Vikipeedia

Tallinn: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
| nimi = Tallinn
| hääldus =
| pilt = [[Fail:Tallinn montage1.jpg|250px]]▼
| omakeelne_nimi_1 = ||
▲| pilt = [[Fail:Tallinn montage1.jpg|250px]]
| pildiallkiri = Ülevalt päripäeva: [[Tallinna vanalinn|Vanalinn]], [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]], [[Viru värava eesvärav]], [[Tallinna kõrgehitised#Kesklinna kõrghoonestik|südalinna kõrghooned]], [[Kadrioru loss]], [[Kumu]]
| lipu_piltlipp = [[Pilt:Flag of Tallinn.svg|150px|border|Tallinna lipp]]
| lipu_link = [[Tallinna lipp]]
| vapi_piltvapp = [[Pilt:Tallinn greater coatofarms.png|100px|Tallinna täisvapp]]
| vapi_link = [[Tallinna vapp]]
| logo_pilt =
15. rida ⟶ 14. rida:
| elanikke = <!-- siia pane ainult Statistikaameti andmeid-->{{formatnum: {{#invoke:WikidataDev|claim|P1082}} |2|,|n}} <small>({{#invoke:WikidataDev|claim|P1082|qualifier=P585}})</small>{{#invoke:WikidataDev|claim|P1082|references=only}}
}}
[[Fail:Tallinn Vaade linnale 1816.jpg|260px|pisi|[[Kadriorg|Kadriorust]] avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale [[(1816]]. aastal, mil [[Eestimaa]]l kaotati [[Eestimaa talurahvaseadused#1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus|talurahvaseadusega]] pärisorjus.)]]
 
'''Tallinn''' on linn [[Põhja-Eesti]] rannikul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres asuv, [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[pealinn]] ja [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus]].
 
Teadaolevalt on Tallinna, toonase nimega Revalit, koos oma kodanikkonnaga ([[ladina keel]]es ''civitas Revaliensis'') esimest korda mainitud linnana aastal [[1238]]. [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]] sai linn [[15. mai]]l [[1248]]. [[Läänemeri|Läänemere]] idaosa merekaubandusega tegeleva linna tähtsust kasvatas märgatavalt [[1285]]. aastast kuulumine [[Hansa Liit]]u, mis andis linnale laokoha õiguse [[1346]]. aastal. Tallinnast arenes oma strateegilise asukoha tõttu 14.–16. sajandil [[Põhja-Euroopa]] oluline idakaubandust juhtiv [[hansalinn]].
27. rida:
 
== Etümoloogia ==
[[Fail:Danmarks flag 1219 Lorentzen.jpg|260px|pisi|[[Christian August Lorentzen]]i maal aastast [[1809]], mis kujutab [[Lindanise lahing|Lindanise]] all lahingu võitnud taanlastest [[ristisõdalased|ristisõdijaid]]. Legendi kohaselt ilmus neile sündmuskohal taevas tulevane [[Dannebrog]]i [[Skandinaavia rist|ristilipp]]]]
Linna esmamainimise ajaks peetakse aastat [[1154]], mil [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II]] õukondlane araablane [[Muḩammad al-Idrīsī]] joonistas maailmakaardile [[Soome laht|Soome lahe]] äärse asula ''qlwry'' või ''flwry''. Seda on loetud ka kui ''Kaleverü'' või ''Qaleweny''. Linnustatud [[Toompea pank|Toompea klindi saarlava]] (''Härjänpää'') lähedal paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks, mille lähikonnas asus lisaks sadamakoht.
 
=== Ajaloolised nimed ===
[[Muinasaeg]]se asula nimi ''Kolõvan'' on märgitud [[Leetopiss|Vana-Vene kroonikates]] (''Колывань''), nime lähteks arvatakse olevat eesti mütoloogiast tuntud [[Kalev (mütoloogia)|Kalev]]i (Kalõva) nimi. [[Kõrgkeskaeg]]ne nimi '''''Lindanise''''' (''Lidnanasõn'', ''Lydanise'', ''Lyndanise'', ''Lyndanisse'', ''Lindanäs'' või muu seesugune) viitab [[Taanlased|taanlaste]] poolt [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdade]] käigus [[1219]]. aastal anastatud ja omastatud [[muinaseestlased|muinaseestlaste]] linnusele [[Härjänpää]]l. Linna ajalooliselt tuntud [[uusaeg]]ne nimi on '''''Reval''''' (venekeelses transkriptsioonis ''Ревель''), mis tuletati linna ümbritsenud vanade eestlaste [[Revälä]] muinasmaakonna nime [[Ladina keel|ladinapärasest]] nimekujust ''Revalia''. See [[Baltisakslased|baltisakslaste]] eelistatud ja kultuurkeeltesse levinud nimi oli kuni Eesti Vabariigi sünnini 1918. aastal ja rahvusvaheliselt (eriti [[Saksamaa]]l) kohati [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpuni kasutatud Tallinna ametlik nimi.
 
=== Praegune nimi ===
On arvatud, et praegune nimekuju tähendas tagasiulatuvalt ''Taanilinnust'' (''Tanin Lydna'' ja ''Talyna''). Ebatõenäoliselt on võimalik ka lüüriline viide külma põhjalaiust iseloomustavale ''Talilinnale'' (sõnast ''talvine''). Praeguse Tallinna nime esialgne nimekuju esines esmakordselt [[1536]]. aastal kirja pandud sõnapaaris ''tallyna lynnhall''. See pärineb esimesest säilinud sidusast eestikeelsest ilmalikust tekstist, mille kirjutas raesekretär [[Johann Sulstorp]]<ref>https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/13/tallinn/</ref>. Tekst oli olemuselt Tallinna eestlaste kui ka mittesakslaste truudusvanne [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] kohuseid täitvale [[Hermann von Brüggeney]]le<ref>http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_siseolud_15_sajandil_Aadel,_vaimulikud,_talupojad/Mittesakslaste_truudusvanne/?max</ref>. Esimest korda kasutas Pühavaimu kiriku pastor [[Johannes Kohsen]] selgesõnalist '''''Tallinna''''' nime eestikeelses matuselaulus, mille kirjutas 7. detsembril [[1670]] Niguliste pastori [[Gotthard von Renteln]]i katkusurma puhul<ref>https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/30/oeh-wahta-tallinna</ref>. [[Eesti|Eesti Vabariigi]] riigi loomisel [[1918]]. aastal võetigi vastse riigi pealinna nimeks seni ainult eesti keeles pruugitud nimi ''Tallinn''.
 
== Ajalugu ==
42. rida:
2009. aasta [[Arheoloogilised väljakaevamised|väljakaevamiste]] käigus [[Vabaduse väljak]]ul leiti [[kiviaeg]]se asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500–5500 aastat.<ref name="WufJ8" />. Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja [[Liivalaia tänav]]a kandis.
 
Mõned varasemad uurijad on oletanud, et [[Liivimaa ristisõda|vallutuseelsel]] ajal olid Tallinna kohal [[Lindanise linnus|muinaslinnus]] ja [[sadam]] koos nendega liituva [[turg|turukoha]], kauba-asula, vene ja skandinaavia [[kaubahoov]]ide ja [[kirik (pühakoda)|kirik]]utega. Seda kindlalt tõendavaid arheoloogilisi leide pole väljakaevamistel siiski leitud, samuti ei maini kirjalikud allikad midagi peale muinaslinnuse. Vanimad leiud jäävad muinas- ja keskaja piirimaile ning nende kuulumist ühte või teise ajajärku pole võimalik üheselt määrata.<ref>[[Heiki Valk]], [[Anti Selart]] (2012). Muutused ja järjepidevus 13. sajandi Liivimaal. Teoses: Eesti ajalugu. II. Lk 74–75</ref>
 
=== Keskaegne Tallinn ===
264. rida:
Esimene kool rajati Tallinnas [[Tallinna toomkirik|Toomkiriku]] juurde [[1266]]. aastal.<ref name=":1">Heino Rannap: [https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> [[Tallinna Toomkool|Toomkool]] kindlustas järelkasvu kohalikele kirikuametnikele ning andis teatavat algharidust ka linnakodanike lastele.<ref name="haridusajalugu" /> Esimesed dokumenteeritud teated koolide tegevusest Tallinnas pärinevad 1319. aastast. Vaimuliku orduna Tallinnas tegutsenud [[dominiiklased]] lõid ka kloostrikooli, kuhu hakati ordusse astuda soovijate kõrval samuti vastu võtma ilmalikke isikuid.<ref name="haridusajalugu" /> 1428. aastal sai linna raad loa [[Tallinna linnakool (1428)|linnakooli]] asutamiseks [[Oleviste kirik]]u juurde.<ref name="haridusajalugu" /> 1600. aastal anti rae korraldusel välja Tallinna kooliõigus,<ref name=":1" /> mis reguleeris esialgu 5-klassilise Tallinna linnakooli tegevust.<ref name="haridusajalugu" />
 
[[Pilt:Gustav Adolfi Gümnaasium.jpg|pisi|left|püsti|[[Gustav Adolfi Gümnaasium]] on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud kool]]
[[1631]]. aastal avati Tallinna gümnaasium (praegune [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]). 17. sajandi keskpaigaks oli Tallinnas viis põhilist kooli: Tallinna gümnaasium, gümnaasiumi eelastmena tegutsev triviaalkool ehk väike linnakool, linnaelanike vaesematele kihtidele mõeldud Tallinna toomkool, Tütarlastekool ja Pühavaimu kiriku koguduse kool. Vaesemate laste (eriti orbude) koolitamiseks asutati 1725. aastal Tallinnas orbudemaja ja selle juurde [[Tallinna toomorbude kool|kool]], mis töötas 20. sajandi alguseni.<ref name="haridusajalugu" />
 
691. rida:
 
== Sport ==
[[Pilt:1978 CPA 4899.jpg|120px|pisi|vasakul|Tallinnas toimunud [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregatti]] tähistanud postmark]]
2015. aastal oli Eesti Statistikaameti andmetel Tallinnas harrastussportlasi 69 679. Populaarseimad spordialad noorte seas olid ujumine, jalgpall, võimlemine ja korvpall. Tallinnas oli 2015. aasta seisuga kokku 553 spordiklubi ja 51 spordialaliitu. 2017. aasta seisuga sai Tallinna linnalt toetust 148 spordiklubi.<ref name=":0" /> Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on [[FC Flora]], [[FC Levadia]] ja [[JK Nõmme Kalju]]. [[Korvpalli Meistriliiga]]s mängivad korvpalliklubid [[BC Kalev/Cramo]], [[TTÜ KK]] ja [[Tallinna Kalev]].
 
===Rajatised===
Spordihalle ja -saale oli Tallinnas 2016. aastal kokku 290, staadione 61, ujulaid 39, välipalliväljakuid 100, jäähalle ja -liuvälju 5 ning tennisekeskusi 12.<ref name=":0" /> Tallinna spordiehitistest on tuntumad [[A. Le Coq Arena]], [[Saku Suurhall]], [[Kadrioru staadion]], [[Kalevi Keskstaadion]], [[Kalevi spordihall]], [[Kalevi siseujula|Kalevi ujula]] ja [[Tondiraba jäähall]]. 2016. aastal sai Tallinnas kasutada kokku 47,3&nbsp;km terviseradasid.<ref name=":0" />
 
===Üritused===
734. rida:
 
== Sümbolid ja tähtpäevad ==
[[Pilt:Tallinna Raekoja tuulelipud.jpg|pisi|püsti|[[Tallinna raekoda|Tallinna Raekoja]] tuulelipud. Kaugemalt paistab [[Vana Toomas]], mis on üks Tallinna sümboleid]]
Tallinna sümbolid on [[Tallinna vapp|vapp]] (täis-, suur- ja väikevapp), [[Tallinna lipp|linnalipp]] ja [[Tallinna logo|logo]]. Mitteametlikud sümbolid on ka [[Vana Toomas]], kilukarbi siluett, Linda kuju, [[Jaan Koort|Koorti]] «[[Metskits (skulptuur)|Metskits]]», [[Estonia (teater)|Estonia teater]] ja [[Kolm Õde (hooned)|Kolm Õde]].<ref name="3kW0O" />
 
791. rida:
</div>
 
<gallery class="center">
==Galerii==
<center><gallery>
Toompea from Nõmme.jpg|Vaade Nõmmelt vanalinnale, 2006
Megastar Stern Port of Tallinn 17 July 2017.jpg|Tallinna sadam ja kommertskeskus, 2017
798. rida ⟶ 797. rida:
Architectural Detail - Old Town - Tallinn - Estonia - 08 (36025645646).jpg|Vaade üle all-linna Toompeale, 2017
Piiskopi maja.jpg|[[Piiskopi maja]], 2010
</gallery></center>
 
{{Panoraampilt|TallinnPan.jpg|800px|Tallinna panoraampilt (2007)}}
 
== Vaata ka ==
{{veergude loend|laius=25em|
<div style="-moz-column-width:25em;-webkit-column-width:25em;column-width:25em;-moz-column-gap:1em;-webkit-column-gap:1em;column-gap:1em;text-align:left;">
*[[Tallinna aeg]]
*[[Tallinna Aukodanike Kogu]]
822. rida ⟶ 821. rida:
*[[Tallinas iela]]
*[[Tallinna tänav]]
}}
</div>
 
== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
 
<ref name="WufJ8">Villu Kadakas: [http://www.postimees.ee/?id=111369&print=1 "Pringlikütid Vabaduse väljakul"] Postimees, 25. aprill 2009 – ''Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr''</ref>
<ref name="dxTw8">http://forte.delfi.ee/news/militaaria/vordlev-skeem-kui-lahingud-aleppo-all-panna-ule-tallinna-mootkavasse?id=76083323</ref>
853. rida ⟶ 851. rida:
* [http://www.tallinn.ee/ Tallinna linna koduleht]
* [http://www.carstenwilms.online.de/strassen_reval.htm Tallinna ajaloolised saksakeelsed tänavanimed] (Carsten Wilms)
* [httphttps://www.epl.delfi.ee/artikkel/450386d?id=51150685 Tallinn maailma juhtivate ajalooliste linnade pingereas] EPL, 29. november 2008
* [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=78652 Keskerakond algatas Suur-Tallinna loomise eelnõu] Tallinna Postimees, 5. veebruar 2009
* [http://uudised.err.ee/index.php?06155374 Tallinna volikogu otsustas linnaosad kaotada] ERR, 19. veebruar 2009
* [http://digar.nlib.ee/digar/show?id=100562 Album von Reval]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
 
{{Tallinna asumid}}
 
{{Eesti linnad}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn"