Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 199 baiti ,  6 kuu eest
P
pisitoimetamine
|kood 3= vro}}
 
[[FilePilt:South Estonian today.PNG|thumbpisi|Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega.]]
[[FilePilt:Võro valdo kaupa.jpg|thumbpisi|Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel.]]
[[FilePilt:Speakers-of-South-Estonian-2012.png|thumbpisi|2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad.]]
 
'''Võru keel''' (võru keeles ''võro kiil'') on ühe käsitluse järgi [[Eesti]] põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka<ref name="qbN6m" />; teiste käsitluste järgi on [[võrokesed|võrokeste]] keel [[lõunaeesti keel]]ekeele või [[eesti keel]]e [[lõunaeesti murderühm]]a '''võru murre'''.<ref name="pFLhL" />
 
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt (keelekood ''vro'').<ref name="ldIQS" /> Kuna [[setu keel]]t peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''.
 
Võru keel on [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keeltest]] (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Sellel on 74 499<ref name="N6m7G" /> kõnelejat põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s, ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis.
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Wastne Võro keeli A B D raamat.jpg|thumbpisi|leftvasakul|1885. aasta võrukeelne aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor [[Johann Hurt|Johann Hurt]].]]
 
Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud [[lõunaeesti hõimukeel]]e järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on [[mulgi keel|mulgi]], [[tartu keel|tartu]] ja [[setu keel|setu]]. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna [[setud]]el on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti [[dialektoloogia]] traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel [[murrak]] või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma [[murre|murded]].
 
[[Tartlased|Tartlastega]] ühendas [[võrukesed|võrukesi]] mitusada aastat ühine [[lõunaeesti kirjakeel]], mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on [[1686]]. aastal ilmunud "''[[Wastne Testament]]''".
 
Aastast [[1885]] pärineb esimene põhjalik võrukeelne [[aabits]], [[Johann Hurt|Johann Hurda]] ''[[Wastne Wõro keeli ABD raamat]]''. Varemalt oli välja antud ka ''Eesti laste sõber'' (1873) ja ''Laste edimäne luggemise ramat''.<ref name="3uAs6" /> Seni viimaseks võrukeelseks aabitsaks on 1995. aastal välja antud ''[[ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ]]'' (kordustrükk 1999).
 
[[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. [[1990. aastad|1990. aastatest]] on tarvitusel [[võru kirjakeel]].
 
Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja [[põhjaeesti keel]]est vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel [[Läti]] ja [[Venemaa]] aladel.
 
==Praegune olukord==
[[Pilt:voromkaart.jpg|thumbpisi|Võru keeleala – Võrumaa oma ajaloolistes piirides Tartu- ja Setumaa ning Venemaa ja Läti vahel]]
[[Pilt:Abckiraoppus.jpg|thumbpisi|1998. aasta võrukeelne aabits "ABC kiräoppus", autorid Jüvä Sullõv, [[Kauksi Ülle]] jt]]
 
[[1995|1995.]]. aastast töötab Võru linnas riiklik teadus- ja arendusasutus [[Võru Instituut]], mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist.
 
Võru keelt õpetatakse praegu korra nädalas 26 koolis, kuid ühtegi läbinisti võru [[õppekeel]]ega või võru-eesti kakskeelset kooli ega klassi Eestis ei ole. Siiani pole ka ühtki võrukeelset lasteaeda ega lasteaiarühma. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida [[Tartu Ülikool]]is.
 
Ainus läbinisti võrukeelne ajaleht [[Uma Leht]] ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus [[Vikerraadio]] eetrisse võrukeelse uudistesaate.
 
Võru keele ametliku tunnustamise protsess pole praeguseks lõpule jõudnud. Aastal [[2004]]. loodi küll selleks valitsuskomisjon, kuid see pole siiani võru keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud.
 
Võru keele staatuse üle on eesti meedias ajuti peetud emotsionaalseid diskussioone. Kuigi võru keele kaitseks on algatatud mitmeid projekte ja asutatud [[Võru Instituut]], on võru keel jätkuvalt eesti keele poolt tõsiselt ohustatud. Aastal [[1998]] korraldatud [[arvamusküsitlus]]e andmetel kõneleb võru keelt küll rohkemal või vähemal määral 90%, sealhulgas pidevalt 45% võru keeleala elanikest, kuid väga vähe on lapsi, kellele võru keel on [[esimene keel]] ja selliseid lapsevanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keelt räägivad.
 
Tänapäeval on võru keel tuntud peamiselt [[kirjandus]]e, [[teater|teatri]], [[folkmuusika|folk-]] ja [[popmuusika]] keelena. Aastal [[2004]] esindas Eestit [[2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[İstanbul]]is ansambel [[Neiokõsõ]] võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee').
 
Kokku on pandud võru [[keelekorpus]]<ref name="2cGRM" /> ja arendamisel on võro keele [[masintõlge]]<ref name="qnEKi" />.
== Grammatika ==
 
 
=== Arvsõnad ===
 
==Vaata ka==
*[[võru kirjaviis]]
*[[võru kirjakeel]]
*[[Võru-eesti sõnaraamat]]
*[[lõunaeesti keel]]
*[[lõunaeesti kirjakeel]]
*[[setu keel]]
*[[tartu keel]]
*[[mulgi keel]]
*[[murre]]
*[[võru kirjandus]]
 
*Hella Keem, [[Inge Käsi]]. ''Võru murde tekstid.'' Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002 (Eesti murded VI)
*''Kuiss vanal Võromaal eleti.'' Toimetanud Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespodentide murdetekste VI)
* [[Aune Valk]] (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk. 39–56). Võro Instituut'. Võro
 
==Välislingid==
;Meedias
*[http://uudised.err.ee/index.php?06174830 "Võrulased ja setud taotlevad keeleseadusesse muudatust"] ERR uudised, 22. august 2009
*[[Sulev Iva]], [[Helen Plado]]: [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/467724cf-3ed8-4a24-9a87-da2a27da1ab4/kas-voro-kiil-vai-voro-murroq-vai-hoobis-lounoeesti-kiil "Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?"] ERR Novaator, 10. november 2016
 
{{Uurali keeled}}
 
[[Kategooria:Võru keel| ]]
[[kategooriaKategooria:Võrukesed]]
75 731

muudatust