Teetähis (projektijuhtimine): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2019|kuu=juuni}}
'''Tähis''' (
Tähist kasutatakse, kui tahetakse märkida näiteks teatud faasi algust, teatud faasi lõppu, või soovitakse näidata, millal võetakse vastu suuremad otsused.
Projektijuhtimisel saab kasutada tähiseid ka teiste kaasosalistega suhtlemisel seoses protsessi kulgemisega, kuna tähis esindab
Tähisel peab olema kindel kirjeldus/nimi, mis protsessis tähistatud
▲Projektijuhtimisel saab kasutada tähiseid ka teiste kaasosalistega suhtlemisel seoses protsessi kulgemisega, kuna tähis esindab miinimum kontrollpunkte terve protsessis. Tähised peaksid olema kirjeldatud piisavalt hästi, et kui koosolekul näidata, kaugel projektiga ollakse ja mis tehtud on, siis peaks neid punkte lahti seletama. Kui projekt on pikk ning sellel väga palju verstaposte, siis kasutatakse koosolekutel ainult „valmis“ märgitud tähiseid. <ref name=":0" />
▲Tähisel peab olema kindel kirjeldus/nimi, mis protsessis tähistatud aja hetkel tehtud olema peab, et töötajad ning samuti ka projektis mitte osalejad vajadusel mõistaksid, kaugel projektiga ollakse või mida on vaja teatud hetkeks saavutada.
Tihti aetakse tähist ülesandega segamini. Tähis ei ole ülesanne ning seda ei saa ka ülesandena märkida. (Näide: ''„Leping sõlmitud, alustame teise faasiga.“'' ''Ülesanne'')
Tähis märgib ajahetke, mida ta sel hetkel esindab:
▲· Teise faasi lõpp
▲· Leping sõlmitud
▲· Meeskonna koosolek
Kui projektis on vähe verstaposte, siis võib neid ka märkida endale sobilike ja arusaadavate märkidena (M1, M2, M3), aga kui tähiseid on palju, siis oleks taoline märkimine väga segadust tekitav ning protsessi jälgimine raskendatud.<ref name=":0" />
Tähiste kasutamine pole projektis kohustuslik tegevus/osa, kuid seda tehakse töö lihtsustamiseks. Tähised muudavad protsessi jälgimise lihtsamaks ning loogilisemaks.
==Viited==
{{Viited}}
[[Kategooria:Projektijuhtimine]]
|