Teetähis (projektijuhtimine): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Meryli (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2019|kuu=juuni}}
'''Tähis''' (verstapost;ka ''milestone'verstapost')'', inglise keeles ''milestone'') on kindel ajahetk, millega mõõdetakse projekti protsessi liikumist kindla eesmärgi suunas. Tähis peab tähistama, mida me tahamesoovitakse saavutada just selleks teatud hetkeks. Tähis märgitakse alati koos kuupäevaga, et saaks jälgida, kas protsess on kulgenud plaanitult. <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Elizabeth Harrin|URL=https://www.thebalance.com/what-is-a-project-milestone-3990338|Pealkiri=Learn what a project milestone is|Väljaanne=|Aeg=13.10.2017|Kasutatud=}}</ref>
 
Tähist kasutatakse, kui tahetakse märkida näiteks teatud faasi algust, teatud faasi lõppu, või soovitakse näidata, millal võetakse vastu suuremad otsused.
'''Millal kasutada?'''
 
Projektijuhtimisel saab kasutada tähiseid ka teiste kaasosalistega suhtlemisel seoses protsessi kulgemisega, kuna tähis esindab miinimummiinimumkontrollpunkte kontrollpunkte terveterves protsessis. Tähised peaksid olema kirjeldatud piisavalt hästi, et kui koosolekul näidata, kaugel projektiga ollakse ja mis tehtud on, siis peaks neid punkte lahti seletama. Kui projekt on pikk ning sellel väga palju verstaposte, siis kasutatakse koosolekutel ainult „valmis“ märgitud tähiseid. <ref name=":0" />
Tähist kasutatakse, kui tahetakse märkida näiteks:
 
Tähisel peab olema kindel kirjeldus/nimi, mis protsessis tähistatud aja hetkelajahetkel tehtud olema peab, et töötajad ning samuti ka projektis mitte osalejad vajadusel mõistaksid, kaugel projektiga ollakse või mida on vaja teatud hetkeks saavutada.
·       Teatud faasi algust
 
·       Teatud faasi lõppu
 
·       Näidata, millal võetakse vastu suuremad otsused.
 
Projektijuhtimisel saab kasutada tähiseid ka teiste kaasosalistega suhtlemisel seoses protsessi kulgemisega, kuna tähis esindab miinimum kontrollpunkte terve protsessis. Tähised peaksid olema kirjeldatud piisavalt hästi, et kui koosolekul näidata, kaugel projektiga ollakse ja mis tehtud on, siis peaks neid punkte lahti seletama. Kui projekt on pikk ning sellel väga palju verstaposte, siis kasutatakse koosolekutel ainult „valmis“ märgitud tähiseid. <ref name=":0" />
 
'''Kuidas nimetada?'''
 
Tähisel peab olema kindel kirjeldus/nimi, mis protsessis tähistatud aja hetkel tehtud olema peab, et töötajad ning samuti ka projektis mitte osalejad vajadusel mõistaksid, kaugel projektiga ollakse või mida on vaja teatud hetkeks saavutada.
 
Tihti aetakse tähist ülesandega segamini. Tähis ei ole ülesanne ning seda ei saa ka ülesandena märkida. (Näide: ''„Leping sõlmitud, alustame teise faasiga.“'' ''Ülesanne'')
 
Tähis märgib ajahetke, mida ta sel hetkel esindab:
·       *Teise faasi lõpp
 
·       *Leping sõlmitud
·       Teise faasi lõpp
·       *Meeskonna koosolek
 
·       Leping sõlmitud
 
·       Meeskonna koosolek
 
Kui projektis on vähe verstaposte, siis võib neid ka märkida endale sobilike ja arusaadavate märkidena (M1, M2, M3), aga kui tähiseid on palju, siis oleks taoline märkimine väga segadust tekitav ning protsessi jälgimine raskendatud.<ref name=":0" />
 
'''Miks kasutada?'''
 
Tähiste kasutamine pole projektis kohustuslik tegevus/osa, kuid seda tehakse töö lihtsustamiseks. Tähised muudavad protsessi jälgimise lihtsamaks ning loogilisemaks.
 
==Viited==
Projektijuhtimisel saab kasutada tähiseid ka teiste kaasosalistega suhtlemisel seoses protsessi kulgemisega, kuna tähis esindab miinimum kontrollpunkte terve protsessis. Tähised peaksid olema kirjeldatud piisavalt hästi, et kui koosolekul näidata, kaugel projektiga ollakse ja mis tehtud on, siis peaks neid punkte lahti seletama. <ref name=":0" />
{{Viited}}
 
==Kasutatud kirjandus==
*[[EKSS]]
<references />
[[Kategooria:Projektijuhtimine]]