Tuutari kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tuutari''' (vene keeles ''Дудерово, Дудорово, Дудергоф'', rootsi ''Duderhof, Dudern'') on ajalooline [[Ingerisoomlased|ingerisoome]] luteriusu [[kihelkond]] [[Ingerimaa]]l.

Tuutari kihelkond hõlmas maa-ala Kesk-Ingerimaal, [[Tuutari kõrgustik|Tuutari kõrgustiku]]u ümbruses [[Tuutari järv|Tuutari järvest]]est kirdes ja idas. Ajaloolise haldusjaotuse järgi kuulus kihelkond algselt [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa kubermangu]]u [[Rootsi|Rootsi kuningriigi]] koosseisu ning [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel [[Peterburi kubermang|Peterburi kubermangu]]u [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonda]]a [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu. Tuutari naaberkihelkonnad olid [[Venjoki kihelkond|Venjoki]] põhjas ja läänes, [[Skuoritsa kihelkond|Skuoritsa]] lõunas ja [[Hietamäki kihelkond|Hietamäki]] idas.

Tuutari on üks vanemaid ingerisoome kihelkondi Ingerimaal, mis asutati rootsi võimu algaastatel 17. sajandi alguses. Kihelkond sai ilmselt oma nime seal asunud samanimelise [[Tuutari|mõisa]] (rootsi Duderhof) järgi. Koguduse esimene kirik ehitati veel rootsi võimu perioodil tänapäeva [[Krasnoje Selo]] aladel asunud ''Nowikkola (''ka ''Nowicola)'' külla, kuhu 1823. aastal rajati Vene keisri palee. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järgselt läks piirkond Vene tsaaririigi koosseisu. 1736. aastal rajati Põhjasõjas hävinud eelmise kiriku asemele uus puidust kirik Mölkönmäki mäele, kus varem oli asunud väike puidust kabel. See kirik aga lagunes kiiresti ning asendati uuega 1760. aastal, mis oli kasutusel kuni 1836. aastani. 1830-ndatel jäi kirik oma kehva seisukorraga silma sõjaväeõppustel olnud tsaar [[Nikolai I|Nikolai I-le]], kelle toetusel alustati uue kivikiriku ehitamist, mis lõplikult valmis ja õnnistati sisse 1836. aasta 28. juulil. Kiriku õnnistamise jumalateenistusest võttis teiste seas osa Preisi printsess, tulevase keisri [[Aleksander II]] abikaasa [[Maria Aleksandrovna]]. Uus [[Gootigooti stiil|gooti stiilis]]is kirik, mille arhitektiks oli Christian F. Meyer, oli kahe torniga ruumikas ehitis, mis mahutas 2200 inimest. Kiriku ehitus läks maksma 145 945 rubla, mis tolleaegses vääringus oli üsna suur summa. [[1937]] kirik riigistati ning suleti lõplikult 1939. aasta 11. mail. Kirik sai oluliselt kahjustada [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], jäädes sõja järel varemetesse, mis lõplikult likvideeriti 1953. aastal.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.inkeri.ru/virt/p.php?id=35|Pealkiri=Приход Tuutari / Туутари, Дудергоф|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=23.03.2017}}</ref>

1990-ndatel alustati kunagiste ingerisoome koguduste taasrajamist. Ka Tuutarisse taheti endise kiriku koha peale rajada uus kirik, kuid kohalikud võimud ei andud selleks luba. Nii asub kiriku kunagises asupaigas nüüdisajal suusakeskus Tuutari Park. Tuutari koguduse praegune kirik ehitati peamiselt soomlastest vabatahtlike abil lähedal asuvasse Pikkola külla. Uue kiriku ehitamist toetas nii rahaliselt kui vabatahtlikega ka [[Kouvola linn|Kouvola]] kogudus Soomes. Kirik on ehitatud arhitekt Pentti Nippi projekti järgi. Kiriku pidulik pühitsemine toimus [[2006]]. aasta taevaminemispühal.

1848. aastal kuulus etnograaf [[Peter von Köppen|Peter von Köppeni]]i andmetel Tuutari kihelkonda 3836 ingerisoomlast, kellest 2656 olid [[äyrämöised]] ja 1180 [[savakod]]. Ingerisoomlaste kõrval elas Peräkylä külas 52 [[Isurid|isurit]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Köppen, Peter v|pealkiri=Erklärender text zu der ethnographishen karte des St. Petersburger gouvernements|aasta=1867|koht=St. Petersburg|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>

'''Sulkula ehk Mäkikylät:''' Jänismäki (ven. Janismjaki), Leininmäki (ven. Lenimjaki), [[Lemetinmäki]] (ven. Lemedimjaki), Parkonmäki (ven. Pargomjaki), Pulkkisenmäki (Pulkizi), Pökkösenmäki (ven. Pekkozemjaki), Talsinmäki ehk Talsila (ven. Talzilovo),