Rembrandt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
25. rida:
== Elulugu ==
[[Pilt:Rembrandt aux yeux hagards.jpg|thumb|left|Rembrandti autoportree 1630. aastast<br>[[Ofort]], 41×41 mm]]
Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning, perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast [[Madalmaade kodanlik revolutsioon|Madalmaade kodanlikku revolutsiooni]].
 
Peatselt pärast [[Leideni Ülikool]]i astumist katkestas Rembrandt [[filosoofia]]õpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija [[Jacob van Swanenburg]]i käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele.
33. rida:
[[1627]]. aastal saabus Leidenisse [[Constantijn Huygens]] ([[1596]]–[[1687]]), kes oli tuntud luuletaja, helilooja, õpetlane ja valitsusametnik ning kelle kiidusõnad Rembrandti teoste aadressil kasvatasid kiiresti kunstniku kuulsust ja ujutasid ta peatselt üle paljude tellimustega.
 
Kuulsuse kasv võimaldas Rembrandtil võtta enda juurde õpilasi, kes omandasid väga kiiresti kunstniku meisterliku maalimisstiili, nii et isegi tänapäeval on kunstiajaloolastel kohati väga raske vahet teha, kas tegu on Rembrandti või mõne tema õpilase tööga. Näiteks maali "[[Kuldse kiivriga mees]]" peeti pikka aega Rembrandti teoseks janing alles hiljuti leiti, et teose tegelik autor on mõni kunstniku õpilane.
 
[[Pilt:Rembrandt - Rembrandt and Saskia in the Scene of the Prodigal Son - Google Art Project.jpg|thumb|left|"[[Autoportree Saskiaga]]", 1635–1636<br>Õli lõuendil<br>161×131 cm<br> [[Dresdeni Maaligalerii]]]]
42. rida:
 
Aastal [[1635]] kolisid Rembrandt ja Saskia oma majja. Aastal [[1639]] kolisid nad uuesti ja seekord veelgi esinduslikumasse majja (selles majas asub tänapäeval [[Rembrandti majamuuseum]]) ning sellest sai hiljem ka peamine finantsraskuste põhjus. Rembrandti suurest sissetulekust oleks pidanud hõlpsasti piisama, kuid ta kulutused kasvasid koos ta sissetulekutega. Ta ostis oksjonitelt kokku luksusesemeid ning kunstiteoseid, millest paljusid kujutas ka oma maalidel.
[[Pilt:Anatomie Nicolaes Tulp.jpg|pisi|Tegemist oli esimese töögateosega, mille Rembrandt signeeris oma täisnimega.<br>"[[Doktor Tulpi anatoomialoeng]]", [[1632]]<br>Õli lõuendil<br>169,5×216,5 cm<br>[[Mauritshuis]], [[Haag]]]]
Paari tabasid esimesed mured, kui nende poeg Rumbartus 1635. aastal mõne kuu vanuselt suri. Nende [[1638]]. aastal sündinud tütar Cornelia suri kolme nädala vanuselt. Aastal [[1640]] sündis neil teine tütar, kellele nad panid samuti nimeks Cornelia. Ta suri veidi üle ühe kuu vanuselt. Alles nende neljas laps, Titus, kes sündis [[1641]]. aastal, kasvas suureks. Saskia suri [[1642]]. aastal peatselt pärast Tituse sündi arvatavasti [[tuberkuloos]]i.
 
[[1640. aastad|1640. aastate]] lõpus hakkas Rembrandt läbi käima endast palju noorema [[Hendrickje Stoffels]]iga, kes oli varem olnud tema teenijanna. Aastal [[1654]] said nad tütre Cornelia.
 
Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunstiteoseid (vahel isegi enda varasemaid töid). Pillav elu viis ta [[pankrot]]ti ja ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud janing annab Rembrandti kollektsioonist üsna hea ülevaate. Kuna paljud kunstiteosed müüdi aga naeruväärselt madala hinnaga, pidi Rembrandt müüki panema ka oma maja ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme.
 
Aastal [[1663]] suri Hendrickje, kellega Rembrandt elas vabaabielu, ja [[1668]] suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669.
60. rida:
 
Tema esimene suur grupiportree "[[Doktor Tulpi anatoomialoeng]]" (1632) leidis suurt tunnustust.
Järgmised töödteosed tegid ta veel tuntumaks ning jata tellijate ring kasvas kiiresti.
 
Tolleaegse tähtsa kunstiasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt [[Stadtholder]]ilt viie suure [[Kristuse kannatuslugu]] kujutava maali valmistamiseks.
68. rida:
[[1640. aastad|1640.]]–[[1650. aastad|1650. aastatel]] tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega ja kujutas oma teostel sageli maastikke. Ta ei kustutanud oma esialgse visandi jälgi ja nii jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemaks ja vabamaks.
 
Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine janing varasemast veelgi rikkalikum ningja peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel.
[[Pilt:Rembrandt The Hundred Guilder Print.jpg|thumb|250px|Kristus haigeid tervendamas<br>Laiemalt tuntud nime allpealkirjaga "[[Sajakuldnaleht]]" selle eest makstud hiigelsummahiiglasumma järgi.<br>u.U 1648–1650<br>Ofort, ofort]]
 
=== Omapärane valgusekäsitlus ===
86. rida:
{{tsitaat2|See on oma mõttelt nii maalijalik, nii hoogsa liikumisega ja nii võimas, et selle kõrval rippuvad pildid näivad "mängukaartidena".|Üks Rembrandti õpilane}}
 
[[Pilt:Rembrandtselfportraitweb.jpg|thumb|200px|Rembrandt tegi enam kui 100 autoportreed nii maalide, ofortide kui ka joonistuste kujul.]]
 
== Autoportreed ==
 
Rembrandt lõi endast enam kui 100 [[autoportree]]d oma eri eluetappidel janing neid portreesid võib vaadata kui omalaadset [[autobiograafia]]t.
 
Tema varasemad autoportreed olid tihti ainult visandid ja käeharjutused ning püüdsid tabada kiirelt mööduvaid hetki. Esimestel Amsterdamis veedetud aastatel ilmus portreedesse aga ka oma jõukuse eksponeerimist ja mõningast rahulolu (näiteks "[[Autoportree Saskiaga]]"). Hiljem lisandus portreedesse rohkem väärikust (näiteks autoportree, mis sarnaneb [[Tizian]]i maaliga "Ariosto"). Viimastel autoportreedel kujutab Rembrandt end rahulikus poosis, kuid endiselt väga elavate värvidega.
96. rida:
== Nimi ja allkiri ==
 
Rembrandti varasemad töödteosed olid signeeritud kas tähega "R" või [[monogramm]]iga "RH" (Rembrandt Harmenszoon ehk Rembrandt Harmeni poeg). Alates aastast [[1629]] olid teosed signeeritud tähekombinatsiooniga "RHL", kus "L" tähendas arvatavasti Leidenit. Üks 1632. aasta ofort kannab signatuuri "RHL-van Rijn", kuid järgmistele töödele kirjutas ta nime Rembrant, millele ta 1633. aastal lisas d-tähe. Sellest lisandusest hoolimata kasutati Rembrandti eluajal tema kohta käinud dokumentides ikkagi nimekuju Rembrant.
 
== Vaata ka ==