Redaktsioon: 16. mai 2019, kell 07:48 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust P sortimisvõti ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. juuni 2019, kell 16:29 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 817 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
11. rida: Parafiinide ehk [[alkaanid]]e [[keemiline valem]] on C<sub>n</sub>H<sub>2n+2</sub>. Nende keemistemperatuur on 40–200 °C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C<sub>n</sub>H<sub>2n</sub>. Nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka [[asfalt]]. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C<sub>n</sub>H<sub>2n-6</sub>. Nende hulka kuulub näiteks [[benseen]]. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.<ref name="URKIw" /> Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena [[Väävel\|väävlit]], [[hapnik]]ku, [[lämmastik]]ku, lisaks pisut [[metall]]e ning mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika\|orgaanilist]] ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta [[erikaal]], seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks [[rasked naftad]] sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. [[Rafineerimine\|Rafineerimise]] käigus puhastatakse nafta väävlist, sest [[atmosfäär]]i paiskudes põhjustab väävel palju [[keskkonnaprobleem]]e. 38. rida: Nafta on üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõni aasta tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub naftavarusid umbes 45 aastaks ([[maagaas]]i 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asub regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed.<ref name="dohVX" /> Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3–4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on [[Lähis-Ida]]s, 8% [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s, 7% [[Euroopa]]s, 7% [[Aafrika]]s, 6% [[Aasia]]s ja 1% [[Okeaania]]s. Riikidest on suurimad varud [[Saudi- Araabia\|Saudi Araabial]]l, [[Iraak\|Iraagil]]. [[Venemaa]] varud moodustavad maailmavarudest umbes 30%. Suuremad naftatootjad on [[Saudi- Araabia]] 12%, [[USA]] 10% ja [[Venemaa]] 9%. Suuremad nafta tarbijad aga [[USA]] 25%, [[EL]] 18%, [[Jaapan]] 8%, [[Hiina]] 6%.<ref name="eava" /> ==Ajalugu == 193. rida: ==Viited== {{viited\|allikad= <ref name="ee6">EE 6, Tallinn: Eesti ~~entsüklopeediakirjastus,~~Entsüklopeediakirjastus 1995</ref> <ref name="URKIw">http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nafta/ 30.aprill 2012</ref> <ref name="eava">http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012</ref>

Nafta: erinevus redaktsioonide vahel