Maa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tegel (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 193.40.60.26 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Tegel.
Märgis: Tühistamine
99ou+
1. rida:
{{Infokast planeet
|sümbol =
|pilt =[[Image:The Earth seen from Apollo 17.jpg|250px|]]
|pildiallkiri = "[[Sinine marmorkuul]]" - pildistatuna [[kosmoselaev]]alt [[Apollo 17]] ([[7. detsember|7. detsembril]] [[1972]].)''
|orbiidi_tüüp =
|orbiidi_pikkus =
|afeel =152 097 701 km
|periheel =147 098 074 km
|keskmine_kaugus_päikesest =1,496&times;10<sup>8</sup> km
|orbiidi_ekstentrilisus =0,0167
|tiirlemisperiood =365,256 [[päev]]a
|sünoodiline_periood =
|orbitaalkiirus = keskmine: 29,783 km/[[sekund|s]]<br>suurim: 30,287 km/s<br>väikseim: 29,291 km/s
|orbiidi_kalle =
|diameeter =12 756,270 km (ekvatoriaalne)<br>12 713,500 km (polaarne)<br>12 745,591 km (keskmine)
|ekvatoriaalne_raadius =
|polaarraadius =
|pindala =510 065 284,702 km<sup>2</sup>;
|ruumala =1,0832&times;10<sup>12</sup> km<sup>3</sup>;
|mass =5.9736&times;10<sup>24</sup> kg
|tihedus =5,515 [[gramm|g]]/cm&sup3;
|raskuskiirendus = 9,780 m/s&sup2;
|paokiirus = [[Esimene kosmiline kiirus]]: 7,9 km/s<br>[[Teine kosmiline kiirus]]: 11,186 km/s
|pöörlemisperiood = 23 [[tund|h]] 56 [[minut|min]] 4 [[Sekund|s]]
|pöörlemiskiirus =465,11 m/s
|telje_nurk =23,439°
|pinnatemperatuur =15° C
|kaaslaste_arv = 1 ([[Kuu]])
|spektriklass =
|albeedo =0,367
|atmosfäär =
|avastaja =
|avastamise_aeg =
}}
{{See artikkel|räägib planeedist; teiste tähenduste kohta vaata [[Maa (täpsustus)]]}}
'''Maa''' on [[Päikesesüsteem]]i kolmas [[planeet]] [[Päike]]se poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet [[universum]]is, kus leidub [[elu]].
41. rida ⟶ 7. rida:
Maa ja teised [[Maailmaruum|kosmose]] objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti [[Päike]] ja Kuu. Maa saab Päikeselt ühe [[ööpäev]]a jooksul [[energia]]t 1,49×10<sup>22</sup> J. Maa ainuke looduslik kaaslane on [[Kuu]], mis asub Maast keskmiselt 3,844&times;10<sup>5</sup> km kaugusel. Kuu põhjustab ookeanides [[looded|loodeid]]. Lisaks on inimesed alates [[20. sajand]]i keskpaigast saatnud Maa [[orbiit|orbiidile]] palju [[tehiskaaslane|tehiskaaslasi]].
 
== Nimi ''Forte'' 21. mai 2009 ==
Maad hüütakse tema värvuse järgi ka '''helesiniseks planeediks'''. Inimeste elupaigana nimetatakse teda '''maailmaks'''.
 
* Chris Baraniuk. [http://www.bbc.com/earth/story/20150814-what-is-at-the-centre-of-earth How we know what lies at Earth's core] [[BBC News Online|BBC]] <small>(inglise keeles, vaadatud 14.08.2015)</small>
== Teke ja vanus ==
{{vaata|Maa teke}}
{{vaata|Maa vanus}}
Maa vanus on erinevate hinnangute kohaselt 4,45±0,05 [[miljard]]it [[aasta]]t{{lisa viide}}. Keemiliste mudelite põhjal, mis põhinevad kõige pikemate [[poolestusaeg]]adega [[radioaktiivne isotoop|radioaktiivsete isotoopide]] praegusel levikul Maal ning [[meteoriit]]idelt ja [[Kuu]]lt pärineva diferentseerimata materjali analüüsil, arvatakse Maa tekkinud olevat umbes 4,65 miljardit aastat tagasi{{lisa viide}}. Maa täpset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid [[kivim]]eid. Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel või plastiline.
 
Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast.
 
== Mõõtmed ja kuju==
{{Vaata|Maa kuju}}
Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet, Päikesesüsteemi [[Maa-tüüpi planeet|Maa-tüüpi]] planeetide seas on Maa suurim.
 
Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju [[geoid]], kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks. Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt [[pöördellipsoid]]i ([[lapikus]]ega 1:298,252 747 25). Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas [[sidrun]]i, [[tomat]]i, [[õun]]a ja [[kartul]]iga.
 
Maa [[ümbermõõt]] on piki [[ekvaator]]it 40 075,004&nbsp;km ([[ekvatoriaalne ümbermõõt]]), üle [[poolus]]te piki [[meridiaan]]e 39 940,638&nbsp;km (polaarne ümbermõõt). Nende kahe ümbermõõdu vahe on 134,366&nbsp;km.{{lisa viide}} Keskmine ümbermõõt on 40 041,455&nbsp;km. [[Maaellipsoid]]i [[lapikus]] on 1:298,252 747 25.
 
Maa [[diameeter]] on ekvaatoritasandil 12 756,270 ([[ekvatoriaalne diameeter]]), poolusi läbival sirgel 12 713,500&nbsp;km ([[polaarne diameeter]]). Nende diameetrite vahe on 42,77&nbsp;km.
 
Maa kogu[[pindala]] on 510 065 284,702&nbsp;km<sup>2</sup>.
 
Maa [[ruumala]] on 1 083 230 000 000&nbsp;km<sup>3</sup>.
 
Maa [[ekvatoriaalraadius]] on 6378,135&nbsp;km. Maa [[polaarraadius]] on 6356,750&nbsp;km. Maa ruumalaga [[kera]] [[raadius]] oleks 6371,005 076 123&nbsp;km{{lisa viide}}. Seda nimetatakse Maa [[keskmine raadius|keskmiseks raadiuseks]]. Mõnedel andmetel on Maa keskmine raadius ka 6372,795&nbsp;km{{lisa viide}}.
 
== Mass ja tihedus ==
Maa ligikaudne [[mass]] on 5,9742×10<sup>24</sup> [[kilogramm|kg]] ehk 5,9742×10<sup>21</sup> [[tonn]]i. Ta on [[Päikesesüsteem]]i [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas suurima massiga.
 
*Maa [[atmosfäär]]i mass on 5,1×10<sup>18</sup> kg.
*[[Jää]] mass on 25...30×10<sup>18</sup> kg.
*[[Ookean]]ide mass on 1,4×10<sup>21</sup> kg.
*[[Maakoor]]e mass 2,5×10<sup>22</sup> kg.
*[[Vahevöö]] mass on 4,05×10<sup>24</sup> kg.
*[[Maa tuum]]a mass on 1,90×10<sup>24</sup> kg.
 
Maa on Kuust 81,303 korda raskem, kuid Päikesest umbes 332 900 korda kergem.
 
Keskmine [[tihedus]] on 5,5 [[gramm kuupsentimeetri kohta|g/cm&sup3;]]. Seega on Maa keskmine tihedus [[vesi|vee]] tihedusest 5,5 korda suurem. Maa on Päikesesüsteemi [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas kõige suurema tihedusega{{lisa viide}}.
 
==Liikumine==
===Galaktika liikumine===
[[Linnutee|Galaktika]] tervikuna liigub [[Lõvi (tähtkuju)|Lõvi tähtkuju]] suunas kiirusega umbes 600&nbsp;km/s.
 
===Päikesesüsteemi liikumine===
Maa liigub koos ülejäänud [[Päikesesüsteem]]iga [[Maailmaruum|kosmoses]] kiirusega umbes 20,1&nbsp;km/s = 72 360&nbsp;km/h [[Herkules (tähtkuju)|Herkulese tähtkuju]] suunas.
 
=== Tiirlemine ===
{{vaata|Maa tiirlemine}}
[[Pilt:EarthsOrbit de.png|pisi|Maa [[orbiit]] ümber Päikese]]
 
Maa koos oma loodusliku [[planeedi kaaslane|kaaslase]] [[Kuu]]ga [[tiirlemine|tiirleb]] mööda [[ellips]]ikujulist [[orbiit]]i ümber Päikese. [[Orbiidi ekstsentrilisus]] on 0,0167. [[Tiirlemisperiood]] (nn [[täheaasta]]) on 365 [[ööpäev]]a, 6 [[tund]]i, 9 [[minut]]it ja 9,98 [[sekund]]it. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218&nbsp;km/h (peaaegu 29,783&nbsp;km/s).
 
Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635&nbsp;km kaugusel.
 
Orbiidi [[pikem pooltelg]] on 149 597 887&nbsp;km.
 
[[Kuu]]lt ja [[kosmoselaev]]adelt saab vaadelda [[Maa faasid|Maa faase]], mis sarnanevad [[Kuu faasid]]ega.
 
=== Pöörlemine ===
{{vaata|Maa pöörlemine}}
[[Pilt:AxialTiltObliquity.png|pisi|Maa [[pöörlemistelje kalle]] ning selle vahekord [[pöörlemistelg|pöörlemistelje]] ja [[orbiidi tasand]]i suhtes]]
 
Maa [[pöörlemine|pöörleb]] ümber oma [[kese]]t läbiva mõttelise [[polaartelg|polaartelje]]. [[Maa telg|Maa pöörlemistelg]] on Maa [[orbiidi tasand]]i ehk [[ekliptika tasandi]] [[normaal]]i suhtes 23,4° kaldu ([[pöörlemistelje kalle]]). Kaldenurga tõttu vahelduvad Maal [[aastaaeg|aastaajad]].
 
Maa pöörlemisperiood [[kinnistäht]]ede suhtes, mida [[Rahvusvaheline Maa Pöörlemise ning Tugisüsteemide Teenistus]] nimetab Maa [[täheööpäev]]aks, on 86164,098903691 [[keskmise päikeseaja sekund]]it ehk UT1-sekundit ehk 23<sup>h</sup> 56<sup>m</sup> 4,098903691<sup>s</sup>.<ref name="K5rwU" /><ref name="259mO" /> Selle aja jooksul teeb Maa [[Täispööre|täispöörde]] ümbritseva galaktilise tausta ([[tähesüsteem]]i) suhtes. Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks [[lumikate]]) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt [[looded|loodete]] mõjul pikeneb täheööpäev ühe [[sajand]]iga 0,0016 s.
 
Maa pöörlemisperiood [[keskmine kevadpunkt|keskmise kevadpunkti]] [[pretsessioon]]i suhtes ([[sideeriline ööpäev]]) on 1982. aasta andmetel 86164,09053083288 keskmise päikeseaja sekundit (23<sup>h</sup> 56<sup>m</sup> 4,09053083288<sup>s</sup>).<ref name="K5rwU" /> Sideeriline ööpäev on seega täheööpäevast umbes 8,4 [[millisekund|ms]] võrra lühem.<ref name="aWHXi" />
 
Maa [[pöörlemisperiood]] [[Päike]]se suhtes (Maa [[keskmine päikeseööpäev]]) on 86 400 [[keskmise päikeseaja sekund]]it (86400,0025 [[SI]] [[sekund]]it).<ref name="7RbI7" /> Et Maa [[päikeseööpäev]] on tänapäeval [[loodetekiirendus]]e tõttu pisut pikem kui 19. sajandil, siis iga ööpäev on 0...2 [[SI]] [[millisekund]]i võrra pikem kui 86 400 s.<ref name="qL1Ln" /><ref name="Fu7CG" /> Keskmise ööpäeva pikkus [[IERS]]-i andmete järgi on saadaval aastate 1623–2005<ref name="2rNIg" /> ja aastate 1962–2005<ref name="CrPks" /> kohta.
 
[[Taevakeha]]de (välja arvatud [[meteoor]]id [[Maa atmosfäär|atmosfäär]]is) ja [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]] [[tiirlemine|tiirlevad]] [[Maa tehiskaaslane|Maa tehiskaaslased]]) põhiline [[näiv liikumine]] Maa [[taevas]] toimub lääne suunas kiirusega 15°/h = 15'/min. [[Taevaekvaator]]i lähedal paiknevate taevakehade puhul vastab see ühele [[Päike]]se või [[Kuu]] [[näiv läbimõõt|näivale läbimõõdule]] kahe minuti kohta (Maalt paistavad Päike ja Kuu läbimõõdult ligikaudu võrdsetena).<ref name="XEwV6" /><ref name="8WARe" />
 
== Siseehitus ==
{{vaata|Maa siseehitus}}
Maa on [[geoloogiliselt elav planeet]], mille selgeks tõendiks on väga väike [[impaktstruktuur]]ide arv võrreldes näiteks [[geoloogiliselt surnud planeet|geoloogiliselt surnud]]
[[Kuu]]ga. Kuu on [[meteoriidikraater|meteoriidikraatreid]] tihedalt täis, ehkki oma väiksema [[mass]]i tõttu ei suuda see nii palju taevakehi ligi tõmmata kui Maa. Maa impaktstruktuurid on [[erosioon]]i tõttu minema uhutud, mattunud [[sete]]te alla või [[tektoonilised protsessid|tektooniliste protsesside]] käigus hävinud.
 
Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt [[seismilised lained|seismiliste lainete]] levikupildi alusel. Seismiliste lainete [[levikukiirus]] ja suund muutuvad siis, kui lainete [[levimiskeskkond|levimiskeskkonna]] omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla ([[mineraal|mineraloogiline]] ja [[kivim]]iline) koostis, mineraalide [[kristallstruktuur]] või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see [[vahevöö]]s sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on [[tihedus|tihedamad]]. Lisaks ühtlasele muutumisele esineb Maa sisemuses ka teravamaid [[piirpindu]], kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki ja palju. Sellised piirpinnad ongi Maa siseehituse erinevateks üksusteks jaotamise aluseks. Kõige üldisem on jaotus [[maakoor]]eks, [[vahevööks]] ja [[Maa tuum|tuumaks]].
 
[[Geotermiline energia|Geotermilist energiat]] jõuab ühe [[aasta]] jooksul Maa pinnale 10<sup>21</sup> [[Džaul|J]].
 
=== Maakoor ===
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb [[mandriline maakoor|mandriliseks]] ja [[ookeaniline maakoor|ookeaniliseks maakooreks]].
 
Mandriline maakoor moodustab [[manner|mandreid]], koosneb [[settekivim|sette-]] ja [[moondekivim]]itest ja [[tardkivim]]ist ([[graniit|graniidist]]). Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, selle paksud on 25–70&nbsp;km, keskmine paksus umbes 40&nbsp;km. Mandrilise maakoore vanus on hinnanguliselt 4 miljardit aastat. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk [[Orogeenne vöönd|orogeensete vööndite]] piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste [[riftivöönd]]ite, [[kilp (geoloogia)|kilpide]] ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist: [[lasuv kiht|lasuvast]] settelisest [[pealiskord|pealiskorrast]], [[lamav kiht|lamavast]] kristalsest aluskorrast ja selle all olevast [[gabro]]idse koostisega kivimikihist. Viimast nimetatakse vahel [[basaldikiht|basaldikihiks]], ehkki see on ebasobiv nimetus, sest [[vulkaaniline kiht|vulkaanilist kivimit]] [[basalt]]i sellises sügavuses ei ole. Setteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimitest (peamiselt [[gneiss]], [[migmatiit]] ja [[amfiboliit]]); nende vahele lõikuvad rohked [[plutoon]]id.
 
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11&nbsp;km) ning uueneb pidevalt.
 
Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20–70&nbsp;km sügavusel paiknev [[Mohorovičići eralduspind]] ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini.
 
=== Litosfäär ===
Maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga [[litosfäär]]i, mis on oluline mõiste [[laamtektoonika]] seisukohalt. Litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk [[laam]]aks. Maa on ainus teadaolev [[taevakeha]], kus esineb [[laamtektoonika]]. Litosfäär hõlmab Maa välimise kihi 50–300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on [[astenosfäär]]i ülemine pind.
 
=== Vahevöö ===
Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900&nbsp;km sügavuseni. 660&nbsp;km sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, mis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200&nbsp;km sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist.
 
Mantli alumine osa ulatub 900–2900&nbsp;km sügavusele. Vahevöö alaosas on [[D"-kiht]], mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220–250&nbsp;km kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu.
 
=== Maa tuum ===
{{vaata|Maa tuum}}
[[Maa tuum]] asub Maa keskmes. See on [[metall]]ilise koostisega. Tuuma siseosa ehk [[sisetuum]] on tahke, välisosa ehk [[välistuum]] aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese [[pööriseline liikumine]] on Maa tugeva [[Maa magnetväli|magnetvälja]] põhjustaja.
 
==== Välistuum ====
Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses toimub alles 2900&nbsp;km sügavuses, [[Maa välistuum]]as. [[P-laine]]te levikukiirus aeglustub järsult, [[S-laine]]tele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa [[Magnetväli|magnetvälja]]. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 2900–5100&nbsp;km sügavusele.
 
==== Sisetuum ====
5200&nbsp;km sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100–6378&nbsp;km sügavusele.
 
===Koostis===
Levinumad Maad moodustavad [[Keemiline element|keemilised elemendid]] on:
*[[raud]] 34,6% ([[massiprotsent]])
*[[hapnik]] 29,5%
*[[räni]] 15,2%
*[[magneesium]] 12,7%
*[[nikkel]] 2,4%
*[[väävel]] 1,9%
 
Maa on [[gravitatsioon]]iliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt kergematest elementidest:
*[[hapnik]] 46%
*[[räni]] 28%
*[[alumiinium]] 8%
*[[raud]] 5%
*[[kaltsium]] 4%
*[[naatrium]] 3%
*[[kaalium]] 3%
*[[magneesium]] 2%
 
Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud [[mineraal]]id ja [[kivim]]id.
 
==Pinnavormid==
Maa pind on 71% ulatuses kaetud [[soolsus|soolase]] vedelas olekus [[vesi|veega]], mis moodustab [[maailmameri|maailmamere]] ja mille keskmine sügavus on 3,8&nbsp;km.
 
Maailmamerest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse [[manner|mandriteks]] ja [[saar]]teks. Kokku moodustavad need [[maismaa]]. Maismaa keskmine [[kõrgus merepinnast]] on 623 m.
 
== Kliima==
Keskmine [[temperatuur]] Maa pinnal on 15&nbsp;°C. Maapinna lähedal süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58&nbsp;°C ja madalaim õhutemperatuur −89,6&nbsp;°C.
 
Keskmine [[õhurõhk]] on 101 325 [[Paskal|Pa]].
 
== Elu ==
Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb [[elu]] (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste põhjal võib öelda, et elu Maal sai alguse ajal, mil [[asteroid]]id intensiivselt Maad pommitasid. Asteroidide langemine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi ja pärast seda moodustus stabiilne maakoor. Tekkinud maakoor pidi jahtuma, et vesi Maal oleks [[vedelik|vedelas]] olekus. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu jaoks hädavajalik tingimus. Teistelt Päikesesüsteemi planeetidelt pole siiani vedelas olekus vett leitud. 2015. aastal teatas NASA, et nad on leidnud tõendeid vedelas olekus vee leidmise kohta Marsilt.
 
Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad ([[kivistis|kivistunud]] [[sinivetikad]]). Need leiti Lääne-[[Austraalia]] [[kivim]]itest<ref name="IT8u2" />. 3,9 miljardi aasta vanusest [[Gröönimaa]] [[settekivimid|settekivimist]] on leitud [[süsinik]]u [[isotoop]]ide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele [[ainevahetus]]ele. Seega võis elu eksisteerida juba siis.
 
Elu teke on Maad palju mõjutanud. Eluvormide on toodetud [[hapnik]] on muutnud atmosfääri koostist. Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem [[süsinikdioksiid]]i, kuid mitte hapnikku. [[Fotosüntees]]ivate [[organism]]ide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks [[aeroobne elu|aeroobse elu]]. Hapniku [[aatom]]eist moodustunud [[osoonikiht]] kaitses Maad Päikeselt lähtuva [[ultraviolettkiirgus]]e eest, mille tõttu sai elu teke võimalikuks ka väljaspool [[ookean]]e. [[Taimed]] on muutnud Maa [[albeedo]]t ja [[energiabilanss]]i.
 
Maal elab miljoneid [[liik (bioloogia)|liike]]<ref name="a8azs" />, sealhulgas [[inimene]].
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="K5rwU">[http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/models/constants.html Useful Constants], IERS.</ref>
<ref name="259mO">Nende arvude algallikas Aoki kasutab "keskmise päikeseaja sekundi" asemel terminit "UT1-sekund" (''seconds of UT1''). Vt Seidelmann, S.; Kinoshita, H.; Guinot, B.; Kaplan, G. H.; McCarthy, D. D.; Seidelmann, P. K. The new definition of universal time. – ''[[Astronomy and Astrophysics]]'', 1982, 105 (2). lk 359–361.</ref>
<ref name="aWHXi">[[Kenneth Seidelmann|P. Kenneth Seidelmann]]. ''Explanatory Supplement to the Astronomical Almanac'', Mill Valley, CA: University Science Books [[1992]], ISBN 0-935702-68-7, lk 48.</ref>
<ref name="7RbI7">[[Dennis McCarthy|Dennis D. McCarthy]], [[Christine Hackman]], [[Robert Nelson|Robert A.]]. The Physical Basis of the Leap Second. – ''[[The Astronomical Journal Nelson]]'', 2008, 136 (5), lk 1906–1908.</ref>
<ref name="qL1Ln">[http://tycho.usno.navy.mil/leapsec.html Leap seconds], Time Service Department, USNO.</ref>
<ref name="Fu7CG">http://maia.usno.navy.mil/ser7/ser7.dat</ref>
<ref name="2rNIg">[http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/earthor/ut1lod/lod-1623.html EXCESS OF THE DURATION OF THE DAY TO 86400S AND ANGULAR VELOCITY OF THE EARTH'S ROTATION SINCE 1623 ], IERS</ref>
<ref name="CrPks">[https://web.archive.org/web/20070813203913/http://hpiers.obspm.fr/eop-pc/earthor/ut1lod/figure3.html Variations in the duration of the day]</ref>
<ref name="XEwV6">Zeilik, M.; Gregory, S. A. ''Introductory Astronomy & Astrophysics'' (4. trükk), Saunders College Publishing, [[1998]], ISBN 0-03-006228-4, lk 56.</ref>
<ref name="8WARe">Williams, David R. [http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/planetfact.html Planetary Fact Sheets], [[NASA]]. Vaata näivaid läbimõõte Päikese ja Kuu leheküljel.</ref>
<ref name="IT8u2">Noffke, N., Chrisitian, D., Wacey, D., and Hazen, R.M. A microbial ecosystem in an ancient sabkha of the 3.49 GA Pilbara, Western Australia, and comparison with mesoarchean, neoproterozoic and phanerozoic examples. 2012 GSA Annual Meeting & Exposition, 4–7 November, Charlotte, North Carolina, USA.</ref>
<ref name="a8azs">{{netiviide | URL = http://adsabs.harvard.edu/abs/1988Sci...241.1441M| Pealkiri = How many species are there on earth?| Autor = May, Robert M| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Science, vol 241| Aeg = 1988| Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = inglise keeles}}</ref>
}}
 
== Vaata ka ==
*[[Geokronoloogiline skaala]]
*[[Maa väidetavad kuud]]
 
== Kirjandus ==
* [[Cesare Emilliani]]. ''Planet Earth. Cosmology, Geology, and the Evolution of Live and Environment'', Cambridge University Press 1992, [[ISBN 0-521-40949-7]] [http://books.google.com/books?id=QDU7AAAAIAAJ&printsec=frontcover&dq=cesare+emiliani&lr=&as_brr=3&ei=rPWzS5uLLI3oygSA1MisDA&cd=1#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
*[[Arthur Holmes]], [[Donald Duff]]. ''Holmes Principles of Physical Geology'', 4. trükk, 2004. [http://books.google.com/books?id=E6vknq9SfIIC&printsec=frontcover&source=gbs_v2_summary_r&cad=0#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
 
=== Maa vanus ===
*[[G. Brent Dalrymple]]. ''The Age of the Earth'', 1994. [http://books.google.com/books?id=a7S3zaLBrkgC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=2#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
 
=== Maa teke ja ajalugu ===
*[[Minoru Ozima]]. ''The earth: its birth and growth'', 1981. [http://books.google.com/books?id=Bw84AAAAIAAJ&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=6#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
*[[Jonathan Irving Lunine]], [[Cynthia J. Lunine]]. ''Earth: evolution of a habitable world'', 1999. [http://books.google.com/books?id=sZgB52BCa0UC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=7#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
 
=== Elu ===
*[[Peter Douglas Ward]], [[Donald Brownlee]]. ''Rare earth: why complex life is uncommon in the universe'', 2000. ‎[http://books.google.com/books?id=qz7YBLkabzAC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=1#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
*[[James Lovelock]]. ''Gaia: a new look at life on earth‎'', 2000. [http://books.google.com/books?id=89GBVioWGUgC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=3#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
 
=== Maa kaitse ===
*[[Albert Gore]]. ''Earth in the balance: ecology and the human spirit'', 2000. [http://books.google.com/books?id=QDbNhec98iEC&printsec=frontcover&dq=earth&lr=&as_drrb_is=q&as_minm_is=0&as_miny_is=&as_maxm_is=0&as_maxy_is=&as_brr=3&ei=0-uzS--MPKCSyQS32_HtCw&cd=10#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat]
 
== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
{{Vikisõnaraamatus|Maa}}
{{Vikisõnaraamatus|maakera}}
{{commons|Category:Earth|Maa}}
*[http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/scienceopticsu/powersof10/ Maa asukoht süsteemis]
*[http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=23481383 Elu Maal võis alata juba 4,4 miljardi aasta eest]. ''Forte'' 21. mai 2009
* Chris Baraniuk. [http://www.bbc.com/earth/story/20150814-what-is-at-the-centre-of-earth How we know what lies at Earth's core] [[BBC News Online|BBC]] <small>(inglise keeles, vaadatud 14.08.2015)</small>
 
{{viited|allikad=
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Maa"