Palsmane vald: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
19. rida:
Vald moodustati aastal 1920. Aastal [[1935]] oli valla pindala 169,8 km², elanikke oli seal 2716.<ref name="K4EGR" /> 1945. aastal moodustati valda Palsmane ja Sebri külanõukogud, aga aastal [[1949]] likvideeriti vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Palsmane külanõukoguga likvideeritav Sebri külanõukogu. Aastal [[1974]] liideti külanõukoguga osa Birzuļi külanõukogu maadest, aga aastal 1979 osa Launkalne külanõukogu maadest.<ref name="EDMx2" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Samal aastal eraldusid vallast endise [[kolhoos]]i «Oktobris» alad, moodustades Variņi valla. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.
 
Vald asub suuremalt jaolt [[Tālava madalik]]ul, osalt ka [[Vidzeme kõrgustik]]ul. Suurim kõrgus on 137,6 meetrit, madalaim koht 96,3 meetrit. Olulisemad jõed on [[Vecpalsa]] ja selle lisajõgi [[Rauza jõgi|Rauza]], samuti ka [[Vizla jõgi]] ja selle lisajõgi [[Palsa]] ning [[Vidaga jõgi]].
 
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Palsmane luteri kirik.<ref name="4htuT" /> Kohaliku kaitse all on Cauņi linnamägi.<ref name="2mFvX" /> Vaatamisväärsusteks on veel [[Palsmane mõis]] ja selle juures asuv park, Rauza veski ja Rauza ning Palsmane veskijärved. Looduskaitse all on Jaunieži mänd, Rauza mänd, Kalnamālejase mänd, Āzītise mänd, Lankaskalnsi mänd, Kalnagrīvase mänd, Jaunmačāni tamm, Palsmane park, Mālejase tamm, Mālejase Rootsi mänd, Stabukalnsi saar, Traški mänd, Kadokase mänd, Cepļi pärn, Rootsi remmelgas, Mačāni mänd ja Kadokase tamm. Valda läbib Rauza hoiuala, valla lõunaosa jääb aga osaliselt Šepka hoiualale.<ref name="SbnTu" />