Étienne Bonnot de Condillac: erinevus redaktsioonide vahel

'''Étienne Bonnot de Condillac''' ([[30. september]] [[1714]] [[Grenoble]] – [[3. august]] [[1780]]) oli prantsuse [[filosoof]] ja [[loogik]]. Viis läbi

Tegi uurimusi nii [[psühholoogia]] kui ka vaimuteooria vallas.

Pariisis elamise ajal tutvus ta [[Rousseau]] ja [[Diderot]]'ga ning kirjutas enda põhilisemad teosed ''"Essai sur l’originel'origine des connaissances humaines''" ("Essay on the Origin of Human Knowledge", [[1746]]) ja ''"Traité des sensations''" ("Treatise on Sensations", [[1754]]). Mõlemad teosed kajastasid tema vaateid, kuidas kogemused mõjutavad meie kognitiivsete võimete arengut. [[1749]]. aastal ilmus tema teos ''"Traité des systèmes''" ("Treatise on Systems"). [[1752]]. aastal valiti ta [[Berliin]]i Akadeemiasse, mille järel ilmusid tema teosed ''"Traité des sensations''" ("Treatise on Sensations", [[1754]]) ja ''"Traité des animaux''" ("Treatise on Animals", [[1755]]). [[1758]]. aastal sai temast noore Parma hertsogi Ferdinandi eraõpetaja. [[1768]]. aastal valiti ta [[Prantsuse Akadeemia]]sse ning hiljem andis välja ''"Le Commerce et le gouvernement considérés relativement l’unl'un à l’autre'l'autre" ("Commerce and Government Considered in Relation to One Another", [[1776]]). Condillac ei jäänud Pariisi kauaks, kuna pidas mitte religioosset Pariisi intellektuaalset ühiskonda ebameeldivaks ning veetis enda üle jäänud elu Fluxis Beaugency lähedal. Fluxis elamise ajal ilmus tal teos ''"Logique''" ([[1781]]) ning pärast Condillaci surma anti välja tema lõpetamata teos "''Langue des calculs"'' ([[1798]]).

Tema esimesest teosest ''"Essai sur l’origine des connaissances humaines''" saab lugeda tema püüde kohta seletada kuidas kognitiivsed võimed arenevad [[aisting]]utest. Sellest teosest pärineb ka doktriin "''Whether we rise to heaven, or descend to the abyss, we never get outside ourselves – it is always our own thoughts that we perceive.''", mis sai prantsuse filosoofilise liikumise ''Idéologie'' aluseks ja mida õpetati prantsuse koolides enam kui 50 aastat.

Tema teine olulisem teos ''"Traité des sensations''" on palju fokuseeritum ja keskendub ainult keelele eelnevatele kognitiivsetele võimetele. Condillac võttis tagasi enda eelneva väite, et tajumine on transparentne (läbipaistev) protsess ja nõustus vaatega, et see protsess sisaldab [[alateadvus]]likke järeldusi astingutest saadud informatsioonist ja et aisting võib sisaldada rohkemat, kui esialgu võib tunduda. Ta võttis tagasi ka varasema väite, et sügavus on nägemise poolt kohe tajutav. Enda uuendatud arvamuste toetamiseks esitas ta kuulsa mõtte eksperimendi. Ta palus lugejatel mõelda algupäraselt elutu ja tundetu inimese peale (nimetas seda inimese "kujuks") ja mõelda, mida see inimene saaks teada, kui iga tema meel oleks teistest isolatsioonis või kui meel oleks kombinatsioonis ainult ühe või kahe teise meelega. Lisades sellele kujule meeli aina juurde, muutub ta aina enam elavamaks. Kui kõiki teised meeled ei ole tema arvates muud kui ego olekud, siis puudutamine avab meile välise maailma otse ja samas ka kaudselt muutes kõik teised aistingud meist väljaspool asuvateks. Tähelepanu peab ta praeguse hetke aistinguks ja mälu on mineviku aisting. Condillac ei ürita seleta ainult seda kuidas inimene omandab teadmise ruumist ja välistest objektidest, vaid püüab tõestada, et pole vaja midagi enamat teadmiste ja võimete omandamiseks kui piisavalt suurel hulgal aistingulisi kogemusi.

Condillaci teised teosed toetavad ja täiendavad ''"Essai sur l’origine des connaissances humaines'i''humainesi" ja ''"Traité des sensations''<nowiki>'</nowiki>isensationsit". ''"Traité des système''<nowiki>'</nowiki>is" onkoosneb pühendatudpeamiselt varasemate filosoofide [[metafüüsika]] ja [[metodoloogia]] kriitikalekriitikast, ''"Treatise on Animals''<nowiki>'</nowiki>iAnimalsi" eesmärgiks on püüe seletada, kuidas inimhing erineb eelkõige intelligentsuse ja vabatahte poolest loomade omadest. Ta avaldas ka teose kaubanduse ja valitsuse kohta, koostas sünonüümide sõnaraamatu ning pani kokku mitmest osast koosneva õppematerjali, mille ta arendas Parma printsi õpetades. Hiljem tegeles ta peamiselt ajalooga, kuid andis välja veel filosoofilist materjali, nende hulgas teistsugune vaade loogikast. Tema surma järel avaldati tema pooleli jäänudpoolelijäänud teos nimegapealkirjaga ''"Langue des calculs''".

Condillaci teooria haridusest põhineb ideel, et laps peab enda arengus läbima need samad erinevad staadiumid, mille on läbinud rass – idee, mis mõningate muudatustega, on siiani elus. Tema teise[[printsiip|printsiibi]] järgi peab haridusprotsess olema kujundatud vastavalt naturaalsele arengule. Ta rõhutab, et on vajalik saavutada seostatus erinevate teadmiste osade ja arusaamise treenimise vahel, kuid mitte liigselt koormata mälu. Tema süsteemis on ajaloo õppimine olulisel kohal ning religioon omab esmajärgulist olulisust. Ta rõhutab, et prints Ferdinandi, kellele ta kirjutas Course d'études, juhendataks põhjalikult [[religioon]]i küsimustes. Hilisemate õpilaste puhul rõhutas ta vähem selle olulisust. Samas on Condillaci õiglaselt kritiseeritud, et ta üritas teha lapsest loogikut ja psühholoogi, kohati koguni metafüüsikut, enne seda, kui laps omandab [[grammatika]]reeglid. See viga tuleneb ilmselgelt tema valest arusaamast kust pärinevad ideed.

:''* "Essai sur l’origine des connaissances humaines''", 1746

:''* "Traité des systèmes''", 1749

:''* "Traité des animaux''", 1755

:''* "Cours d'études''", mis sisaldab: Grammaire, ''"L'Art d'écrire''", ''"L'Art de raisonner''", ''"L'Art de penser''", ''"L'histoire générale des hommes et des empires''", 1767–1773

:''* "Le Commerce et le gouvernement considérés relativement l’un à l’autr''el’autre", 1776

:''* "Logique''", 1780

:'* "'Langue des calculs''", 1798

#* {{netiviide | URL = http://plato.stanford.edu/entries/condillac/#Bib | Pealkiri = Étienne Bonnot de Condillac | Autor = Lorne Falkenstein | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Stanford Encyclopedia of Philosophy | Aeg = }}

#* {{netiviide | URL = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/131486/Etienne-Bonnot-de-Condillac | Pealkiri = Étienne Bonnot de Condillac | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Encyclopædia Britannica | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }}

#* {{netiviide | URL = https://en.wikisource.org/wiki/Catholic_Encyclopedia_(1913)/Etienne_Bonnot_de_Condillac | Pealkiri = Etienne Bonnot de Condillac | Autor = George Michael Julius Louis Sauvage | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Catholic Encyclopedia | Aeg = 1913| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel = }}