Herbert Raidna: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
96. rida:
 
== Surm ==
Raidna hukati Norilskis Norillagis koos veel 39 Eesti ohvitseriga, keda süüdistati Nõukogude riigi vastase vandenõu organiseerimises. Algselt oli vandenõus süüdistatute nimekirjas 41 meest, kuid üks suri Norillagis enne kohtuotsuse täideviimist. Süüdistuse kohaselt olid kolonel Raidna ja tema lähedased sõbrad kolonelid Ahman, Raud, Karing ja Lango kavandatava riigipöörde (Eesti aladel Nõukogude võimu kukutamise) organisaatorid. Ülekuulamisprotokollide kohaselt ootasid mehed sakslaste rünnakut NSV Liidule (mille kavandamisest endise luureosakonna ohvitserid olid juba teadlikud), et samal hetkel organiseerida riigipööre ja võtta Eesti riigi valitsemine eestlastele tagasi. Plaani kohaselt kavatseti vastavalt olukorra arenemisele ühineda kas Suur-Soomega või Suur-Saksamaaga. Vandenõu sai konkreetsema kuju novembris 1940, mil osa kõrgemaid ohvitsere koliti endisesse Sõjaministeeriumi hoonesse ja nõukogude korra vastaselt meelestatud mehed töötasid kas samades või lähestikku asuvates kabinettides, kus oli võimalus asja omavahel arutada. Riigipöörde plaanist olid lisaks nimetatud meestele ülekuulamisprotokollide ja tunnistajate ütluste kohaselt teadlikud ka laialisaadetud Kaitseliidu endine ülem kindralmajor Jaan Maide, kes pidi organiseerima vajalikuks hetkeks lojaalsed mehed ja punastest puutumata jäänud relvad; Raidna lähedased sõbrad kindralmajor Johannes Soodla ja kindralmajor Herbert Brede, tollane Saksa saadik Eestis Hans Frohwein, Eesti esindaja Berliinis Rudolf Möllerson, saatkonnaga ühendust pidanud major Nikolai Riiberk, Raidna lähedane sõber kolonel Ludvig Jakobsen, Raidna koolivennad Reaalkooli ajast major Ain Mere ja diplomaadist poliitik Karl Selter, jpt. Viimane pidi plaani õnnestumise korral riigi juhtimise enda peale võtma. NKVD kaastööliste ja agentide tunnistuste kohaselt jälgiti paljusid kõrgemaid ohvitsere üle Eesti juba 1939. aastast saati, lisandusid pealekaebajate tunnistused ja ohvitserid küüditati nädalapäevad enne sakslaste rünnakut juunis 1941.
Raidna hukati Norilskis Norillagis koos veel 39 Eesti ohvitseriga, keda süüdistati fabritseeritud Nõukogude-vastases vandenõus, kus neid üritati üksteise vastu välja mängida.
 
29. juunil 1942 lasti Norillagis Nõukogude võimu poolt maha 40 Eesti kõrgemat ohvitseri, Raidna nende seas: kolonel Ahman Eduard, leitnant Alekõrs Alfred, major Andresen Voldemar, kolonel Grabbi Herbert, kolonel Haljaste Johan, kolonel Hellat Jüri, major Jänes Feliks, leitnant Kahu Arnold, major Kald Robert, kolonel Karing Voldemar, kapten Kivimägi Rein, major Kongas Arvid, vanemleitnant Kull Mart, kapten Kull Feliks, kapten Kõdar August, kolonel Lango Troadi, leitnant Lehola Elmar, vanemleitnant Loit Arnold, vanemleitnant Luha Arnold, leitnant Niitsoo Hans, leitnant Oja Paul, kapten Palm Helmuth, nooremleitnant Pürgvee Aleksander, kapten Pütsepp Hans, kapten Rahuorg Artur, kolonel Raidna Herbert, kolonel Raud Johannes, kolonel Reinola Johannes, vanemleitnant Taar Boris, vanemleitnant Teder August, leitnant Tiru Alfred, kolonelleitnant Tomback Rein, vanemleitnant Saarma Mihkel, leitnant Samel Aleksander, kapten Sillaste Johannes, major Simonlatser Voldemar, venemleitnant Soomer Otto, vanemleitnant Uudelt Mihkel, kapten Vakkur Enn, kapten Õunapuu Ernst.