud kolmeks väljaks: Esimesel oli kirjas pidulik avamiskuupäev, teisel Sakala sirkel ja kolmandal kolm viljapead, mis sini-violett-valge paelaga kokku olid seotud. Komisjon uue vapi väljatöötamiseks moodustati juba [[1916]]. aastal, kuid vaidluste tõttu valmis uus vapp alles [[1922]]. aastal. Vapi kavandi autoriks oli tollane kaasvõitleja [[Henrik Visnapuu]].<ref name=vhs20092/> Korp! Sakala vapp koosneb neljaks väljaks jaotatud vapikilbist, selle peal asetsevast visiirist kolme sulega – sinisest, violetsest ja valgest – ning ümbritsevast [[tamm]]epuust [[akantus]]ornamendist. Kilbi ülemisel vasakul väljal on sinisel põhjal kuldne [[küllusesarv]], selle all violetsel põhjal hõbetähtedega Sakala lipukiri "Üks kõige eest, kõik ühe eest", all paremal sinisel põhjal kuldne [[kotkas]] ja ülal paremal sini-violett-valgel põhjal hõbedane sirkel. Vappi ümbritsevad kuus Sakala värvides lippu.<ref name=vhs20092/> 113. rida ⟶ 114. rida: Kaasvõitlejad on rebaseaja läbinud liikmed, kes õpivad ülikoolis ja kuuluvad konvendi nimekirja. Buršvilistlased on liikmed, kes on õpingud ülikoolis ajutiselt või püsivalt katkestanud. Nad kuuluvad üldjuhul konvendi nimekirja, kuid erandkorras võivad kuuluda ka vilistlaskokku. Vilistlased on liikmed, kes on õpingud lõpetanud ja vilistlaskokku vastu võetud.<ref name=mis/> === Tuntud ~~liikmed~~liikmeid === ==== Teadlased ja õppejõud ==== * vil! [[Arno Rafael Cederberg]] (1885–1948) – soome päritolu Eesti professionaalse ajalooteaduse rajaja. 227. rida ⟶ 228. rida: }} === Kirjandus === * [[Hillar Palamets]] ''O alte Burschebherrlichkeit...: üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu Ülikoolis 1802–1917'' Ilo 2008 ISBN 9789985578759 * Oskar Rütli ''Mälestusi ühe Eesti sugupõlve tööst ja võitlusist (1871–1949)'' Eesti Päevaleht 2010 ISBN 9789949452620

Korporatsioon Sakala: erinevus redaktsioonide vahel