Étienne Bonnot de Condillac: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Étienne Bonnot de Condillac''' ([[30. september]] [[1714]] [[Grenoble]] – [[3. august]] [[1780]]) oli prantsuse [[filosoof]] ja [[loogik]].
Tegi uurimusi nii [[psühholoogia]] kui ka vaimuteooria vallas. == Elulugu ==
Condillac sündis 30. septembril [[1714]] Prantsusmaal [[Grenoble]]'is pere kolmanda pojana. Condillacil olevat olnud halb silmanägemine ja füüsis, mis osutus takistuseks tema intellektuaalsele arengule. See pani aluse arvamusele, et tema vaimsed võimed on puudulikud. Tema haridustee algas alles teismeeas, esialgu kohaliku preestri juhendamisel ja seejärel vanema venna Jeani käe all pärast nende isa surma. Vaatamata tema perekonna arvamusele, et tal on piiratud intellektuaalsed võimed, suutis ta siiski omandada hariduse [[Pariis]]is Saint-Sulpice'i ja Sorbonne'i seminarides. [[1740]]. aastal andise ta vande Pariisis [[Saint-Sulpice kirik]]us ja seejärel teati teda Abbé of Mureaux' nime all.
Pariisis elamise ajal tutvus ta [[Rousseau]] ja [[Diderot]]'ga ning kirjutas enda põhilisemad teosed
== Filosoofia ==
=== Üldine ===
Condillac on mõjutanud psühholoogiat, küsides õigeid ja olulisi küsimus ning defineerides empiirilise psühholoogia 19. sajandiks. Ta esitas süstemaatiliselt enda seisukohti [[John Locke]] vaadetele ning Condillac arendas oma kontseptsiooni empiirilises sensualismis. Kui [[Voltaire]] ei võtnud Locke filosoofiat väga tõsiselt, siis Condillac aitas Locke filosoofia populariseerumisele kaasa. Algeselt Condillac pooldab Locke'i [[empirism]]i, kuid jõudis peagi arvamusele, et Locke ei uurinud piisavalt süviti inimteadmiste päritolu probleemi. Locke arvamuse kohaselt pärinevad meie teadmised kahest allikast: aistingutest ja reflektsioonist, kuid Condillaci arvamuse kohaselt mitte ainult kõik meie ideed, vaid ka kõik meie mentaalsed toimingud ja võimed pärinevad ainult [[aisting]]utest. Condillaci tööd on andnud olulise panuse kahele järgnevale peamisele mõttevoolule – [[materialism]] ja [[idealism]].
Tema esimesest teosest
Tema teine olulisem teos
Condillaci teised teosed toetavad ja täiendavad
=== Haridus ===
Condillaci teooria haridusest põhineb ideel, et laps peab enda arengus läbima need samad erinevad staadiumid, mille on läbinud rass – idee, mis mõningate muudatustega, on siiani elus. Tema teise[[printsiip|printsiibi]] järgi peab haridusprotsess olema kujundatud vastavalt naturaalsele arengule. Ta rõhutab, et on vajalik saavutada seostatus erinevate teadmiste osade ja arusaamise treenimise vahel, kuid mitte liigselt koormata mälu. Tema süsteemis on ajaloo õppimine olulisel kohal ning religioon omab esmajärgulist olulisust. Ta rõhutab, et prints Ferdinandi, kellele ta kirjutas Course d'études, juhendataks põhjalikult [[religioon]]i küsimustes. Hilisemate õpilaste puhul rõhutas ta vähem selle olulisust. Samas on Condillaci õiglaselt kritiseeritud, et ta üritas teha lapsest loogikut ja psühholoogi, kohati koguni metafüüsikut, enne seda, kui laps omandab [[grammatika]]reeglid. See viga tuleneb ilmselgelt tema valest arusaamast kust pärinevad ideed.
== Teosed ==
== Välislingid ==
{{JÄRJESTA:Condillac, Etienne Bonnot De}}
|